Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst – madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid.

Pinnakunstile on iseloomulikud järgmised tunnused:

* tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena

* perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles

* reljeefide osaks on alati hieroglüüfid

* inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis – nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates

Reljeefidel kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, aga ka tööstseene.

Egiptuse skulptuuri võib kujutamisviisi poolest jagada kaheks:

1) vaaraode ja ülikute portreed – figuuridel on kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed.

2) lihtinimeste kujutised – inimesed on elavamad, vabamad. Säilinud on ametnike – kirjutajate - figuure.

Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni valitsemisaeg 14. saj eKr. Echnaton viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re ja arvukate kohalike jumalate asemele seadis ta sisse ainujumal Atoni, kultuse, ka rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale Echnatoni surma läksid kunst ja usk vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Echnatoni aegne kunstikäsitlus oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja tema pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. On säilinud suurepäraseid portreid Echnatoni kaunist naisest Nofretetest.

Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast, fajansist ilu- ja tarbeesemete valmistamine). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (2010. aastal tõestati DNA uurimise abil, et Tutanchamon oli Echnatoni poeg).