1905. aasta revolutsiooni kohta: Naraka küla mehed tulid, punane lipp teiba otsas, Porkuni mõisa, nõudsid õigust lehmi karjatada mõisa metsas. Kui hiljem karistussalk oli Vaos, toodi Naraka mehed sinna, et neid peksta. Vitsad lõigati valmis kihelkonna koolimaja tagant koplist. Brandt segas aga vahele: pekstagu neid seal, kus teinud kurja. Viidi mehed Porkuni, aga vahepeal tegid nad selgeks, et nemad pole mõisalt midagi “nõudnud”, ainult “palunud”. Jäid karistamata. (Leevart ja Jakob Liiv) Allikas: RADAR-> ajalooline traditsioon-> Väike-Maarja
Naraka küla naised on usuhullustuses, aina paluvad ja huluvad. See on kõige mahajäänum nurk - kolm metsatalu. (Jakob Kuusler) RADAR: EKLA, f 199, m 58, 60 (164-168) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)
Männisalu küla raamat: Kaardimängus võidetud kaotatud küla
Naraka Laulu-Mängu Seltsi asutajaliikmed olid Eduard Graurock, Jüri Landberg, Aleksander Ausendork, Reinhold Ahlberg, Aleksander Pebustov.
7. veeruaril 1928 saatsid nad siseministrile palve kanda Naraka LMS seltsiühingute, seltside ja nende liitude registrisse. Palves on tähendatud, et Naraka on Porkuni valla alla kuuluv küla. Porkuni vallavalitsus kinnitab, et asutajaliikmed on kõik tegevusvõimelised isikud.
Põhikirjas on välja toodud:
"Naraka Laulu=Mängu Seltsi siht on ümbruskonnas vaimuelu edendamine, lugemisvara nõutamine, muusika edendamine, karskuse, aususe, nooruse kasvatamine ja kõlbelise lõbu muretsemine.
Seltsi tegevuse piirkond ulatub üle Väike-Maarja kihelkonna.
Seltsi tegevuse abiõud: parag 3 Oma otstarbe kättesaamiseks asutab selts oma laulukoori, näiteseltskonna ja korraldab muusika õhtuid, hariduslisi ettelugemisi, kursusi, õppereisusi ja toetab igasugusi rahvaharidus-ettevõtteid. Selts paneb toime kõiksugu spordi harjutusi."
10. märtsi 1928 seisuga on selts ühingute, seltside ja nende liitude registrisse Nr 831 all sisse kantud.
22. aprillil 1939 on avatud seltsi likvideerimistoimik, kuna asutajaliikmed ei ole täitnud seaduse eeskirju. Algul otsustati seltsi tegevus peatada üheks kuuks.
15. mail 1939 on seltsi esimehele Jüri Landbergile otsus teada antud. Ta kirjutab, et selts ei ole kolme viimase aasta jooksul tegevusi avaldanud ja on kavas selts likvideerida.
21. juuni 1939 Jüri Landbergi kirjast Viru-Järva prefektile selgub, et 1935. aastal pani seltsi esimees seltsi tegevuse lõpetamise küsimuse koosolekule, mis aga häälteenamuses tagasi lükati. Et aga liikmete ja tegelaste puudusel tegutseda ei saa, otsustas seltsi juhtus 12. juunil 1939.a selts likvideerida, millest ka seltsi juhatusel on politsei nõudel teatada Viru-Järva prefektile.
Naraka Laulu-Mängu Seltsi arhiivikaustas (ERA.14.3.857) on andmed, et 17. jaanuaril 1940 on suletud ühingute likvideerimiskomisjon koosseisus: Rakvere jaoskonna politseikomissar P. Kokk ja liikmed Rakvere Ringkonnakohtu abiprokurör E. Paris ning Viru-Järva Prefekti sekretär E. Orb.
16. märts 1940 Jüri Landbergi ülekuulamisel selgub, et seltsil on raha kassas 14 krooni ja 27 senti. Vallasvara ei ole. On olemas: protokolliraamatud (32 lk ja 60 lk), kassaraamat (34 lk), ümarik kumm-pitsat "Naraka Laulu-mängu Selts" ja templi padi. Võlgu ega võlanõudmisi ei ole. Olemas on ka liikmemaksuraamat (100 lk) ja liikmekaardid (100 lk).
15. novembril 1939 ühind suleti, seejärel likvideeriti 16. augusti 1940 otsusega.
Seltsi raha (14.27) jaotati järgmiselt:
Riigi Teataja lisas 1940, 22 avaldatud likvideerimise kulude katteks - 5 krooni ja 27 senti
Üleriikliku Maatöörahva Ühisuse Virumaa büroo käsutusse - 9 krooni
templipadi anda üle samuti ÜMÜ Virumaa büroole ja kui viimane loobub vastuvõtmast, siis hävitada
protokolliraamatud, kassaraamat ja pitsat hävitada.
Nõgene, Heili (31.8.2013). Männisalu raamat tõi kokkutulekule rekordarvu osalejaid. Maaleht.