Õpilased õpivad eristama pettuslikke e-kirju või chati sõnumeid tõelistest teadetest.
Mäng aitab arendada lugemismõistmist, kriitilist mõtlemist ja digihügieeni oskust: kuidas ära tunda kahtlaseid linke ja pakkumisi.
Teie ees on 16 sõnumit (näidiskirjad või chat-vestluse katkendid).
Te peate otsustama: Kas see sõnum on ohutu või mitte?
Mängu algus: Õpetaja selgitab, et õpilased on detektiivid, kelle ülesanne on paljastada petturlikud sõnumid.
Kirjade analüüs: Õpilased töötavad rühmades või individuaalselt, lugedes läbi 16 kirja.
Otsus: Märkige iga kirja juurde, kas see on ohutu või pettuslik.
Arutelu: Miks olid osad kirjad ohtlikud? Milliseid ohumärke saaks edaspidi ära tunda (nt liiga head pakkumised, isikuandmete küsimine, imelikud lingid)?
Saavutavad õpioskused
Õpilane oskab hinnata info usaldusväärsust (kas sõnum on tõeline või liba).
Õpilane oskab tuvastada pettuste tüüpilisi tunnuseid (nt liiga head pakkumised, isikuandmete küsimine, kummalised lingid).
Õpilane eristab tehisaru tegelikke rakendusi igapäevaelus liialdatud või valeväidetest.
Õpilane harjutab teksti sisulist mõistmist, analüüsides lühisõnumeid ja e-kirju.
Õpilane suudab välja tuua peamised mõtted ja märksõnad, mis aitavad otsustada, kas tekst on usaldusväärne.
Õpilane mõistab, et sõnumi vorm (nt emoji, kirjavead, vale domeen) võib anda infot selle ehtsuse kohta.
Õpilane oskab tehnoloogiat turvaliselt kasutada (ei ava kahtlaseid linke ega anna tundmatule oma paroole).
Õpilane teab, kuidas hoida oma digijälge ja miks on oluline oma isikuandmeid kaitsta.
Õpilane mõistab, et tehisaru võib olla nii kasulik tööriist (nt tõlked, soovitused) kui ka pettuse osa (nt libabotid).
Õpilane oskab rühmas arutleda, põhjendada oma arvamust ja kuulata kaaslaste seisukohti.
Õpilane harjutab argumenteerimist: miks üks sõnum tundub ohutu ja teine mitte.
Õpilane õpib, et ühised otsused võivad olla kindlamad kui üksi tehtud kiired klõpsud.
Probleemilahendusoskus: õpilane suudab olukordi läbi mõelda ja teha õige otsuse isegi siis, kui sõnum tundub esmapilgul ahvatlev.
Enesejuhtimine: õpilane harjutab ettevaatlikku käitumist digikeskkonnas, mitte impulsiivset linkide avamist.
Eluliste seoste loomine: õpilane mõistab, kuidas tunnis õpitut saab rakendada igapäevaelus (e-kirjad, chat, sotsiaalmeedia).