Arhitektuuris ei räägita üldjuhul romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates (ja kestes mõnel pool kuni 20. sajandi alguseni) valitses historitsism – ajalooliste stiilide jäljendamine. Et eristada jäljendatud stiili originaalist, kasutatakse 19. sajandi stiilides eesliiteid neo- või pseudo-. Historitsismi kujunemise peamine põhjus on tehnilised uuendused, uute materjalide, nagu näiteks teras ja raudbetoon, kasutusele võtmine. Kunstiline vorm vorm ei jõudnud kiiretele muutustele järele ja nii suunati pilk hoopis minevikku. Toimus teatud spetsialiseerumine: uued kirikud ehitati keskajale viitavas neogooti või neoromaani stiilis, teatrid pidulikumas neobarokk- või neorenessanss-stiilis jne. Sageli võidi ühe ehitise juures kasutada mitme stiili elemente. Sellist võtet – stiilide segamine - nimetatakse eklektika.
Näiteid:
Eestis leidub historitsistlikke kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik jm), mõisaid (Sangaste, Laitse, Vasalemma, Alatskivi jm) kui elamuid.
Neoromaani stiilis Kaarli kirik Tallinnas
Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.
Sangaste lossi arhitektuur jäljendab Windsori lossi Inglismaal.
Loss ehitati 1879- 1881.
Vt edasi: Realism