3. Vana-Egiptuse kunst

Elamu- ja lossiarhitektuur on Egiptuses olnud väheolulised. Tähtsaimal kohal olid hauaehitised. See on seotud egiptlaste usuga - arvati, et inimese hing, tema vaimne teisik, elab peale surma edasi. Hingel pidi olema koht, kuhu minna, järelikult tuli keha säilitada. Selleks ehitatigi hauakambreid. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid.

Hauakambrite ehituses võib eristada mitmeid hauaehitiste tüüpe: mastaba, astmikpüramiid, püramiid

* Chephreni /hefreni/ püramiid (142 m kõrge).

* Mykerinose /mükerinose/ e Menkaura püramiid (66 m kõrge). See on kõige hoolikamalt ehitatud.

Suurte püramiidide kõrval olid väiksemad püramiidid ja mastabad, millest moodustusid terved surnute linnad. Püramiidid on kõik pärit Vana riigi ajast. Neid ehitati aastakümneid, materjalide ja tööjõukulu olid tohutud. Püramiidide suurusele ja võimsusele vaatamata rüüstati nende hauakambrid hauaröövlite poolt juba Vana-Egiptuse aegadel.

Suur sensatsioon oli 1922. aastal vaarao Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Hauakambrist saadi palju väärtuslikke leide – kullast sakofaag, mask, troon jm. Tutanchamon oli noorelt surnult vähetähtis vaarao, kuid talle kaasapandu on meie mõistes suur varandus.

Püramiidide ja ülikute mastabade juures valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (tal on vaarao Chephreni näojooned, sfinks on 20 m kõrge ja 57 m pikk).

Egiptuse religioon oli polüteistlik, st austati paljusid jumalaid, nende koguarvu loetakse sadades. Jumalad võisid olla nii inimese- kui ka linnu- või loomakujulised või siis poolinimesed-poolloomad (linnud).

Tähtis koht Egiptuse arhitektuuris oli ka templiehitusel. Templeid rajati eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Egiptuse templi väline ilme oli lihtne ja range, sellel polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Templil oli omapärane kahe torniga väravaehitis, mida nimetatakse püloon.

Sambad Egiptuse templites olid rikkalikult kujundatud, need jäljendasid taimevorme (vastavalt nimetati lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks samba ülaosas olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid Egiptuse kirjamärgid ehk hieroglüüfid.

Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj eKr). Templid moodustavad terveid komplekse. Mõned on hiigelsuured – näiteks Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj eKr) ehitatud hauatempel Ramesseum.

Egiptuses leidub ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast pärinev Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et see ei jääks ette ehitatavale Assuani paisule.

Egiptuse ehituskunsti võimsus ja üleinimlikud mõõtmed pidid lihtinimesesse sisendama aukartust maiste ja taevaste võimukandjate ees.. Egiptuse arhitektuuri üldilme iseloomustamiseks on kasutatud väljendit „masendav suurejoonelisus“.