Õppetegevus

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Kohila lasteaia Sipsik õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava ja lasteaia õppekava alusel. Lasteaed on avatud kl 7.00-18.30, kl 7.00-7.30 ja kl 18.00-18.30 on avatud valverühmad. Õppe-kasvatustegevus Kohila Sipsiku lasteaias toimub eesti keeles.

Õppimine Sipsiku lasteaias algab siis, kui laps vajutab värava linki ja tuleb lasteaiaväravast sisse. Kogu lapse päeva käsitletakse sujuva protsessina, kus igapäevategevuste käigus toimub ka õppeprotsess. Kogu õppeprotsessis on laps aktiivne osaleja, teda suunatakse tegema valikuid, arutlema ning tehtut analüüsima. Igapäevategevused on üles ehitatud nii, et laps saab ise võimalikult palju teha (toidu serveerimine ja valmistamine, koristamine, voodipesu vahetamine jms lihtsamad tegevused), nii omandavad lapsed eluks vajalikke oskusi, on iseseisvamad, kasvab vastutus- ja kohusetunne.

Muusika- ja liikumistegevuste ajad on fikseeritud, muud õppetegevused toimuvad mänguliste või projekti tegevuste kaudu lähtuvalt õppe- ja kasvatusvaldkondade eesmärkidest. Me väldime kiirustamist ja pöörame sellele teadlikult tähelepanu, et päev oleks sujuv ning väheste katkestusega. Nii toetame laste keskendumis- ja tähelepanuvõime arengut.

Õppe- ja kasvatusprotsessi põhieesmärgiks on iga lapse arengupotentsiaali toetamine. Selleks on loodud kaasaegne ning vajalike vahenditega keskkond. Lapsele on kättesaadavad lahtistel madalatel riiulitel eakohased mängud, raamatud, kunstitarbed, meisterdamisvahendid, rollimänguks riided jm mängu vahendid jne. Kasutame palju lahtiseid osasid ehk loose parts osi, et lapse mäng saaks olla loovam (nt saab olla üks vahend ühes mängus keegi tegelane ja teises mängus maja osa), väldime nn valmis mänguasju. Osa mööblist on ratastel, et lapsed saaksid luua omale vastava mängukeskkonna.

Õuekeskkonnas on meil lisaks õueatraktsioonidele loodud nn kolahoov, kus lapsed saavad loovust kasutades ehitada torudest, puujuppidest, kändudest jne seiklusrada, maja, poodi jne. Arendades samal ajal oma insenerioskusi, lahendades probleeme, arutades ja analüüsides kaaslastega, katsetades ja ümber tehes, võttes riske (nn risky play), tehes valikuid ja otsuseid.

Panustame laste tulevikuoskuste kujunemisse, keskendudes iga lapse individuaalsele märkamisele ja toetamisele. Arendame laste iseseisvust, kriitilist mõtlemist, analüüsi- ja koostööoskusi ning suhtlemisoskusi. Sellega loome tugeva aluse ennastjuhtivate, kohanemisvõimeliste ja vastutustundlike inimeste kujunemisele. Nende oskuste arendamiseks on kõigis rühmades õppemeetodiks loomulik õppimisviis, sh projektõpe.
Jälgime, et õppimine toimuks kontekstis ehk loomulikus ja reaalses olukorras: liiklusohutus tänaval jalutades, taimede uurimine looduses jne. Nii õpib laps seoseid looma ja õppimisprotsess on tähenduslik ja sügav.

Näide loomulikust õppimisviisist:

Kui laps viibib looduskeskkonnas ja ülesandeks on märgata ümbritsevat ning “märkida üles kolm asja” (dokumenteerimine), toimub mitmetasandiline õppimine, mis lähtub lapse huvist ja eakohastest oskustest. Laps saab valida endale tähenduslikud objektid ja neid kirjutada, joonistada või muul viisil üles märkida. Nooremad lapsed võivad esialgu kritseldada või joonistada, samas kui vanemad lapsed harjutavad häälikuanalüüsi, tähtede kirjutamist või sõnade koostamist. Läbi sellise loomuliku ja mängulise tegevuse areneb lapsel tähelepanuvõime, sõnavara ning huvi kirjutamise vastu. Lisaks kujuneb harjumus märgata detaile ja väljendada oma mõtteid. See tegevus hõlmab lõimitult mitmeid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi:

• Keel ja kõne: Objektide nimede kirjutamine arendab häälikutaju ja kirjaoskust.

• Kunst: Joonistades või kritseldades väljendab laps oma loovust ja arendab peenmotoorikat.

• Mina ja keskkond: Laps õpib tundma ümbritsevat keskkonda.

• Matemaatika: Laps loendab kolmeni (3 asja).

• Liikumine: Laps tunneb rõõmu looduses liikumisest.

Projektõppe meetod võimaldab lastel uurida ja avastada neid huvitatavat teemat erinevate tegevuste ja lähenemisviiside kaudu, seostades uusi teadmisi varasemate teadmistega. Näiteks võib projekti teema olla "Putukad". Lapsed valivad välja putuka, keda nad soovivad uurida, esitavad uurimisküsimused ja koguvad endale tähenduslikku infot läbi erinevate tegevuste nagu lugemine, joonistamine, meisterdamine, looduses uurimine, matkamine, esitlused, muuseumide külastused jne. Lapsed õpivad läbi reaalsete ja praktiliste kogemuste. Nad on aktiivsed osalejad, kes uurivad ja avastavad erinevate infoallikate kaudu ning neile loodud keskkonna kaudu. Lapsed teevad koostööd, õpivad üksteiselt ja arendavad seeläbi ka sotsiaalseid oskusi. Projektid ühendavad erinevaid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi ja -teemasid. Projektõpe soodustab laste iseseisvust, loovust ja kriitilist mõtlemist ning võimaldab neil õppida oma huvidest ja kogemustest lähtuvalt. Läbi projektõppe saavad lapsed põhjalikud teadmised ja oskused, mida neil on võimalik rakendada igapäevaelus ja tulevikus.

Pöörame suurt tähelepanu õpi- ja kasvukeskkonnale, et toetada ja võimaldada laste juhitud vabamängu ja laste otsustusautonoomsust, mis võimaldab olla loov ning algatusvõimeline. Püüame võimalikult vähe mängu katkestada, et laps saaks läbi mängu endale tähenduslikult ja süvendatult õppida.

Mängupesad väljaspool rühmi toetavad laste tulevikuoskuste kujunemist. Tegevuspesasse saamiseks küsib laps loa sinna minemiseks. Ta saab kaasa taimeri ja kui aeg saab täis, siis annab taimer märku, et laps peab korrastama oma mängupesa ning tagasi rühma minema. Siin on toetatud järgmised oskused: koostöö, suhtlemisoskus, iseseisvus, vastutustundlikkus, probleemilahendusoskus jms.

Laste digipädevuste arengu toetamiseks kasutatakse õppeprotsessis erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, sh haridusroboteid.

Lisaks paneme rõhku tervise edendamisele, mille eesmärgiks on kujundada laste ja personali tervisekäitumist: me oleme palju õues. Iganädalaselt planeeritakse rühmades matkapäevi, mis soodustab ja kujundab liikumisharjumusi. Lapsed õpivad nii oma kodukanti paremini tundma ja on rohkem ühenduses eheda loodusega.
Meil on teadlik toidukultuur, me võtame söömiseks aega, naudime koos söömist, omavahelist suhtlemist ja arutlemist ning väldime teadlikult sel ajal kiirustamist. Aeg-ajalt kaasatakse lapsed söögi tegemisse et edendada tervislike söömisharjumuste kujunemist.
Igas rühmas toimuvad regulaarsed kehameele tegevused. Kehameele tegevused hõlmavad tähelepanu- ja keskendumisvõime toetamist, loovust ja joogalaadseid harjutusi, mille eesmärgiks on eneseregulatsioonioskuste toetamine.

Paindlik puhkeaeg aitab toetada lapsi, kes ei vaja päevaund, et nende ööuni oleks kvaliteetsem. Nendel lastel on võimalus osaleda vaiksetes tegevustes samal ajal, kui teised und vajavad ja magavad. Selleks teeme tihedat koostööd lapsevanematega ning võtame arvesse iga lapse individuaalseid vajadusi.

Lasteaia kõik rühmad on liitunud lasteaedade võrgustiku programmiga „Kiusamisest vabaks!“. Metoodika fookuses on probleemide ennetamine läbi hoolivate suhete loomise ja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamise.

Meil on keskkonnasäästlik mõtteviis. Sellega seoses hõlmavad meie lasteaia igapäevased tegevused näiteks prügi sorteerimist, toiduülejääkide vältimist ning puhta ülejäänud toidu toidukappi viimist, elektri ja vee säästmist jne. Need harjumused aitavad kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele.

Lasteaia õppekava läbinule väljastab lasteaed koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.