1. Mõisted

Kunstiteadus on humanitaarteadus, mis tegeleb kunstiteoste ning nende tausta uurimise, kirjeldamise ja hindamisega. See on lai, ühendav mõiste paljude aladistsipliinide kohta. Vastavalt tehniliste võimaluste laienemisele ja meie teadmiste avardumisele tuleb kaasaja kunstiteadlastel silmitsi seista paljude eripalgeliste probleemidega. Kunstiteaduse eriharud on näiteks:

• kunstiteooria – uurib kunsti olemust
• kunstiajalugu – uurib kunsti arengut ja muutumist
• kunstikriitika – hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti

Kunstiteadus on tihedalt seotud selliste teadustega nagu semiootika, psühholoogia, sotsioloogia, esteetika jpt. Kunstiteadlased tegelevad ka konserveerimisega, peavad tundma hästi erinevaid materjale; omaette erialad on kunstiteoste originaalide eristamine võltsingutest, kunstiteoste atribueerimine ehk autorluse väljaselgitamine jne.

Sõltuvalt kunstiteose loomise eesmärgist, otstarbest, materjalist jne võib eristada suuri alajaotusi – erinevaid kunstiliike. Piirid kunstiliikide vahel pole alati jäigad, kaasajal toimub kunstiliikide segunemine ja uute väljendusvahendite otsimine. Kunstiliikide eristamisel tuleb vahet teha sajandeid püsinud jaotusel ja kaasajal, mil kunsti arengu üldpilt on kirju ja muutuv.

Kunstiliikide traditsiooniline jaotus:

1. arhitektuur ehk ehituskunst
2. tarbekunst
3. kujutav kunst

Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks haruks:

1. maalikunst
2. graafika
3. skulptuur

20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes tekkis rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks:

• installatsioon – vaatajale esitatakse valmis ruumilist kompositsiooni, mis koosneb esemetest; sarnaneb mõneti skulptuuriga
• happening – tegevuskunst, milles kunstnik loob sündmuse, mis kujuneb spontaanselt alles kohapeal ja milles tihti osaleb ka publik
• performance – kunstniku juhatusel luuakse improviseeritud etendus
• maakunst – kunstilise kujundamise materjaliks on maastik
• kehakunst – kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha, tihti enda oma.Tuvu Prantsuse kunstniku Orlani kodulehega: http://www.orlan.eu
• videokunst – videotehnika vahendusel loodud kunst jne

Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada:

Arhitektuur jaguneb:

Tarbekunst on kunstiliik, mis tegeleb tarbeesemete kunstilise kujundamisega.

Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks:

a) metall

b) keraamika

c) puit

d) klaas

e) nahk

f) tekstiil

Tarbekunstile lähedane mõiste on disain – see on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise või suurema kasutusmugavusega. Kui tarbekunstiteos on enamasti unikaalne ainueksemplar, siis füüsilisi esemeid disainivad disainerid tegelevad tööstuslikult toodetava masstoodanguga

Maalikunst jaguneb:

a) tahvelmaal – kindlal alusel maal, mida saab tõsta ühest paigast teise

b) monumentaalmaal – seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal

Skulptuur (ehk plastika) jaguneb:

a) ümarplastika – vabalt seisev, vaadeldav igast küljest

b) reljeef – ühest küljest tagapõhjaga seotud

Graafika jaguneb erinevateks tehnikateks, kolm suuremat alaliiki on:

a) kõrgtrükk

b) sügavtrükk

c) lametrükk

NB! Graafika erinevus maalist seisneb selles, et graafika on trükitud kunst, sündis koos trükikunsti leiutamisega üle 500 aasta tagasi.

Järgnevalt veel väike valik eeskätt maalikunsti (ja ka graafikaga) seotud mõisteid:

1) žanr – teose liik

3) natüürmort – samuti tähtis maalikunsti žanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.)

Veel näiteid erinevatest žanritest:

5) motiiv – objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil)

6) koloriit – pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne.

7) kompositsioon – pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja –skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne) väga ranged, kaasajal reegleid pole

8) perspektiiv – kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline (tasapinnaline), tuleb ruumilise sügavuse edasiandmiseks kasutada teatud võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust.

1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn ajaloolise stiili. See on mõiste “stiil” levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism.

2) Alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani stiilid hõlmavad vaid mõnda kunstiliiki (näiteks impressionism on vaid maalikunstis, puudub arhitektuuris), on lühiajalised, pole ühte valitsevat stiili, vaid üheaegselt on päevakorral mitu stiili. Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili asemel õigem öelda kunstivool või kunstisuund.

3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib samuti öelda stiil. (Eestis näiteks on oma äratuntav stiil kunstnik Jüri Arrakul)

4) Mõistet stiil kasutatakse ka suhteliselt eraldatud rahvuslike kunstide kohta, näiteks Vana-Egiptuse stiil, antiikajal Vana-Kreeka stiil jne.

20. sajandi kunstiajaloo käsitlus on olnud stiili-keskne. Kuid üksnes kunstiteoste vormikeele muutumise jälgimine läbi ajaloo ei anna meile piisavalt teavet, kes, miks ja kuidas on teosed loonud, missugune oli nende mõju ja tähendus omas ajas. Oluline on ka, miks muutused toimusid.

Kaasaegne kunstiteadus arvestab kunstiajaloost kirjutades erinevate ühiskonnaelu külgedega, peab oluliseks ajaloolist ja ühiskondlikku tausta, valitsenud filosoofiat, religiooni ja maailmavaadet, kunstniku isikut ja positsiooni (näiteks kas ta oli mees või naine, vaene või rikas, tunnustatud või tunnustamata jne), kes kunstiteose tellis ja paljusid muid asjaolusid. Kaasaegne kunstiteadus, sh kunstiajalugu on interdistsiplinaarne ehk ühendab endas erinevates teadusharudes uuritavaid valdkondi.

Ehk kokkuvõtvalt öeldes – kunstiteose vorm, stiil on oluline, aga sama tähtis on ka aeg, milles teos loodi, ideed, mis tollal valitsesid ja inimesed, kes olid kunstiteosega seotud.