Üsna ühiselt ütlevad uuringud, et kuni u 3-eluaastani on päevane uinak arenguliselt lapsele vajalik. Peale kolmandat eluaastat aga hakkab see tasapisi muutuma ja mitmed lapsed on võimelised kuni õhtuni ilma uinakuta tegutsema.
Lasteaedades, kus ei reguleerita rangelt laste uinakuid, vaid lapsed magavad/puhkavad vajaduspõhiselt, on näha, et nende laste uni on palju pikem just öösel. Ööuni on oluline just täidesaatvate funktsioonide (töömälu, tähelepanu, keskendumisvõime, eneseregulatsiooni, käitumuslikule) arengule.
Seega on oluline jälgida, et lõunauinak ei hakkaks mõjutama lapse ööune pikkust ja kvaliteeti, siinkohal on vajalik teha koostööd lastevanematega, et tekiks tervikpilt iga lapse vajadustest. Lapsed, kes vanemate otsusel vajavad puhkust (kuid ei pea uinuma), on rahulikult puhkepesas (õpetaja loetud jutu kuulamine, rahulik muusika, vaikuseminutite harjutused). See kõik võtab aega u 45min-1h. Peale seda tulevad nad teisi segamata puhkepesadest välja ning leiavad omale meelepärase vaikse tegevuse. Millised tegevused on vaiksed ja selleks ajaks sobivad, on igas rühmas lastega eelnevalt läbi arutatud ja kokku lepitud. Lapsed, kes vajavad lõunaund, ärkavad kl 14:30 - 15:00 ajal omas tempos ja rahulikus rütmis. Nii oleme arvestanud kõigi laste vajadustega, väldime kiirustamist ja puhkeaja osa on laste jaoks sujuv ja rahulik.
Oluline on märkida, et oma unevajaduse üle ei saa otsustada laps ise, sest arusaadavalt ei oma ta sellist pädevust ega kogemust.
Õpetajad teevad koostööd lastevanematega ja kaardistavad laste unevajaduse teema. Vastavalt sellele teame, kellele uni ja puhkamine on väga tähtis, kes võib lihtsalt natukene pikutada ja kes lastest üldse voodisse ei lähe. Jälgime last ka puhkeajal ning anname vanematele tagasisidet, kuidas laps sel ajal käitub: magab/ei maga. Kui laps juba mõnda aega magama ei jää, siis oleme küsinud vanematelt, kuidas edaspidi käituda, kuidas ta õhtuti kodus on ja kui pikk lapse ööuni on, kas päevane uni on vajalik või on ehk lihtsalt väike puhkus oluline. Lapsevanematega koostöö ja paindlikkus rühmapersonali poolt on sellise puhkeaja korralduse õnnestumiseks väga oluline.
Selline lähenemine ei ole meilt nõudnud suuri muudatusi oma tegevuses: lapsed, kes ei maga, on teises toas ja tegelevad rahulike tegevustega (pusled, raamatute vaatamine, joonistamine, voolimine). Üsna tavapärane on ka see, et kokk kaasab lõuna ajal mittemagavad lapsed kööki ja üheskoos valmistatakse õhtusöök või koristatakse kööki. Samuti on need lapsed vahel ka direktori ja õppealajuhataja kabinetis, kus nad saavad joonistada või mängida (mänguasjad on kabinettides laste jaoks olemas). Selle lisaväärtuseks on see, et need inimesed, kes ei tööta igapäevaselt rühmas, saavad siiski luua lastega sooja ja usaldusliku suhte. Kindlasti eeldab see nendelt töötajatelt paindlikkust, et oma tööd nii kohandada, et lastega sellel ajal tegutseda.
Head suhted, hoolimine ja ühised väärtused tagavad lastega ja nende vanematega hea koostöö. Nii oleme arvestanud kõigi laste vajadustega, väldime kiirustamist ja puhkeaja osa on laste jaoks sujuv ja rahulik, sest iga pere on meile tähtis ja läheneme individuaalselt lahenduste leidmisele.