10. Renessanss

• Eesti renessanssarhitektuuri tähtsaim, ilmekaim näide on Mustpeade vennaskonna hoone Tallinnas (Pikk t 26). (Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste organisatsioon). Selle hoone aluseks on tegelikult keskaegne ehitis, aastal 1597 ehitati see ümber. Ümberehituse kavandi autoriks on hollandi päritolu kujur, arhitekt ja insener Arent Passer (1560-1637), kes on silmapaistvamaid Eesti renessansiajastu meistreid.

Portaali kohal on Mustpeade vennaskonna vapp. Ukse kohal on ka valmimisaasta number (1597), uks pärineb aastast 1640.

• Renessanss-stiilis oli ka Tallinna Vaekoda (asus Raekoja platsil, hävis Teise maailmasõja lõpul Tallinna pommitamise käigus Punaarmee poolt). Tähelepanuväärsed on selle seinal olnud ümmargused skulptuurportreed (ehk tondod), mis praegu on hoiul Tallinna Linnamuuseumis.

• Renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja Pühavaimu kirikul (viimasel on see täpsemalt hilisrenessanss-stiilis, 17. sajandi lõpust. Peale viimast tulekahju on asendatud koopiaga).

• Kuulsamaid näiteid raidkivikunstis on Tallinna toomkirikus asuv Pontus de la Gardie /gardii/ hauamonument, autor Arent Passer. (Pontus de la Gardie oli prantsuse päritolu Rootsi väejuht, Liivimaa kuberner, osales Liivi sõjas, 1585 uppus Narva jõkke) Sarkofaagi kaanel on kujutatud lamamas Pontus del la Gardie`d ja tema naist. Sarkofaagi küljel on kujutatud Narvat (vanim säilinud Narva kujutis!), mille all de la Gardie juhtimisel saavutati võit Liivi sõjas.

• Maalijaid tegutses sel perioodil palju, kuid kahjuks on neist vähe teada. Üks kuulsamaid Eestiga seotud kunstnikke läbi terve kunstiajaloo on Michel Sittow (1469-1525), keda võib nimetada Põhja-Euroopa renessansiaja portreekunsti üheks tippmaalijaks.

Sittow unustati vahepealsetel sajanditel. Oli teada tema nimi ja mõned tööd, kuid neid ei osatud omavahel seostada enne kui alles 1940. aastal.

Michel Sittow sündis Tallinnas 1469. Tema isa, Madalmaadelt pärit Clawes van der Sittow oli samuti kunstnik, nimekas skulptor ja maalija. 15-aastaselt läks Michel õppima Brüggesse (tänapäeva Belgias) kuulsa kunstniku Hans Memlingi juurde. Mõnda aega elas ja õppis Michel Sittow Brügges. 1490. aastate algul algas tema hiilgav karjäär Euroopa kuningakodades. Michel Sittowist sai Hispaania kuninganna Isabella õuekunstnik, ta töötas ka teiste kõrgete isikute tellimusel. Aastad 1506-1514 veetis Michel Sittow Tallinnas, kus ajas ema päranduseasju. 1514 läks Michel Sittow jälle Lääne-Euroopasse, kus töötas kuningate ja keisrite õukondades Taanis, Madalmaades, Hispaanias ja Saksa-Rooma keisri Karl V teenistuses. Aastast 1517 kuni surmani oli Sittow taas Tallinnas. Nüüd võis ta siingi nautida jõukust ja kõrget positsiooni (ta oli Kanuti gildi vanem).

Michel Sittowi maale on säilinud u 30. Sama palju on teada kirjalike allikate järgi. Sittowi tööd asuvad Berliini, Pariisi, Londoni, Viini, Kopenhaageni, Moskva ja USA muuseumides ja erakogudes.

Michel Sittow maalis eelkõige portreid ja madonnapilte. Portreed on mõõdult väikesed. Värvid on säravad, pintslitehnika peen - ehted ja erinevad materjalid on välja töötatud üksikasjaliselt ja loomutruult. Inimesed portreedel on pisut jahedailmelised, enesessetõmbunud. Naised on pisut ilustatud, mehed tõepärasemad. Modellid portreedel on kujutatud enamasti kolmveerandvaates vasakule.

Michel Sittowi kuulsamad portreed:

• Taani kuninga Christian II portree (asub Kopenhaagenis)

• Mary Rose Tudor, Inglise kuninga Henry VIII õe portree (asub Viini Kunstiajaloomuuseumis)

• diptühhon (=kaksikmaal) 1) Madonna lapsega (Berliinis) 2) Don Diego de Guevara portree (=Karl V nõunik, portree asub Washingtonis)

Eestis asuvatest töödest omistatakse Michel Sittowile Niguliste kirikus asuva Kannatusaltari tiibade väliskülgedele maalitud pühakuid .