Nõmme

• Nõmme karjamõis 

Nõmme mõis oli Kiltsi mõisa karjamõis. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

Nõmme mõis eraldati Tammiku mõisast 1793. a. Omanikud olid von Pahled. 1893/94 Johann Pahle; 1913 Theodor Johann Pahle. 1938. aastatl oli Nõmme (veski) talu (135,93 ha) omanik Johannes Jänes. Allikas: Väike-Maarja Muuseum, 2011. a

• Nõmme maakivisild

Nõmme kivisild lasti Teise maailmasõja ajal kaks korda õhku aga taastati uuesti. See oli väheseid läbipääsu kohti vanal Tartu maanteel. Sillast sõitis nõukogude aja alguses alla koolilapsi vedanud veoauto ja imekombel ei saanud keegi neist viga. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Nõmme mänd 

Maaomanik tahtnud mändi maha raiuda, aga üks loodusearmastaja ei olevat seda lubanud. Seejärel ostnud loodusearmastaja selle männi ära. Nii ongi veel see mänd alles. Allikas: Väino Ots, 2009. a

• Kilksoni vesiveski varemed 

Kilksoni vesiveski (Vorsti veski) viimane mölder oli Alfred Ahi. Millal veskis täpselt vilja jahvatamine lõppes ei tea, aga 1960. a veski enam ei töötanud. Allikas: Johannes Ehastu, 2009.a

• Rägavälja koolimaja koht 

Kui vallad ühendati ja tekkis Vao vald, ehitati 1884. aastal Nõmme-Rägaväljale uus koolimaja. Kooliaasta kestis 15. oktoobrist 15. aprillini, kool oli kolme klassiline. Allikas: http://www.v-maarja.ee/kiltsipk/vanaaeg.htm

• Aruküla

Aruküla tuntakse kui Saunaküla, kuna selles külas asusid saunikud, kellel ei olnud suuri maatükke. Külas oli kokku 12 suitsu - Sillari, Oja, Kamariku, Taara, Paradiisi, Pärna, Saare, Kalda, Mäe, Linda, Räga ja Kaselo talud. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Sulglohk 

Lohu kohas olnud kunagi suur kirik, mis maa alla vajunud ning Koerus olla maast ülesse kerkinud. Sellel ajal kui kirik maa seest välja tuli, olid koerad tigedalt haukunud. Nii saigi sellest kohast Koeru. Lugu rääkis mulle ema. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Eestiaegne kuivendussüsteem 

Eesti ajal 1937-1938. a saarlaste poolt visatud kuivenduskraavid uudismaade kuivatamiseks. See oli ühine ettevõtmine, millest sai osa iga talu peremees, kelle maalt kraav läbi läks. Kuivenduskraav pidi ühendama Põltsamaa ja Nõmme jõe. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Kultuurpõld 

Uudispõld. Põlde hakati siia rajama kui tekkis kuivendussüsteem 1937.-1938. aastal. Pärast sõda enam siia põlde ei rajatud. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Aruküla karjatee 

Aruküla karjateed mööda aeti küla karjad metsakarjamaale ja Väljaotsa allika juurde jooma. Mõnikord sattusid joogikohale mitme talu loomad korraga. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Punamäe elektrijaama koht 

Elektrijaam andis valgust Nõmme veskile kui ka teistele tööstustele Nõmmes. Elektrijaama asukohta mäletab. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Nõmme puurauk 

1970. aastatel puuritud auk, mille eesmärgiks oli leida fosforiiti. Puurauk jäi kinni ajamata. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Nõmme- Padaküla vaheline tee

Nõmme- Padaküla vahelist teed mööda käidi Padakülast Nõmme veskil. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

• Nõmme küla vesiveski koht 

• Metsavend Karuks Endli punkri koht 

• Vana Tartu maantee 

• Punamäe kõrtsi ja postijaama koht 

• Kamariku kõrts (Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek)

• Nõmme vesiveski 

• Vorsti veski talu kelder 

• Kiltsi mõisa magasiaida varemed 

• Nõmme Liivajärv

• Maalinna Digar: Virumaa Teataja. Punamäest