7. Romaani kunst

Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (mis on pärit antiikajast, oli kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. Basiilika sai ristiusu kiriku põhitüübiks.

Basiilika tähtsamad osad:

võlvik – nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga

nelitis – nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel

apsiid – altari asukoht

koor – põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt.

kooriümbriskäik – moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi

kabel – väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum

lööv - kirikuruumi osa, mida eraldavad sambad või piilarid; eristatakse kesk-, külg- ja ristlööve

Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt oli kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Müüride sees olid käigud, kust sai minna võlvide peale ja seal vaenlase eest varjuda.

Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Romaani stiili iseloomulik tunnus on ümarkaar (akende, ukseavade jm juures).

Veidi on rõhutatud horisontaalne suund.

Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti jämedaid tugiposte ehk piilareid.

Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või veel keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati.

Kiriku fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem.

Romaani stiilis arhitektuuri näiteid:

• Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Seal oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Ehitis on hävinud.

• kirik (katedraal), ristimiskirik ja kellatorn (ehk kampaniil) Pisas Itaalias. Kiriku juurde kuuluv torn on kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi).

• Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal – saksa romaanika parimad näited

Eestis romaani stiilis ehitisi pole, kuna Lääne-Euroopa ehitustraditsioonide siia jõudes 13. sajandi algul oli valitsevaks saanud juba gooti stiil. Romaani stiili jälgi võib veidi näha Saaremaa kirikutes (nt Valjalas).