Infopädevus on oskus informatsiooni leida, seda efektiivselt hallata, kriitiliselt hinnata ja eetiliselt kasutada. Olles omandanud need oskused, saab neid rakendada eri infokeskkondades ja eesmärkidel. Tartu Ülikoolil on vabalt veebis kättesaadav õppematerjal info otsimise kohta, millega tasuks kindlasti tutvuda töö tegemisel.
Selleks, et teoreetilist infomaterjali paremini otsida, tuleks leida uurimistööd või praktilist tööd iseloomustavad märksõnad, näiteks tuleks kasutada otsingusõnade leidmiseks Eesti märksõnastikku. Süstemaatilist infootsingut kirjeldatakse järgmises videos.
Erialaajakirjad ja -väljaanded võivad kasutada erinevaid viitamissüsteeme. Enim kasutatakse tekstisisest ja joonealust viitamist. Mistahes viitamissüsteemi autor valib, peab see olema terve töö ulatuses ühtne.
Teksti sisse ümarsulgudesse paigutatud kindlaid osi sisaldavaid andmeid autori ja teose kohta nimetatakse viiteks ehk tekstiviiteks (vt paremal toodud näidet). Viide tuleb alati lisada, kui töös edastatakse kellegi teise seisukohti või andmeid.
Töö lõpus kirjanduse loetelus esitatud täielikku infot iga refereeritud ja viidatud allika kohta nimetatakse viitekirjeks. Viitekirjed järjestatakse tähestikuliselt ning neid ei nummerdata. Näiteks andmed viitekirje jaoks leiab raamatu tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Viitekirje lõpeb kasutatud materjalide loetelus punktiga.
Viitamisel on oluline, et tekstisisene viide, näiteks (Perenimi aasta) või (Pealkiri aasta), viib välja kasutatud materjalides sama viitekirje juurde, näiteks Perenimi, Eesnimi aasta. ... või Pealkiri aasta. ...
Viitama ei pea üldtuntud infole ja faktidele. Kui rääkida maailmas kõneldavate keelte üldhulgast, pole vaja viidet allikale, kust info pärineb. Kui aga näiteks võetakse vaatluse alla keelte ja nende kõnelejate täpne arv piirkonniti, tuleb viidata, mis allikast andmed pärinevad.
Kuidas suhtuda Vikipeediast leitud infosse? Vikipeediat koostavad vabatahtlikud tasuta ja seal olev info ei pruugi olla päris täpne ega korrektne, seetõttu sobib Vikipeedia esmase info ja märksõnade otsimiseks töö algetapil, aga kindlasti tuleb leitud infot kontrollida ametlikest allikatest ja viidata sellistele allikatele, mille päritolu ja autor(id) on teada. Paljudel Vikipeedia artiklitele on lisatud korrektne kasutatud kirjanduse loetelu, mille abil jõuab originaalallikateni.
Järgmistel lehekülgedel viitamistest sõltuvalt allikast.
Viitamise täpsustusi, näiteks üks ja sama allikas, sama autor ja erinev aasta
Nutika guugeldaja meelespea
Guugeldamisel tasub meeles pidada võtteid, mis säästavad nii aega kui ka närve. Paljud otsingusümbolid
ja -märgid („ ", *, |, –, (), ?) on universaalsed ning neid saab kasutada ka teistes otsingumootorites ja andmebaasides.
1. Kasuta jutumärke täpse vaste leidmiseks.
Kui otsid midagi konkreetset, kasuta täpsema tulemuse saamiseks jutumärke. Kui otsitav fraas on jutumärkides, saab otsingumootor Google aru, et peab otsima kogu seda fraasi, mitte mõnda sõna fraasist.
Näiteks: kui otsid fraasi "meediaõpetus eesti koolides" ilma jutumärkideta, otsib Google kõiki neid sõnu eraldi ja kuvab sulle terve hulga vasteid. Kui aga kasutad jutumärke, otsitakse sulle vaid sellele fraasile vastavat infot.
2. Kasuta koolonit, et otsida infot kindlalt veebilehelt.
Võib ette tulla, et sul on vaja otsida infot kindlalt veebilehelt. Selle asemel, et surfata veebilehel või kasutada antud veebilehe otsingut – mida võib-olla ei eksisteerigi või see ei anna otsitud vastet –, saad kasutada hoopis Google’i abi.
Näiteks: soovid teada, mida kujutab endast Rahvusraamatukogu infonõustamine, siis guugelda infonõustamine site:nlib.ee. Google otsib sulle siis infonõustamise kohta teavet ainult Rahvusraamatukogu kodulehelt.
3. Kasuta tärne nende sõnade või tähtede asemel, milles pole kindel.
Tärnid on guugeldamisel head abimehed, kui sa pole kindel, mis sõnu täpsemalt otsid. Seda on hea illustreerida laulusõnade otsimisega. Lihtsalt pane tärn nende sõnade asemele, milles sa pole kindel, ja Google täidab need tühimikud ise.
Näiteks: guugeldades mu * mu * ja rõõm leiab Google sulle vasteks Eesti hümni laulusõnad. Kui aga pole kindel, millises käändes või pöördes peaks sõna olema, siis võid tärni panna sõnatüve järele.
4. Leia sarnaseid veebilehti.
Oletame, et käid uudiseid lugemas välismaisest uudisteportaalist, aga ajapikku muutub see leht veidi igavaks ja tahaksid mõne uue veebilehe leida. Google’i abiga saad leida sarnaseid lehti, tuleb vaid teada, missugune “valem” otsingumootorile sisestada.
Näiteks: selle asemel, et lugeda uudiseid lehelt reuters.com, anna Google’ile käsklus related:reuters.com. Vasteks leiab otsingumootor sarnaseid uudisteportaale, mille seast saad endale uue lemmiku valida. Tuleb kasuks ka siis, kui infot on vaja leida uurimistöö jaoks.
5. Otsi korraga mitut fraasi.
Google’i otsingumootor on päris paindlik. Ta teab hästi, et vaid ühte või kahte sõna otsides ei pruugi sa leida täpselt seda, mida soovid. Seega lubab ta sul kasutada korraga mitut fraasi.
Näiteks: kui soovid leida infot lõputöö kirjutamise teemal, anna Google’ile käsklus otsida mitut fraasi, mis võiksid sulle soovitud vasteid tuua – “lõputöö kirjutamine” OR “kuidas kirjutada lõputööd”. Oluline on kahe fraasi vahele märkida sõna “OR”, sest see annab otsingumootorile märku, et ta peab leidma vasteid mõlemale fraasile.
6. Kasuta ainult olulisi sõnu.
Kui sisestad Google’i otsingukasti liiga palju sõnu, võid saada küll palju erinevaid vasteid, aga mitte seda, mida tegelikult otsid. Ära kasuta liiga keerulisi otsingufraase, vaid piirdu ainult oluliste sõnadega.
Näiteks: selle asemel, et otsida, millised raamatukogud on praegu avatud, kasuta lihtsalt fraasi "raamatukogu avatud" ja lisa selle linna nimi, mille kohta soovid infot leida – raamatukogu avatud pärnu.
7. Välista ebavajalikke sõnu.
Otsingust saad välistada sõnu, kui paned neile ette sidekriipsu.
Näiteks: kui sul on kindlasti vaja saada otsingutulemusi nimele Ivo, kuid ei soovi saada tulemusi Ivo Linna kohta, otsi Ivo -Linna.
8. Otsi lehekülgi, mis viivad sind huvitavale lehele.
Oletame, et teadustöö jaoks tahad saada ülevaadet, kes on viidanud Rahvusraamatukogu kodulehele, otsi link:www.nlib.ee. Kui aga tahad, et Rahvusraamatukogu leheküljelt endalt tulemusi ei kuvataks, otsi
link:www.nlib.ee -site:nlib.ee.
9. Otsi numbrite vahemikku.
Oletame, et tahad otsida riigieelarvete kohta 2015–2020, otsi riigieelarve 2015..2020.
Kui tahad otsida ainult rahandusministeeriumi kodulehelt, trüki sisse riigieelarve 2016..2018 site:fin.ee.
Kui tahad, et ei antaks tulemusi, kus sisaldub samal ajal väljend "riigi eelarvestrateegia", otsi riigieelarve 2016..2018 site:fin.ee -“riigi eelarvestrateegia”.
10. Otsi konkreetset failitüüpi.
Oletame, et otsitav info peab olema PDF-failis. Lisa otsingureale otsitava sõna või fraasi järele filetype:pdf. Nii saad otsida ka muid faile (TXT, EPUB, PPTX jne). Eriti kasulik on see teadustööde tegemisel või raportitest sisu otsimisel.
Infootsing - see on imelihtne (Eesti Rahvusraamatukogu)
Digihumanitaaria videokool (Eesti Rahvusraamatukogu)
Libastudes libauudistele - propaganda (Eesti Rahvusraamatukogu)
19 YouTube’i otsingufraasi, mille abil alati õige video üles leiad (Jakob Rosin)
Autoriõiguse alused gümnaasiumile (Tartu Ülikool)
Juhend, kuidas hinnata info usaldusväärsust (Katrin Vaino)