Laste juhitud vabamäng

„Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mille vältel areneb lapse isiksus tervikuna. Mäng on lapse arengu alus. Ta mängib seepärast, et see pakub huvi, pinget ja põnevust.

Lapse juhitud mängu mõju olulisuse toovad välja mitmed teaduslikud uuringud:

• vaba mäng toetab lapse eneseregulatsiooni ja emotsioonidega toimetulekut;

• suureneb keskendumisvõime ja laps suudab pikemalt süveneda ühte tegevusse;

• vabas mängus on toetatud lapse keeleline areng, täieneb lapse sõnavara;

• laps õpib oma vajadusi tajuma, oma keha tunnetama, teistega arvestama ja kokkuleppeid järgima;

• vaba mäng toetab lapse sisemist motivatsiooni ja tahet uusi asju õppida;

• vabas mängus areneb lapse loovus ja probleemilahendusoskus;

• mängu kaudu laps kinnistab õpitut ja kogetut - tekivad seosed;

• mängust saadud eduelamus toetab lapse enesekindluse kujunemist.

Mängija jaoks ei ole tähtis midagi luua, vaid olulisim on osalemine, võimalus ette kujutada mitmesuguseid sündmusi ning läbi mängida erinevaid rolle ja olukordi. Mängides tunnetab laps sügavamalt ümbritsevat maailma, õpib lahendama mitmesuguseid probleeme ja väljendama oma mõtteid sõnades“ (“Üldoskuste areng koolieelses eas”, REKK, 2008). 

Lapse juhitud mäng tähendab seda, et täiskasvanu loobub mängus juhendaja rollist, laps mõtleb ise tegevusi ja rolle välja ning juhib protsessi. Õppimine toimub läbi oma kogemuse ja katsetamise. Kui laps saab oma mänguprotsessi ise juhtida, toetab see loovuse arengut, laps on enesekindlam, omandab uusi oskusi ja katsetab oma võimeid.

Kui täiskasvanu liigselt oma ideedega lapse mängu sekkub, vähendab see lapse kindlustunnet oma mängu ideede elluviimisel ja ta loodab ka edaspidi, et täiskasvanu tema eest mängib. Oluline on mõtestada, et mängus on laps juht ja täiskasvanu järgija, mitte vastupidi.

Väga tähtis on silmas pidada, et isegi kui laps peab mängu pooleli jätma, saaks ta hiljem seda jätkata, et mäng saaks edasi areneda ja uusi mõõtmeid võtta. See tähendab, et laps ei pea pooleliolevat mängu kogu aeg kokku panema, vaid jätab sildi, et ka teistele oleks teada, et siin mäng jätkub. Igal rühmal on oma süsteem, mõnes rühmas kirjutab laps paberile oma nime ja paneb mängu kõrvale, mõnes rühmas on silt "mäng on pooleli" jne. Kui mäng ühel hetkel  läbi saab, siis pannakse asjad ka ära. Selline tegevus toetab lisaks mänguoskustele vastutustunde arenemist, üksteisega arvestamist ning samuti lugemis- ja kirjutamisoskust.

Seetõttu on meie lasteaias au sees lapse juhitud vaba mäng ning oleme loonud tingimused võimalikult väheste katkestustega mänguajaks. Mitmed haridusteadlased ja laste mängu uurijad on oma sõnavõttudes rõhutanud, kui oluline on lapse arengu jaoks mäng, mida täiskasvanu ei katkesta ega juhi. Me näeme, et meie teadlik tegutsemine on olnud tulemuslik – lapse jaoks on päev senisest enam rahulikus tempos kulgemine, igaühe võimeid ja huve arvestav, sujuv ning mänguline.