Liivaküla

Kiltsi mõis (muinsuskaitseline objekt) - mõisa juurde kuulusid Vorsti ja Kambi karjamõisad ning neli küla: Nõmme, Liivaküla, Sootaga ja Järvepera. Allikas: EAA.1414.1.37

Kiltsi mõisa vesiveski (muinsuskaitseline objekt)

15. sajandist on teateid Kiltsi mõisa kohta. 1586. aasta revisjonis nimetatakse Kiltsi vesiveskit: Hoff zu Asze mit der Mölen. Allikas: Kangilaski, E. Kiltsi mõisa ajalooline õiend. Tln 1979, lk. 13, 15.

1799.a ilmunud Mellini atlases on Kiltsi veski ära märgitud, kusjuures ta on kolmas veski Põltsamaa jõe ülemjooksul. Allikas: Joonuks, H. Põltsamaa jõgi. Tln 1971, lk. 6.

Mõisa 1828. a kaardil (EAA.1314.1.1) ja kindralkuberner Ph.Pauluccile koostatud visandite albumis (19. saj I p) (EAA.854.4.469/4) on fikseritud veski asukohana tema praegune asukoht. Üpris tõenäoline, et 16. saj mainitud veski asus samal kohal;

1819. a külastas K.S.Morgenstern Kiltsit ja märgib oma päevikus: üle inglise stiilis haljasala avanes romantiline vaade veskile, mis sellelt küljelt gooti kirikuna paistis. Allikas: Krusenstjern, E.v. Weltumsegler und Wissenschaftler, Casmir Katz Verlag, 1991, lk. 199.

Neogooti lünettide ja kahe tornikesega kaunistatult püsis veski fassaad u 1912-1914.a toiminud ümberehituseni. Siis ehitati veski lõunapoolene ots ümber, tõenäoloselt uuendati ka sisseseadet;

EV algusajal olnud veskikoha omanikuks keegi Liim. Allikas: Suuline teade Aliide Abenilt, 1994. U 1920-ndatel ostis Liimilt veski Aleksaner Edel. Talukoha suuruseks oli 19,733 ha. Viimsena elas veskis Edeli tütar Aino, kes suri u 1979. Veski jäi tema tütar Liljale, kes selle müüs 1980-ndate keskel Vao sovhoosile. 1990-ndate alguses sai veski omanikuks Rein Möldre.

1996. aasata mais hävis hoone katus ja osa veel alles olnud sisseseadest tulekahjus.

Aliide Aben mäletab, et kord tulnud Liim nende juurde ja pakkunud väga hea silindrijahu valmistamist – tooge aga kotid veskile. Nii tehtud. Kuid pererahvas pettunud – keegi nesit ei olnud nii halba jahu veel ealeski näinud. Nii kasutas vähemasti nende pere tavaliselt Kilksonite Vorsti veski teenust. Allikas: Suuline teade Aliide Abenilt, 1994.

Kiltsi mõisa turbavõtukoht - Kiltsi mõisa turbavõtuauke kasutati ka lina leotamiseks. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

Vao sovhoosi sauna koht - Vao sovhoosi saun ehitati 1968. aastal, mis hiljem Kiltsi mõisa Eedli veski juurde viidi, kus see on tänaseni. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

Liivaküla kalatiigid - Sovhoosi ajal käidi Liivaküla kalatiikide juures suvitamas, tiikidesas sai ka ujuda. Mõisaajal oli siin vesiveski pais. Allikas: Johannes Ehastu, 2009. a

Liivaküla vesiveski koht

Sõdurite matmispaik

Kükita metsavaht

Kiltsi mõisa heinaküüni koht

Kiltsi mõisa munakivitee

Hukatud punakaartlaste mälestustahvel

Saksa sõjaväe sõjamoona laoplats