Geokronoloogiline ajaskaala
Geoloogilise ajaskaala üksused on
Aegkond
AJASTU
Ajastik
Geoloogilist ajaskaalat loetakse alt ülespoole, st vanimad ajastud on all ja uuemad ülevalpool.
Lühidalt Maa ja looduse arengust, jääajast ja inimese arengust.
KVARTERNAAR 2 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni
Holotseen 11 500 - tänaseni
10 000 - Jääaja lõppemisega muutuvad paljud alad kõrbeteks.
Inimkonna suuruseks on hinnanguliselt 3 miljonit inimest.
11 200 - Algas jää taganemine Eesti territooriumilt
Pleistotseen 1 800 000 - 11 500
13 600 - Suur veeuputus katab suure osa seni kuivast maast, kui meretase tõuseb 40 meetri võrra. Vee tõusu põhjuseks on kiire jää sulamine põhjapoolkeral.
25 000 - 10 000 Würmi jääaja teine osa. Ülemvaldai jääaeg. Eestis hall (Põhja-Eesti) ja punakaspruun (Lõuna-Eesti) moreen, liustikujõe ja jääpaisjärve setted. Jahenemis-soojenemistsükli kestus oli kvaternaaris ca. 50 000 aastat.
38 000 - Geneetikud väidavad, et siis toimus inimkonna eristumine.Euraasia asustamine anatoomiliselt moodsa inimese poolt. Kuigi nad olid füüsise poolest nõrgemad kui neandertaallased, oli neil esiletungivam lõug, palju suurem ajumaht ja kõrgem intellekt.
Kujunes kuus haru: negroidid, mongoliidid, kaukasoidid, australoidid, ameroindiaanlased ja polüneeslased.
50 000 - 40 000 Inimeste populatsiooni kiire kasvu algus. Sel ajal võis tekkida keel suhtlusvahendina, ilmusid keerukamad kiviriistad ja kunst. Toimus tänapäevainimeste levik üle maailma. Ilmus käitumise poolest tänapäevainimene. Aafrikast väljarännanud inimesed olid alguses tumedanahalised, sest tugev pigmentatsioon kaitses inimest ekvaatori lähedal päikese eest.
70 000 - 50 000 Würmi jäätumise esimene osa. Alamvaldai jääaeg. Hall moreen Põhja-Eestis, violetjashall moreen Otepääl ja Haanja kõrgustikul.
130 000 - 110 000 Wisconsini või Moskva jääaeg. Pruun moreen Põhja-Eestist, hall moreen Otepää ja Haanja kõrgustikelt. Viimase 2 miljoni aasta jooksul on toimunud üle 20 jää pealetungi.
138 000 - Tõendid Homo sapiens sapiens'i ilmumisest Aafrikas
150 000 - Paljudel arvamustel algas Homo sapiens sapiensi eristumine
160 000 - Homo sapiens idaltu - Homo sapiens sapiens’i eelkäija. Etioopiast leitud fossiil toetab niinimetatud "Aafrikast välja" hüpoteesi, mille kohaselt tekkis homo sapiens kui uus liik 150 000 - 200 000 aastat tagasi Aafrkas.
200 000 - Geneetiliselt on tõestatud, et kõik tänapäeva inimesed pärinevad ühest Aafrikas elanud naisest ja seda kutsutakse "Mitokondrilise Eva hüpoteesiks".
220 000 - Rissi jäätumise tipp, kõige suurema ulatusega jääaeg. Jääga oli kaetud 30% maismaast. Ookeanivee tase oli praegusest üle 100 m madalam. Jääliustik kattis Põhja-Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa ja jõudis peaaegu Musta mereni. Jääliustikud laskusid alla Alpidest, Püreneedelt, Karpaatidest ja mujalt.
240 000 - 180 000 Eestist pruun moreen Põhja- ja Lõuna-Eestist. Rissi jääaeg, ka Dnepri jääaeg.
250 000 - Inglismaal on jäävaheaja Hoxnia periood. Kliima on palav. Cornwallis kasvavad kask, mänd, tamm, lepp, elavad jõehobu, koopakaru ja koopalõvi. Samast ajas pärinev Clackton’i ränikivitööriistade valmistuskeskus.
270 000 - 230 000 Jääaeg
300 000 - 12 000 Homo rhodesiensis on Homo sapiens idaltu esivanem
500 000 - Liik Homo sapiens’i ilmumine. Homo heidelbergensis on viimane ühine esivanem Homo Sapiens’il ja Homo neanderthalensis’el. Arvatakse, et meie ja neandertaallase eellased lahknesid Aafrikas
600 000 - 250 000 H. heidelbergensis ilmus Euroopasse. Nad võisid saabuda üle Gibraltari, Sitsiilia, või Türgi kaudu
720 000 - Hispaanias Atapuerca’s Homo heidelbergensis
800 000 - Homo antecessor – peetakse Homo heidelbergensis’e esivanemaks
Homo erectus hakkas esimese inimesena Aafrikas kasutama tuld
1 000 000 - Euroopas esimene jääaeg
1 500 000 - Narikotome poiss - Homo ergaster Aafrikas
Esimesed Homo erectuse leiud tehti Indoneesias ja Hiinas. Hiljem selgus, et tegemist oli laialt levinud hominiid. Peamiselt on neid leitud Aafrikast, kuid ka Aasiast.
1 800 000 - 300 000 Homo erectus - "püstine inimene"
ÜLEMLIIK: Homo erectus
Alamliik: Homo ergaster = Aafrika varajane Homo erectus
Alamliik: Homo erectus = klassikaline Aasia Homo erectus
Homo ergasterist arenes välja Homo erectus, kes levis samuti Aasiasse, tagasi Aafrikasse ja arvatavasti Euroopasse.
Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Perioodilised kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ulatunud kuni 200 meetrini.
Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud. < xml="true" ns="urn:schemas-microsoft-com:office:office" prefix="o" namespace="">
NEOGEEN 24 – 1,8 miljonit aastat tagasi
Pliotseen 5,3 - 1,8
1 800 000 - Homo georgicus - Homo habilis’e järeltulija ja Homo erectus’e esivanem
1 900 000 - Thurni jääaeg. Euroopas on külm kliima ja tundra.
2 300 000 - Taungi laps – 3 aastane Australopithecus africanus Aafrikast
2 600 000 - 1 500 000 Homo habilis (Osav inimene) oli esimene, kellelt on saadud kindlaid tõendeid tööriistade valmistamisest – olduvai tüüpi tahutud veerised. Homo habilis oli arvatavasti kõigesööja, menüüs oli olulisel kohal loomne toit.
2 600 000 - Vanimad teadaolevad kivist tööriistad leitud Etioopiast Gona’st. Paleoliitikumi ehk vanema kiviaja algus. Perekond Homo põlvnes tõenäoliselt mingist gratsiilsest australopiteekusest, kas afarensise või africanuse taolisest eellasest. Ainult Homole on iseloomulik kiviriistade valmistamine. Kõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, va esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Kõik nüüdisinimesed kuuluvad ainsasse säilinud liiki ja alaliiki Homo sapiens sapiens.
3 300 000 - 2 400 000 Australopithecus africanus (tõlkes "lõuna ahv Aafrikast"). Africanus oli võrdlemisi sarnane afarensisele, kuid oli mõnevõrra suurema kasvuga
3 300 000 - Selam (Etioopia keeles "rahu") - Australopithecus afarensis "Afari lõunapoolne ahv" (Afari piirkonna järgi Etioopias, kust Lucy leiti). 3 aastase tüdruku skelett on säilinud tänu sellele, et ta mattus ilmselt õnnetul moel ja peaaegu silmapilkselt üleujutusest tingitud mudalaviini alla.
3 600 000 - Lucy - Australopithecus afarensis. Tõestatud bipedaalne australopiteek. Afarensisele kuuluvaiks peetakse ka vanimaid teadaolevaid inimlikke jalajälgi Maa pinnal, nn. "Laetoli jalajälgi" (avastatud 1976. a.). Need vulkaanilises tuhas fossiliseerunud 3 isendi (isa, ema ja lapse?) jalajäljed on üllatavalt sarnased inimese omadega.
4 300 000 - Australopithecus anamensis võis olla Lucy ja teiste sarnaste inimlaste eellane.
4 500 000 - 1 000 000 Perekond Australopithecus – Australopiteek (tõlkes lõunaahv). Australopiteekused elasid hõredas metsa üleminekul rohumaaks. Kuna nad ei kasutanud kivist relvi ega tuld oli nende ainsaks pääseteeks lõvide eest puu otsa ronimine.
Miotseen 24 - 5,3
5 800 000 - 4 400 000 Perekond Ardipithecus
Ardipithecus ramidus kadabba - fossiile on leitud Etioopias Middle Awash’i jõe orust. Leid muutis arusaama inimese eellase liikumisest metsast rohumaale.
6 000 000 - Milleeniumi inimene - Orrorin tugenensis fossiil Keeniast.
7 000 000 - Sahelanthropus tchadensis – hominiini fossiil leitud Tšaadi järve lähistelt
7 000 000 - 5 000 000 Šimpansi ja inimese lahknemine. Aafrika kliima soojenemine ja kuivamine ning sellega seoses metsade taandumine ja savannide tekkimine. Inimahvid Aafrikas.
ALAMSUGUKOND: Hominiinid – Homininae
TRIIBUS: Hominini
Perekond Šimpans - Pan
Perekond Homo
MAA MIOTSEENI AJAL - 14 000 000
13 000 000 - 7 000 000 Inimahvid Euraasias (Aafrikas inimahve sel ajal ei olnud).
15 000 000 - Tekkis otsene maismaaühendus Aafrika ja Euroopa vahel ja inimahvid ilmusid Euraasiasse (Euroopa, Lähis-Ida).
17 000 000 - Kaasaegse inimahvi eellaseks peetakse Aafrika inimahvi (Afropithecus )
18 000 000- 15 000 000 Gibbonlaste ja inimlaste lahknemine
ÜLEMSUGUKOND: Inimahvid – Hominoidae
Sugukond Gibonid, siamangid – Hylobatidae
Sugukond Inimlased – Hominiidid – Hominidae
Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu järgneva Pleistotseeni. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus.
PALEOGEEN 65 – 24 miljonit aastat tagasi
Oligotseen 34 - 24
20 000 000 - Eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri
25 000 000 - Ahvide ja inimahvide lahknemine
INFRASELTS: Vana Maailma ahvid - Catarrhini
Ülemsugukond Ahvid – Cercopithecoidae
Ülemsugukond Inimahvid – Hominoidae
Eotseen 55 - 34
30 000 000 - Antarktika eraldub Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast. Jääaeg alandab maailmamere taset. Vaalad naudivad rikkalikke kalavarusid.
40 000 000 - 35 000 000 - Uue ja Vana Maailma ahvide lahknemine
ALAMSELTS: Antropoidid – Anthropoidae (Haplorrhini)
Infraselts: Uue maailma ahvid (Ameerika)
Infraselts: Vana Maailma ahvid Catarrhini
42 000 000 - Esimene primaat ehk esikloom – Eosimias (varane ahv), peetakse Vana-Maailma ahvide eellaseks.
SELTS: PRIMAADID
Alamselts: lemuurid, loorid, tarsiidid – Prosimii (Strepsirrhini)
Alamselts: Antropoidid – Anthropoidae (Haplorrhini)
MAA EOTSEENI AJAL - 50 200 000
50 000 000 - Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine - India laam põrkus kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja.
Paleotseen 65 – 55
Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud.
KRIIT 145 - 65
MAA HILIS-KRIIDI AJAL - 66 000 000
MAA VARA-KRIIDI AJAL - 95 000 000
65 000 000 - Võimalik 5. väljasuremise põhjuseks võib olla Maa kokkupõrge asteroidiga. Suur kokkupõrkele viitav kraater on leitud Mehhikos Yucatan’i poolsaarel. Samal ajal toimus täpselt teisel pool maakera Indias Deccan’i basaltlaava massiline väljavool maapõuest. Kuival maal surid välja kõik loomaliigid kehakaaluga üle 25 kg. Peale katastroofi algab imetajate kiire eristumine.
110 000 000 - 12 000 - Würm’i ehk Weichsel’i jääaeg. Kliima jahenemine põhjustas mandri aeglase jäätumise.
Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks.
Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis).
Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid. Kriidi ajastu lõpus 5. väljasuremine.
JUURA 200 - 142
MAA HILIS-JUURA AJAL - 152 000 000
MAA VARA-JUURA AJAL - 195 000 000
180 000 000 - 130 000 000 Riss'i ehk Saale jääaeg
200 000 000 - Pangea hakkas lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean. Selle käigus liikus Põhja-Ameerika loodesse, tekitades Mehhiko lahe. Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Juura ajastu lõpul hakkab Gondwana lagunema. Antarktika eraldub teistest kontinentidest ja hakkab aeglaselt liikuma lõunapooluse kohale. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Vees oli ammoniitide kõrgaeg, oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Roomajad elutsesid nii maismaal (hiidsisalikud ehk dinosaurused), õhus (tiibsisalikud ehk pterosaurused) kui ka vees (kalasisalikud ehk ihtüosaurused). Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad.
TRIIAS 250 - 200
MAA TRIIASE AJAL - 237 000 000
200 000 000 - Suur laava väljavool võis põhjustada liikide 4. väljasuremise. Selle tagajärjel moodustus maakoorde lõhe, kuhu tekkis Atlandi ookean.
Pangea laguneb põhja- ja lõuna-poolkera kontinentideks. Pangaea ulatus ühelt pooluselt teisele. Esimeseks märgiks lagunemisel oli ookeani tekkimine Gondwana ja India laama vahele. Triiase kliima oli kuiv ja kuum.
Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed, rohkesti kasvas seemnesõnajalgu.
Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid.
Dinosauruste ajastu algus. Selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad: tiibsisalikud ehk pterosaurused, kalasisalikud ehk ihtüosaurused ning kilpkonnad. Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab ühelt poolt Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega.
Paleosoikum - Vanaaegkond542 000 000 -250 000 000
PERM 299 - 250
Ajastik -
Loping, Guadalup, Cisural
MAA LOPINGU AJAL - 255 000 000
250 000 000 - 3. (permi-triiase) väljasuremine (82% perekondadest, 50% sugukondadest)
Massilise väljasuremise põhjuseks peetakse globaalset soojenemist. Sel ajal oli Siberis basaltlaava väljavool, samas põrkas Siberi laam kokku Laurentia (Euroopa ja Põhja-Ameerika) laamaga ja moodustus Uurali mäestik. Võimalikuks peetakse ka Maa kokkupõrget komeediga.
Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea.
Taimestikus rohkesti kidasid, hiljem ilmusid paljasseemnetaimed: okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad. Roomajatest teriodondid ehk loomahambulised (imetajate eellased). Roomajatest eralduvad imetajad.
Kõige suurem loomaliikide väljasuremine 90%.
KARBON 359 - 299
Ajastik - Pennsylvania, Mississipi
MAA MISSISSIPI AJAL - 359 000 000
Euramerica ja Gondwana hakkasid lähenema. Kliima oli soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete (suured puud soodes moodustavad kivisöemetsi) tekkimist. Põhilised taimed olid kidad (hiidosjad), hiidkollad, sõnajalgtaimed, seemnesõnajalad (tänapäevaste õistaimede esivanemad).
Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid. Ilmusid roomajad, meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed.
DEVON 417 - 359
Ajastik - Hilis-Devon, Kesk-Devon, Vara-Devon
MAA VARA-DEVONI AJAL 390 000 000
380 000 000 - 200 000 000 Mindel'i ehk Elster'i jääaeg - 2. väljasuremine
Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus Eurameerika hiidmanner. Kokkupõrkele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise kerke ja ookeanide taandumise.
Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Merd asustasid rohe-, mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed: putukad ja primitiivsed kahepaiksed.
Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed ja lihtsad ammoniidid. Selgroogseist olid kalad ja lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest).
SILUR 440 - 292
Ajastik - Pridoli, Ludlow, Wenlock,Llandovery
Põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) hiidmanner, selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Apalatši mäestik Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid.
Taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid ja selgroogsetest algelised kalalaadsed lõuatud ja kõhrkalad.
ORDOVIITSIUM 488 - 440
MAA KESK-ORDOVIITSIUMI AJAL 458 000 000
450 000 000 - 420 000 000 - Doonau II jääaeg - 1. väljasuremine (60 % perekondadest)
Ilmusid mereselgrootud: trilobiidid (madalmeredes elanud lülijalgsete klass), molluskid ehk limused (teod, karbid, soomuslimused), sammalloomad, korallid ehk õisloomad, ja okasnahksed (mereliiliad, meresiilikud). Taimedest merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed.
Ordoviitsiumis jätkas Baltika manner liikumist ekvaatori poole ning lähenemist Laurentiale (Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmanner aga nihkus lõunapooluse suunas.Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Hilis-Ordoviitsiumis kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos.
KAMBRIUM 542 - 488
Ajastik -Furong, Ajastik 3, Ajastik 2, Ajastik 1
500 000 000 - 250 000 000 - Apalatši mägede moodustumine, millega kaasnes vulkaaniline tegevus Põhja-Ameerikas.
MAA KAMBRIUMI AJAL - 514 000 000
514 000 000 - Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner (tänapäeval Lõuna-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Lähis-Ida, India, Austraalia ja Antarktis) ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega.
Nn. „kambriumi pahvatus” Hulkraksete organismide tormiline areng. Sel ajal kujunes organismidel pea, jalgade, saba ja tundlate olemasolu.
Neoproterosoikum 1 000 000 000 - 542 000 000
EDIACARA 600 - 542
550 000 000 -Moodustub Gondwana mander laamade liitumise teel.
570 000 000 - Käsnad on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Ainuõõssed, korallid (pungumise teel paljunedes kuhjuvad aegade jooksul kolossaalsed kolooniad - korallrifid.)
Samal ajal oli Maa suure jääaja küüsis. Sel ajal muutusid oluliselt keemilised protsessid atmosfääris ja meres. Merevee tase varieerus kiiresti. Kiire hapniku osakaalu tõus atmosfääris võimaldas loomade tekkimiseks tarvilike proteiinide tootmist.
600 000 000 - 585 000 000 - Doonau I jääaeg
600 000 000 - hulkrakne taimestik ja loomastik - "Ediacara fauna" - pehmekehalised loomad
MAA KAMBRIUMI-EEL - 650 000 000
KRÜOGEEN 850 - 600
850 000 000 - 630 000 000 - Krüogeeni (Gryogenian) jääaeg, mis koosneb jääaegade seeriatest. Puudutatud Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aafrika, Austraalia ja Euroopa.
TON 1000 - 850
1 000 000 000 - Hulkrakne eukarüoot. Hiidmanner Rodina oli koondunud lõunapoolusele. Selle küljest murdusid lahti tükid ja liikusid põhja poole moodustades väiksemaid kontinente.
Mesoproterosoikum 1 400 000 000 - 1 200 000 000
STEN 1200 - 1000
ECTAS 1400 - 1200
CALYMM 1600 - 1400
STATHER 1800 - 1600
OROSIR 2050 - 1800
1 900 000 000 - Eukarüoot on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont, leidis aset taimede ühisel eellasel. Eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s.
RHYAC 2300 - 2050
SIDER 2500- 2300
2 400 000 000 - 2 100 000 000 Maal oli peaaegu kogu pinda kattev suur jääaeg. Liustikud ulatusid 11. laiuskraadi kaugusele ekvaatorist.
2 500 000 000 - Esimene superkontinent – prepangea
Algavad tänapäevased geoloogilised protsessid. Hapnik hakkab sesoonselt akumuleeruma, rohked raua maardlad, suured ookeanid, karbonaatide platvormid. Meres rifilaadsed moodustised, kus elutsevad bakterite kogukonnad.
Neoarhaikum 2800 - 2500
2 700 000 000 - Vanim teadaolev jäätumine Maal, Lõuna-Aafrikas
2 800 000 000- Suurte kontinentide – "eelkambriumi kilpide" – moodustumine üleskerkinud laamade osadest.
Mesoarhaikum 3200 - 2800
Paleoarhaikum 3600 - 3200
3 000 000 000 - Fotosüntees hakkab tekitama Maa atmosfääri hapnikku O2.
3 500 000 000 - Elu teke vees. Tsünobakterid e. sinivetikad e. sinikud
Esimesed organismid tekkisid vees, sest seal olid nad UV kiirguse eest kaitstud. Esimene elusorganism on rakk. See on ainurakne organism nimega prokarüoot (eeltuumsed). Prokarüoot on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Paljunemine toimub pooldumise teel. Need organismid ei vajanud eluks hapniku olemasolu. Osa prokarüoote hakkas tegelema fotosünteesiga. Ühed nendest on ka tsüanobakterid ehk sinivetikad. Need bakterid hakkasid fotosünteesiga vähehaaval tootma atmosfääri hapnikku. Nad suudavad elada merevees, magedas vees, lumes ja jääliustikes ning väga kõrges temperatuuris.
Eoarhaikum 4600 - 3600
4 600 000 000 - Maa tekkimine koos päikesesüsteemiga. Maakoore areng. Esimesed kontinendid.
Vulkaanipursete tagajärjel tekkis gaaskest ehk atmosfäär, mille algses koostises oli: H2O, CO2, NH3, HCl, HF, H2S,N2, S, CH4, H2. Maakera jahenes ja veeaur langes vihmana Maale. Nii tekkiski hüdrosfäär ehk vesikest. Algselt olid vihmad väga happelised. Meteoriitide löögid kuumutasid Maa pinna väga kõrgete temperatuurideni ja tekitasid niimoodi Maa koore. Moodustusid ookeani ja kontinentide koor.
5 000 000 000 (5 miljardit)- Maa ja teiste planeetide moodustumine. Tolmu- ja gaasipilv hakkas kokku tõmbuma. Kokkutõmbe keskmes moodustus pöörlev tolmu- ja gaasipall ning raskusjõud surus palli kokku. Moodustus PÄIKE. Tekkinud päikesekiirgus puhus minema suurema osa allesjäänud tolmupilvest. Aja jooksul kleepusid tolmuosakesed kokku ja moodustasid kivisarnaseid tükke. Need tükid põrkasid omavahel kokku ja liitusid. Raskusjõud tõmbas tolmu palli sisse ja surus seda kokku, kuni see hakkas sulama. Sulanud rauast tekkis Maa TUUM, mida ümbritses silikaatsetest mineraalidest VAHEVÖÖ.
12 000 000 000 - Keemilised elemendid. Esimesed elemendid olid vesinik (O) ja heelium (He). Tuumareaktsioonid lennutasid keemilised elemendid tolmu- ja gaasipilvedena kosmosesse.
15 000 000 000 (15 miljardit) - SUUR PAUK - Universumi teke
weblogUpdates.ping MUUSIKA AJALUGU, TEOORIA JA MUUD http://http://muusikast.googlepages.com/geoloogilineajaskaala
Ajastik - Hilis-Ordoviitsium, Kesk-Ordoviitsium, Vara-Ordoviitsium
1 500 000 000 - 1 300 000 000 - Maa jäätumine Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Aasias