Vastavalt uurimistöö eesmärgile ja uurimisküsimustele või hüpoteesile leitakse sobiv meetod. Andmekogumismeetodideks on intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse , test, võrdlus vms. Uurimismeetodeid on põhiliselt kaks – kvalitatiivne ja kvantitatiivne.
Tegeleb asjade ja nähtustega, mida ei saa mõõta, oluline on hoopis kvaliteet, st omadused (tähendus, sisu, sarnasus, erinevus jne).
Objekte ja nähtusi vaadeldakse, kirjeldatakse, analüüsitakse, hinnatakse, võrreldakse jne.
Püütakse uurida objekti võimalikult tervikuna .
Lähtutakse uurimisküsimustest, mitte hüpoteesist.
Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse üldiselt inimest, aga ka dokumendikogud, päevikud jms.
Tegemist on induktiivse analüüsiga, kus oluline ilmneb uuringu käigus.
Uurimus viiakse läbi paindlikult, kus uurimiskava muutub töö käigus.
Kvalitatiivses uurimuses huvitab meid näiteks keel, seaduspärasused, tähendused, uuritava perspektiiv, reflektsioon.
Eelised – andmete rikkus ja sügavus, paindlikkus, osalejate mõistmine, kontekstualiseerimine, hüpoteesi koostamine.
Puudused – piiratud üldistatavus, subjektiivsus, ajamahukas, raskused analüüsimisel, andmete küllastumine.
Peamised viisid on intervjuu, vaatlused, dokumentide/tekstide ja audiovisuaalsete materjalide analüüs (päevikud, kirjad, fotod). Valimi koostamise alused tulenevad nähtusest, mida uuritakse ning valimit võib protsessi käigus korrigeerida.
Intervjuu ..
soovitav pikkus 1,5–2,5 tundi kokku (sõltub teemast).
saab läbi viia e-posti teel või veebi vahendusel või silmast silma kohtudes. Diktofoniga salvestatud juttu on võimalik näiteks transkibeerida tarkavaraga Tekstiks.
saab olla nii struktureeritud (nt rahvaloendus), teemaintervjuu kui ka struktureerimata (nt eluloointervjuu, narratiivintervjuu).
toimumise eel on soovitav koostada plaan ehk küsimused, mis lähtuvad uurimisküsimusest laiemalt ja kitsamalt, et intervjueerimine kulgeks ladusalt, sh tuleks vältida "kas" küsimusi.
Vaatlus ..
saab olla sarnaselt intervjuule struktureeritud (NB! kvantitatiivne meetod), pool struktureeritud kui ka struktureerimata.
-viise saab samuti olla mitu: osalusvaatlus/osaluseta vaatlus; sekkuva vaatlus/traditsiooniline vaatlus; salajane/avalik.
-e andmed salvestatakse näiteks vaatluslehtedena ja päevikuna.
1. Salvestatud andmete tekstiks muutmine.
2. Andmete lihtsustamine ⎯ kodeerimine, märkmete tegemine, sõnade, lausete ja lõikude esiletõstmine.
3. Andmete esitamine ⎯ teemade ja alateemade koostamine tulenevalt andmetest, sh läbivalt sidumine uurimisprobleemiga.
4. Järelduste ja ettepanekute tegemine ⎯ sidumine uurimistöö laiema kontekstiga.
Sisaldab täpseid andmeid, opereerib arvude ja hulkadega ning järeldused tehakse statistilise andmeanalüüsi põhjal.
Uuringud hõlmavad sageli andmete kogumist selliste meetoditega nagu küsitlused, eksperimendid ja struktureeritud vaatlused ning seejärel andmete hindamist statistiliste meetodite abil.
Uuringu üks eripära on selle rõhuasetus erapooletusele ja standardiseeritud mõõtmiste kasutamisele. Kvantitatiivsed uurijad kasutavad teabe kogumiseks ja analüüsimiseks rangeid meetodeid, et vähendada isikliku eelarvamuse ja subjektiivsuse mõju.
See meetod võimaldab teadlastel testida hüpoteese, tuvastada põhjus-tagajärg seoseid ja teha statistilisi järeldusi laiema populatsiooni kohta.
Eelised – üldistatavus, objektiivsus, kordatavus, statistiline analüüs, tõhus andmeanalüüs.
Puudused – sügavuse puudumine, piiratud arusaamine, paindumatus, piiratud kontekst, mõõtmisvead.
Peamised viisid on küsitlused, eksperimendid ja struktureeritud vaatlused.
Küsitluste käigus palutakse inimestel vastata standardiseeritud küsimustele, tavaliselt kirjalikult või veebipõhiselt.
Eksperimendid hõlmavad ühe või mitme muutuja muutmist, et testida hüpoteese ja kvantifitseerida mõju sõltuvale muutujale.
Struktureeritud vaatlused hõlmavad andmete kogumist metoodilisel viisil, kasutades sageli eelnevalt kindlaksmääratud kategooriaid või kontrollnimekirju.
Andmete puhastamine andmete tõlgendamisel, kuna see eemaldab vead, vastuolud ja kõrvalekalded.
Andmete korrastamine analüüsitavasse vormingusse, näiteks tabelisse või andmebaasi.
Andmete kokkuvõtmine näiteks kasutades kirjeldavat statistikat, nagu keskmine, mediaan või mood.
Lõpuks võib uurija kasutada järeldusstatistikat, nagu t-testid, et testida hüpoteese ja hinnata, kas tulemused on statistiliselt olulised.
Kui meil on mingi probleem, siis üks võimalik viis selle lahendmiseks on kasutada 5 MIKSI-metoodikat. Tegemist on probleemi analüüsi metoodikaga, mille abil on võimalik välja selgitada, mis on meie ees seisva probleemi/ väljakutse algallikas, s.o tegelik põhjus (edaspidi juurpõhjus). Et mingi probleemi või juhtumi juurpõhjuseni jõuda, peab küsima, miks on see nii? Juurpõhjust otsides on vajalik keskenduda protsessile, mitte isikutele, kes on probleemiga seotud. Kui juurpõhjus on teada, saab alustada probleemi lahendamisega.
Tavaliselt piisab, kui esitada küsimust 5 korda (sellest ka metoodika nimetus), kuid sõltuvalt probleemi eripärast on küsimust vajalik esitada mõnikord rohkem või ka vähem arv kordi. Olenevalt probleemist võib ka juurpõhjuseid olla üks või mitu.
Klassikaline näide on auto rike. Probleem on selles, et mootor ei käivitu.
1. Miks? Sest aku on tühi.
2. Miks? … on aku tühi? Sest generaator on katki, ei lae akut.
3. Miks? … on generaator on katki? Sest vahelduvvoolu generaator on rebenenud.
4. Miks? … Sest generaatori rihm on oma ressursid ammendanud ja seda pole vahetatud.
5. Miks? … Sest auto ei läbinud ettenähtud hooldust.
Kvalitatiivsed uurimismeetodid sotsiaalteadustes (Tartu Ülikool)
Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas (Tartu Ülikool)
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes (Lembit Õunapuu)
Infokäitumise, info hankimise ja otsingu ning infopädevuse uurimise meetodid (Sirje Virkus)
Intervjuu, vaatlus ja sisuanalüüs (Sirje Virkus)
Abiks uurimismeetodi valikul (Eesti Teadusagentuur)
Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimisviis. Mõned uuringutüübid (Pihel Hunt)
Hüpotees – oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpoteesi saab püstitada ainult kvantitatiivse uurimuse korral.
Uurimisküsimus – teemast ja eesmärgist lähtuvalt sõnastatud küsimus, millele töös hakatakse vastust otsima.
Uurimismeetod – viis, mille abil kogutakse uurimiseks vajalikke tähelepanekuid. Näiteks küsitlus, ankeet, intervjuu, vaatlus, katse, test jne.
Uurimisprobleem – kirjeldus, mida ja miks uurite laiemalt taustalt konkreetsele probleemile.
Tulemuste reliaablus ehk usaldusväärsus – näitab, kuivõrd võib tulemusi usaldada. Mõõtmistulemusi peab olema võimalik korrata, st kordusmõõtmisel saadud tulemused on sarnased.
Tulemuste valiidsus – mõõtmisvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. See näitab uurimuse usaldusväärsust. Näiteks intervjuu korral tähendab see detailset ja mitmekülgset nii koha, aja kui ka muude selliste tegurite kirjeldust, mis mõjutasid intervjuu sisu.