vana-kreekaajalugu
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur 3.-1.at eKr
3.-1. aastatuhat (at) eKr
Esimesed põlluharijad ja karjakasvatajad saabusid Kreetale ilmselt Väike-Aasiast (noorem kiviaeg ehk neoliitikum 6000-2600 eKr). Nad valmistasid keraamilisi nõusid ning kaunistasid neid geomeetriliste motiividega. Kultuuri mõjutas Väike-Aasia ja Põhja-Aafrika, eelkõige Egiptus ja Liibüa. Kreeklaste kaudu jõudis ida kultuur kogu Euroopasse.
Egeuse mere piirkonnas kujunes 3. aastatuhandel välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli 3 keskust:
Kreeta saar – kreeta kultuur
Mükeene – hellase kultuur Peloponnesose poolsaarel
saarestik Egeuse mere lõuna poolel - küklaatide kultuur
Kreeta ehk Minose kultuur
2600-2000 eKr paleede-eelne periood
2000-1700 eKr vanem paleede periood
1700-1400 eKr noorem paleede periood
1400-1150 eKr paleede järgne periood
Paleede eelne periood (2600-2000 eKr) oli seotud põlluharimise lõpliku kindlustumise ning vase ja hiljem pronksi levikuga Kreetal ja mujal Egeuse mere piirkonnas. Toiduainete tootmise kasv elavdas merekaubandust. Egeuse merel valitsesid küklaadide meresõitjad. Nad transportisid Kreeka ja Kreeta sadamaisse Küprose metalli, viisid ehituspuitu kõrvalistele saartele ning eksportisid oma kodusaarte obsidiaani, marmorit, veini ja ehteid kuni Sitsiilia ja Dalmaatsiani.
Uhked paleed ehitati 2000-1700 eKr Knossoses, Phaistoses, Malias ja Zakroses. Vanem paleede ajajärk lõppes Kreetal umbes aastal 1700 eKr, kui paleed hävisid tugeva maavärina ja sellega kaasnenud tulekahjude tagajärjel.
Uued paleed ehitati varem kindlaksmääratud plaani järgi, mis arvestas täielikult olemasolevat territooriumi, ümbritsevat maastikku, praktilisi vajadusi ning terviku kunstilist harmooniat. Suurem vahetuskaubandus polnud mõeldav ilma kaupu ja võlgnikke üles tähendamata, seepärast pole juhus, et samaaegselt paleekultuuride õitsele puhkemisega Vana-Idamaadel arendati välja kirja- ja arvusüsteemid. Raamatupidamine toimus tõenäoliselt papüürusel, nahal ja puidul. Kreeta tähtsaimad väljaveokaubad olid õli, vein, küpressi- ja seedripuu. Puitu veeti peamiselt Egiptusesse.
Santorini vulkaani plahvatus Thera saarel (Kreetast 120 km põhja pool) 1480 eKr tekitas tohutu tõusulaine, mis vähem kui tunni ajaga Kreetale jõudnult võis olla üle 30 meetri kõrgune. Asulad hävisid mõne minuti jooksul. Varsti pärast tõusulainet jõudsid Kreetale tuline tuhk ja hõõguvad laavamassid, mis hävitasid tulekahjuga asulates ja paleedes kõik, mida vesi oli seni veel säästnud. Selline katastroof mõjus Kreetale loomulikult saatuslikult. Kõigist paleedest on vaid Knossoses näha järelasustuse jälgi. Hävinud oli laevastik, millel põhines kogu Kreeta majandus.
1400 eKr sattus Kreeta Mükeene (ahhailased Pelopennose poolsarelt) ülemvõimu alla. Purustatud Knossose palee ehitati ümber sõjaliseks ja halduskeskuseks, millel polnud minosliku paleestiiliga enam mingit pistmist. Majanduse aluseks oli endiselt kaubavahetus Egiptuse ja Väike-Aasiaga ning kunstkäsitöös segunesid minose ja mükeene stiilid. Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B. Lineaarkirjas B tähistasid lühikesed jooned sõnavahesid, kirjutati horisontaalsete ridadena vasakult paremale. Kiri koosnes sarnaselt lineaarkirjale A silbimärkidest ning logogrammidest.
1100 eKr tungisid Kreetale doorlaste hõimud, millega lõppes Mükeene ajajärk Kreetal ning kõige muu hulgas kadus käibelt ka lineaarkiri B.
Mükeene ehk Hellase kultuur
2600-2000 eKr vara-hellase periood
2000-1650 eKr kesk-hellase periood
1650-1100 eKr hilis-hellase periood
4.-3. at-del eKr elasid Kreeka territooriumil arvatavasti kreeklastele lähedased sugulashõimud (pelasgid), kuna kreeklased ise elasid põhjapoolsetes maakondades, võimalik et Illüürias või Makedoonias.
1900 eKr asus Tessaaliast liikvele hõimude laine, mis liikus Kreeka lõunapoolsete maakondade suunas. Kolonisatsioon kestis (vaheaegadega) 2. at-de eKr lõpust Rooma keisririigi tekkimiseni. Selle ümberasumise käigus hävitati Kesk- ja Lõuna-Kreekas palju asulaid. Ka vanim asula Lerna. Hilisema aja kreeklastel on mälestused müüdi kujul Lerna hydrast. Lerna õitseaeg oli 2500-1700 eKr. Varasel pronksiajal piirasid Lernat kaks müüri (kivivundamendil savitellised). Keskseks ehitiseks palee. See asustusetapp lõppes tulekahjuga. 1800-1250 eKr kasutati rohkem kalmistuna, varasema palee asemel haudehitis.
Kreeka elanikud nimetasid endid 2. at-del eKr mitmeti: ahhailasteks, danaoslasteks, pelasgideks. Levinum oli ahhailased, seepärast nimetatakse Kreeka ajalugu alates 21-20.saj-st eKr kuni doorlaste sissetungimiseni 11. saj-l eKr ahhaia ajajärguks.
19.saj-ni eKr kestnud vara-hellase ajajärgule oli omane joonmustriga kaunistatud keraamika. Sel ajal ei tuntnud veel pronksi ega pottsepaketra. Valmistati vaskesemeid, kasutati obsidiaani.
Kesk-hellase periood, mis kestis kuni 1650 eKr, oli asulate kindlustamise aeg (kindlustatud lossid, linnamüürid). Kunstis olid siis iseloomulikud hall ja kollane (monokroomne) keraamika ning tuhmides toonides joonmustriga ornamendid.
Hilis-hellase perioodil elavnes kaubandus. Röövsõjad (näiteks Trooja sõda) tõid rikkusi juurde. Tihenesid Mandri-Kreeka ja Kreeta suhted. Pronksesemed (odaotsad, pistodad). Jätkuvalt silmaga lihvitud kivikirved. Pottsepakeder. Tume geomeetriline ornament heledal foonil
Hilis-Hellasest alates 1650 eKr on kesksel kohal Mükeene linnus, mis kasvas linnaks. Selle linna järgi sai nime terve kultuur. Mükeenes rajati hiiglaslikest kivimürakatest lossid ja võeti kasutusele lihtsustatud kreeta kiri (lineaarkiri B). Linnamäel on säilinud palee varemed (koos megaroniga), linnusemüürid Lõviväravaga 14.-13.saj-st eKr ning varasemad, sees- ja väljaspool ringmüüri asuvad kaevushauad. Väljaspool linnust paiknes palju kuppel- ja kamberhaudu. Kamberhaudadest kujunesid hiljem tholosed ehk kuppelhauad (hiilgeaeg 1300 eKr). Kultuurilooline väärtus on kaevushaudadest leitud kuldmaskidel (näiteks nn. Agamemnoni mask (16 saj eKr) ja lineaarkirjaga B savitahvlitel.
Vanimad ja tuntuimad linnad on järgmised: Ateena Atikas, Teeba Boiootias, Mükeene ja Tiryns Argolises, Pylos – Messeenias, Sparta – Lakoonikas.
1400 eKr vallutasid mükeenlased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja.
Mükeene ehk hellase kultuuri lõpetas doorlaste sisseränne 12 saj eKr. Algas suur rahvasterändamine. Ahhailaste järeltulijad põgenesid doorlaste eest Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule.
Küklaatide kultuur
3000-2000 eKr (vara-, kesk ja hilis periood)
Küklaadid – “ringsaared” – saarestik Egeuse mere lõuna poolel. Küklaadid asuvad Atikast ja Euboia saarelt kagu poole; saared paiknevad ringina ümber Deelose (see oli vana kultusekeskus, kus paiknes ülekreekalise tähtsusega Apolloni tempel) Küklaatide kultuur kestis vaseajast hilise pronksiajani (3 at -12 saj eKr), kuni doorlaste sissetungimiseni.
2 at eKr mõjutasid seda tugevasti Kreeta ehk Minose ja Mükeene ehk Hellase kultuur. Oli ka Väike-Aasia mõju, mis osutab elavale majanduslikule ja kultuurilisele suhtlemisele Egeuse mere piirkonnas. Juba 18-17 saj eKr kehtestasid kreetalased oma ülemvõimu Küklaadi arhipelaagis, asustades mõned varem inimtühjad saared. Nende suhteliselt väikeste saarte allutamine suurendas tublisti Kreeta jõudu. 2. at-de alguseks oli Küklaadidel arenenud omapärane ja rikas kultuur. Kaljustel saartel elavad küklaadlased õppisid juba 3. at-del kasutama oma maa peamist rikkust – obsidiaani – ja hiljem marmorit, millest nad valmistasid väljendusrikkaid marmorskulptuure ja väikefiguure. Küklaadlased valmistasid esmaklassilist keraamikat, mis mõnikord ületas isegi kreeta pottseppade tooteid. Kaevamised Melose saarel näitasid, et juba 3. at-nde lõpul eksisteeris siin suur linn, mis oli eriti õitsval järjel 2. at-l. Saartel elunevad kaarlased olid osavad meremehed.
Küklaadide saared: Keos, Kythnos, Seriphos jne. Tähtsamaid saared on Naksos, Paros, Andros ja Tenos, neil elasid ajaloolisel ajal joonlased. Lõunapoolseid saari Melost, Therat ja Astypalaiat asustasid doorlased.