Enne, kui asuda vaatlema kunsti arengut läbi aja, tuleb endale selgeks teha põhimõisted, mida on vaja tunda, et rääkida kunstist ja selle ajaloost.
Kunstiteadus on humanitaarteadus, mis tegeleb kunstiteoste ning nende tausta uurimise, kirjeldamise ja hindamisega. See on lai, ühendav mõiste paljude aladistsipliinide kohta. Vastavalt tehniliste võimaluste laienemisele ja meie teadmiste avardumisele tuleb kaasaja kunstiteadlastel silmitsi seista paljude eripalgeliste probleemidega. Kunstiteaduse eriharud on näiteks:
Kunstiteadus on tihedalt seotud selliste teadustega nagu semiootika, psühholoogia, sotsioloogia, esteetika jpt. Kunstiteadlased tegelevad ka konserveerimisega, peavad tundma hästi erinevaid materjale; omaette erialad on kunstiteoste originaalide eristamine võltsingutest, kunstiteoste atribueerimine ehk autorluse väljaselgitamine jne.
Sõltuvalt kunstiteose loomise eesmärgist, otstarbest, materjalist jne võib eristada suuri alajaotusi – erinevaid kunstiliike. Piirid kunstiliikide vahel pole alati jäigad, kaasajal toimub kunstiliikide segunemine ja uute väljendusvahendite otsimine. Kunstiliikide eristamisel tuleb vahet teha sajandeid püsinud jaotusel ja kaasajal, mil kunsti arengu üldpilt on kirju ja muutuv.
Kunstiliikide traditsiooniline jaotus:
Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks haruks:
20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes tekkis rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks:
Marcel Duchamp. Purskkaev. 1917. Installatsioon
Marta Minujin. Reading the news. 1965. Happening
"Mootorsaeballett". Performance Soomes 2011
Spiral Jetty. Robert Smithson. 2005. Maakunst
Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada:
Arhitektuur jaguneb:
a) sakraalarhitektuur e kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.)
b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur
Tarbekunst on kunstiliik, mis tegeleb tarbeesemete kunstilise kujundamisega.
Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks:
a) metall
b) keraamika
c) puit
d) klaas
e) nahk
f) tekstiil
Tarbekunstile lähedane mõiste on disain – see on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise või suurema kasutusmugavusega. Kui tarbekunstiteos on enamasti unikaalne ainueksemplar, siis füüsilisi esemeid disainivad disainerid tegelevad tööstuslikult toodetava masstoodanguga
Maalikunst jaguneb:
a) tahvelmaal – kindlal alusel maal, mida saab tõsta ühest paigast teise
b) monumentaalmaal – seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal
Skulptuur (ehk plastika) jaguneb:
a) ümarplastika – vabalt seisev, vaadeldav igast küljest
b) reljeef – ühest küljest tagapõhjaga seotud
Malemeistri Paul Kerese bareljeef Malemajal Vene tänav 29 Tallinnas (bareljeef - madalreljeef)
Graafika jaguneb erinevateks tehnikateks, kolm suuremat alaliiki on:
a) kõrgtrükk
b) sügavtrükk
c) lametrükk
NB! Graafika erinevus maalist seisneb selles, et graafika on trükitud kunst, sündis koos trükikunsti leiutamisega üle 500 aasta tagasi.
Järgnevalt veel väike valik eeskätt maalikunsti (ja ka graafikaga) seotud mõisteid:
1) žanr – teose liik
2) akt ehk aktimaal – üks žanritest, alasti inimkeha kujutis
3) natüürmort – samuti tähtis maalikunsti žanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.)
4) olustikumaal e. žanrimaal – igapäevast elu-olu kujutav maal
Veel näiteid erinevatest žanritest:
Francisco Goya. Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808. 1814
5) motiiv – objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues (ja selle objekti kujutis pildil)
6) koloriit – pildi värviline kogumulje. Võib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõmus koloriit, külm või soe koloriit jne.
Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1872
Maali koloriit on sinakas-hall.
7) kompositsioon – pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja –skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne) väga ranged, kaasajal reegleid pole
Leonardo da Vinci. Madonna grotis
Figuurid on asetatud püramidaalse ehk kolmnurkse kompositsiooniskeemi kohaselt.
8) perspektiiv – kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline (tasapinnaline), tuleb ruumilise sügavuse edasiandmiseks kasutada teatud võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust.
Hubert Robert. Kujuteldav vaade varemetes Louvre´ile. 1796
Maalil on kasutatud nii joon- kui õhuperspektiivi.
Oluline mõiste kunstiajaloos on stiil. Sõnal „stiil“ on tegelikult mitu tähendust:
1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn ajaloolise stiili. See on mõiste “stiil” levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism.
Reimsi katedraali sisevaade Prantsusmaal. Gooti stiil
Gooti stiilile omaselt on rõhutatud vertikaalsust, kõrgustesse pürgimist.
Skulptuurid Chartresi katedraali lääneportaalilt Prantsusmaal. Gooti stiil
Figuurid on samuti pikad, sihvakad, gootilikult vertikaalsust rõhutavad. Esitatud näidetes arhitektuur ja skulptuur rõhutavad samu suundumusi, on kujutamislaadilt ühtsed, st on samas (gooti) stiilis.
2) Alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani stiilid hõlmavad vaid mõnda kunstiliiki (näiteks impressionism on vaid maalikunstis, puudub arhitektuuris), on lühiajalised, pole ühte valitsevat stiili, vaid üheaegselt on päevakorral mitu stiili. Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili asemel õigem öelda kunstivool või kunstisuund.
3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib samuti öelda stiil. (Eestis näiteks on oma äratuntav stiil kunstnik Jüri Arrakul)
4) Mõistet stiil kasutatakse ka suhteliselt eraldatud rahvuslike kunstide kohta, näiteks Vana-Egiptuse stiil, antiikajal Vana-Kreeka stiil jne.
20. sajandi kunstiajaloo käsitlus on olnud stiili-keskne. Kuid üksnes kunstiteoste vormikeele muutumise jälgimine läbi ajaloo ei anna meile piisavalt teavet, kes, miks ja kuidas on teosed loonud, missugune oli nende mõju ja tähendus omas ajas. Oluline on ka, miks muutused toimusid.
Kaasaegne kunstiteadus arvestab kunstiajaloost kirjutades erinevate ühiskonnaelu külgedega, peab oluliseks ajaloolist ja ühiskondlikku tausta, valitsenud filosoofiat, religiooni ja maailmavaadet, kunstniku isikut ja positsiooni (näiteks kas ta oli mees või naine, vaene või rikas, tunnustatud või tunnustamata jne), kes kunstiteose tellis ja paljusid muid asjaolusid. Kaasaegne kunstiteadus, sh kunstiajalugu on interdistsiplinaarne ehk ühendab endas erinevates teadusharudes uuritavaid valdkondi.
Ehk kokkuvõtvalt öeldes – kunstiteose vorm, stiil on oluline, aga sama tähtis on ka aeg, milles teos loodi, ideed, mis tollal valitsesid ja inimesed, kes olid kunstiteosega seotud.
Vt edasi Esiaja kunst