Kiltsi

Kiltsi lossi keldrites ripuvad rõngad laes, sinna tõmmati eestlased üles, et nende seljast nahka võtta (Juhan Elken).

Kiltsi lossis elab valge daam, sakste ajal käis ta iga öösi lossis tantsimas, ajas öövahi üles: “Mine eest ära, siit läheb minu tee.” Ühe tamme all lossi õuel ei saanud ka keegi magada. (Ann Ots)

Kiltsi lossist viib maa-alune tee Vao mõisa, suured rauduksed on Kiltsi lossi all näha (Ann Ots).

Maa-alune tee käib Vao tornist Kiltsi ja Porkuni (Juhan Elken).

2-3 versta Kiltsi lossist oli vahitorn vaenlaste valvamiseks (Juhan Elken).

Kiltsi mõisa juures on vana veski, mis enne oli piiratud lossi müüriga, see olnud vanasti kabel (Ann Ots).

Allikas: Radar 26.2.2009 Asjalised mälestised

Tutu-Aadami tütar oli mõisaproua ristitütar. Proua ise pole küll tulnud ristsetele, aga tema asemikuna oli seal mamsel. Laps sai kindraliproua nime: Marie Pauline. Kord nägi proua oma ristilast külas poolpaljalt, kutsus ema mõisa ning andis lapsele riiet. Ka leerikleidi riide sai tüdruk omalt kõrgelt vaderilt! Aadam sai aga mõisas kord täiesti ülekohtuselt peksa, pidi aga perekondlike suhete tõttu sellest vaikima! (Ann Ots)

Allikas: Radar 26.2.2009 Ajaloolised isikud - kohaliku tähtsusega tegelased - mõisnikud 

Valitseja Kreutzberg oli nagu härra - ega vastu ei öelnud keegi, kui tahtis hästi läbi saada. Tema korraldas ka mõisaproua matused. Surnut kandsid talitajad ja muud tähtsad mehed, kõikidel oli valge lint üle õla. (Ann Ots)

Allikas: Radar 26.2.2009 Ajaloolised isikud - kohaliku tähtsusega tegelased - valitsejad 

EKLA, f 199, m 58, 41 (90-91) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

Jutustaja isa oli 1870. a ümber talitaja. Lõikuse ajal tuli tal vaadata põllul tööliste järgi, siis ei olnud endal tükki teha. (Ann Ots)

Allikas: Radar 26.2.2009 Ajaloolised isikud - kohaliku tähtsusega tegelased - vallavanemad

EKLA, f 199, m 58, 43/4 (95-96) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

Mõisa töö pidi tehtama ilusa ilmaga, vihmaga võisid võtta oma loogu (Ann Ots)!

Kubjas käis kepp püsti ja karjus: “Ma mängin, ma mängin…” (Ann Ots)

Suviti lõigati siin ka sirbiga, Riiamaal tehti kõik vikatiga, seal oli palju kergem (Ann Ots).

Riiamaal läks vana aeg ka ennem läbi kui siin (Ann Ots)!

Kui juba hakati talusid ostma, siis oli töö kole kerge, ainult omal põllul! Siis läks kõik lauluga - sai kõõrutatud vanu viise! (Ann Ots)

Linad pidid kedratama nii peeneks, et pasmas läks läbi mõisaproua sõrmuse. Seda tööd ei usaldatud teenijale, nii hoolega võis ainult perenaine ise teha! (Ann Ots)

Kiltsis oli kombeks villad tuua mõisa, kus käidi koos ketramas, mõisast oli järelvaataja (Ann Ots).

Allikas: Radar 26.2.2009Teoorjuse ajast

EKLA, f 199, m 58, 45/6 (97-107) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

Kiltsi mõisa juures asus Jäärepere küla, viis peret: Uuspere, Kilgi, Kangru, Raadiku, Tõntsu. Küla lõhuti, ilusad õunaaiad jäid mõisa põldu ning peremehed viidi Vorsti karjamõisa. Kilgi perest on Kilksonid praegu Vorstil. Samuti Tõntsu pere. (Jüri Erikson, Ann Ots, Jaan Kichelwelt)

Allikas: Radar 26.2.2009 Külade hävitamine, külamaade vahetamine

EKLA, f 199, m 58, 47/9 (108-122) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

Praeguse Kiltsi jaama lähedal oli Veski küla, see hävitati. Kolmele perele anti kohad mujalt: Maasile, Maanuksele ja Tiisarile. Teised aga - Konksu, Uuetoa, Vanakubja ja Uueveski jäid maata. (Jaan Kichelwelt) Allikas: Radar 26.2.2009 Külade hävitamine, külamaade vahetamine

Väike-Maarja kooliõpetajad hoidsid kõik kokku - oli 14 meest: Joh. Elken, Elias Kook, Joh. Kõrv Aburist; Jakob Liiv Triigist; Helm, Pärn Äntust; Luht, Hansen Põdrangult; Maasik Unikülast; Sepp Eiprist; Sahk Pandiverest ja Peeter Koit. Peale nende oli Kaarel Greenberg Kiltsis, kellest hoidsime eemale - ta oli mõisnikumeelne. Vene koolis õpetas Mustvee mees Normann, sellega ka ei olnud läbikäimist. (Juhan Elken)

Elken, Kook, Liiv - meie olime pärit Kodaverest ja hoidsime kokku kui vandeselts. Palvekirjadele kirjutasime kõik kolm alla, et vastutada ühiselt. (Juhan Elken) Allikas: Radar 26.2.2009 Ärkamisaeg - kooliõpetajad EKLA, f 199, m 58, 99 (256-257) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

Kiltsis põles mõisa rehi, aga see oli mõisniku enda süüdatud (Jakob Liiv). Allikas: Radar 26.2.2009 1905. aasta

Saklased lasid Kiltsi lossis kuus Simuna meest maha. Kiltsis lasid sakslased maha ühe taluperemehe poja. (Alvine Püss)

Läksime sakslaste ajal 2-3 meest koos Kiltsi, siis oli salaluure juba teel (Martin Meos). Allikas: Radar 26.2.2009 Saksa okupatsioon

EÜS VII 2527 (514) < Väike-Maarja khk., Vao v., Kiltsi m. - J. Välbe & W. Rosenstrauch < Kaarel Trei, 69 a. (1910)

Mardilaul

Laske sisse sandi Mardid

Sandi Mardid saksa poisid

Mart on tulnud pailu maada

Hõbedasta õrta mööda

Vaskida värava mööda

Perenaene peeri leeri

Otsi Mardile osada

Katsu Mardile kalada

Too seal Mardil mangukesta

Regi servi sõnnikulla

Lehad on lapiti laessa.

Eipri külas Paemurru talus talvel sündinud maalambajäär Viru Kuningas kasvas suvel Kiltsi niidul ja sai oma luuletuse! (2011) Loe luuletus. Hiljem Viru Kuningas kolis Lõuna-Eestisse.