14. Romantism

Arhitektuuris ei räägita üldjuhul romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates (ja kestes mõnel pool kuni 20. sajandi alguseni) valitses historitsism – ajalooliste stiilide jäljendamine. Et eristada jäljendatud stiili originaalist, kasutatakse 19. sajandi stiilides eesliiteid neo- või pseudo-. Historitsismi kujunemise peamine põhjus on tehnilised uuendused, uute materjalide, nagu näiteks teras ja raudbetoon, kasutusele võtmine. Kunstiline vorm vorm ei jõudnud kiiretele muutustele järele ja nii suunati pilk hoopis minevikku. Toimus teatud spetsialiseerumine: uued kirikud ehitati keskajale viitavas neogooti või neoromaani stiilis, teatrid pidulikumas neobarokk- või neorenessanss-stiilis jne. Sageli võidi ühe ehitise juures kasutada mitme stiili elemente. Sellist võtet – stiilide segamine - nimetatakse eklektika.

Näiteid:

• Pariisi ooperiteater (Garnier` ooper) – esindatud on palju stiile, domineerib renessanss. Valmis 1875.

• Sacré-Cœuri kirik Pariisis. See on neoromaani stiilis. Kirik valmis 1914, sisse õnnistati 1919.

• Londoni parlamendihoone . Võimas hoonekompleks esindab neogooti stiili. Ehitatud 1840-1865.

Eestis leidub historitsistlikke kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik jm), mõisaid (Sangaste, Laitse, Vasalemma, Alatskivi jm) kui elamuid.