Kaarma

Lohukivi - Väike-Maarja aleviku lõunaserval Kaarma (praegu Ebavere küla osa) rajal /.../ on säilinud lohukivi. Külanime puudumine “Taani hindamisraamatus” on seletatav sellega, et Väike-Maarjast läände jääv piirkond oli kuni Väike-Maarja kirikukihelkonna moodustamiseni Järvamaa ääreala, millele lähenemist võis Mõõgavendade Ordu tõlgendada kui oma piiride ohustamist, mistõttu taanlastest ristijad ja maade arvele võtjad otsustasid ettevaatuse mõttes sinna mitte minna ning lõpetasid oma retke Aburis ja lõuna poolt tulles Avispeal, jättes Väike-Maarja ümbruse külad kirja panemata. Nõnda pole säilinud mingeid andmeid siinsete külade nimede kohta 13. saj-l, teame ainult, et neil aegadel kuulus see ala Lemmu muinaskihelkonda. Allikas: E. Varep, Rakvere rajooni asulastikust.- Rakvere rajoonis. Tln 1967, lk 99.

Kaarma mõis (Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek) (Kaarmann) - teateid 1538. a-st. Kaarmast eraldati Kivistiku (Kiwistikko, Kiwistik) karjamõis. Kaarma mõisa renditaludest ostis kaupmees Peter Johann Hoffmann taluhaaval Müüriku (Marienhof) poolmõisa. Allikas: Ed. Leppik, käsikiri "Väike-Maarja vald", 2002

Kaarma sepikoda - Kaarma koolimajast veidi põhja poole jäävas sepikojas (algselt Kaarma külasepp 19. saj-st) tehti mitmesugust lukksepatööd. Allikas: Ed. Leppik, käsikiri "Väike-Maarja vald", 2002

Kaarma kõrts (Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek) - üks Väike-Maarjas asunud kõrtsidest (teine oli Ärina kõrts) Simuna tee alguses. Kõrtsis sündis Georg Lurich. 1930. aastail oli hoone juba nii vilets, et see lammutati ning kõrtsi vundamendile ehitati 1934. a praegune Pikk 16 maja. Allikas: Ed. Leppik, käsikiri "Väike-Maarja vald", 2002