Hiiemäe (Aavere hiiemägi)
Aavere mõisa peahoone (kaitse all)
Aavere mõisa park (kaitse all)
Aavere mõisa karjakastell (kaitse all)
Aavere mõisa viinavabriku varemed (kaitse all)
Aavere mõisa tuuleveski (muinsuskaitse all)
Aavere Pannal ERM 8199/1-2
Aavere prees ERM 12768
Aavere sõrmus ERM 12769
Aavere kivirist, RM F 510:45, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1772109
Aavere hiiemägi 23.62009. Foto Annika Michelson
„Minu kodukoha minevik“ Leili Treu
---
Vesiveskeid on olnud veel praeguses Marjasoos ning Ilmandu jõe ääres. Kõik need andmed viitavad sellele, et praeguste Aavere rabade asemel on kunagi suur veekogu asunud.
---
Toponüümiline nr 1 lk 98 Ed. Leppiku fond Väike-Maarja Muuseumis.
Mäetaguse ja Risu küla vahelisel vankriteel.
Veski või lüüsi koht, vaade allavoolu lõunasse. November 2021.
EW aegsel 1938.a. skemaatilisel katastrikaardil on ülevaatlikult näha talude/kinnistute nimed ja paiknemine. Paljud need nimed on kasutusel juba 17. - 19. sajandil mõisa ja valla dokumentides . Osa talunimesid on saanud nimede paneku ajal ka perekonnanimeks.
Aga kusAavere kandis paiknesid külad või külakesed või hajatalude giirkonnad Ledo (ka Leto, Lehto) ja Ottik (ka Otick, Oteküll)? Need esinevad Eiavere vakuraamatutes 1736 - 1739 jm. Ledos on talu- või perenimedeks näiteks Rebase, Madise, Kodanikko, Silma, N ahkor .... , saksapärases kirjaviisis ja eri ametnikel eri moodi. Ottickis korduvad aastast aastasse nimed Kortso, Korjuse, Hanso, Otsa, Mohni, Sepa, Sare ja nende eri kujud.
Kaev Foto mai 2021
Lubjapõletusahi. Foto mai 2021
Kelder. Foto mai 2021