Töö keel ja stiil peavad olema korrektsed (neid iseloomustavad selgus, täpsus, neutraalsus, korrektsus), probleemide käsitlus ja selle põhjal tehtud järeldused loogilised ning arusaadavad. Töös on lubamatud mis tahes keele- ja trükivead. Keeleliste küsitavuste korral tuleb tugineda „Eesti õigekeelsuskäsiraamatule“ (https://keeleabi.eki.ee/viki/). Autor peab ise oma teksti, tabeleid, valemeid, jooniseid korduvalt ja hoolikalt kontrollima. 

Teadusteksti vormis ja keeles peab valitsema järjekindlus. Näiteks kui autor on otsustanud numbritele käändetunnuse sidekriipsuga lisada, siis olgu see läbivalt sama, nt 96-st 50 olid naised või 96st 50 olid naised; 15-lt jäi arvamus saamata või 15lt jäi arvamus saamata. Kui uurimistöös kasutatakse asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses läbivat suurtähte, siis tuleb olla järjekindel ja kirjutada töös kõik tüübinimetused suure algustähega, nt Tartu Jaan Poska Gümnaasium või Tartu Jaan Poska gümnaasium, Tartu Linnavalitsus või Tartu linnavalitsus, Vara Põhikool või Vara põhikool.

d) Kõneviis ja vorm peavad olema kogu töös ühtsed. Eelistada tuleb kindlat kõneviisi, sest tingiv kõneviis võib jätta mulje, et autor ei ole oma seisukohtade õigsuses kuigi veendunud. Tööd koostades tuleb tähele panna ajakasutust (olevikku ja minevikku ei tohi kasutada läbisegi), ainsuse ja mitmuse kasutamist ning lause ülesehitust (ka loeteludes ning tabelites). Uurimuses ei sobi kasutada emotsionaalset ja kujundlikku stiili, vaid objektiivset ja täpset sõnastust.

e) Tõlkimisel tuleb lähtuda lause mõttest ja eesti keele õigekeelsusest.

f) Vältida tuleks bürokraatiakeele sisutühje stampväljendeid, nt antud töö. Täiendi antud saab kas ära jätta või asendada sõnadega see või siinne. Hoiduma peaks kantseliiti kuuluvatest väljenditest ja moeväljenditest: omama, hetkel, teatud, mitmed, tänasel päeval/täna, osapool, paika panema, üldjuhul, praktiliselt jt. Vältida tasub poolt-tarindit, nt Töö autori poolt väljatöötatud meetod p.o Töö autori väljatöötatud meetod. Nimisõnade, eriti teonimede asemel tuleb eelistada tegusõnu, nt Tööde teostamine toimus… p.o Töid tehti…

g) Kui lühend esineb tekstis esimest korda, tuleb seda sulgudes selgitada, nt Jaan Poska gümnaasium/Gümnaasium (JPG). Üldlevinud lühendeid kasutatakse ilma selgituseta, nt USA, ÜRO, EL, NATO jt. Üldkasutatavaid lühendeid saab kontrollida „Õigekeelsussõnaraamatust“ (www.eki.ee → Õigekeelsussõnaraamat → Kasutusjuhend jm lisad → Lühendivalimik). Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Eesti keele sõnadest saadud lühendite lõppu punkti ei panda, välja arvatud lühendid, mis langevad kokku mõne eestikeelse sõnaga, nt koost. ehk koostaja. Võõrlühendite puhul need reeglid alati ei kehti.

h) Tsitaatsõnad ja -väljendid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, ning esitatakse kaldkirjas. Neid sõnu tuleb käänata ülakoma abil:

Rääkides eesti näitekunsti grand old man’ist...

Kaldkirjas tuleb ülejäänud tekstist esile tõsta ka näitesõnad:

Enim kasutatavad võõrsõnad olid finaal (136 korral), turniir ja rekord. Enim kasutatav erialasõna oli kaardilugeja.

i) Arvsõnad 1–10 kirjutatakse sõnadega, suuremad numbritega, nt kaks sõpra, viis ööd, 195 kooli. Samamoodi toimitakse liitsõnade koosseisus olevate numbritega, nt ühetoaline korter, neljatärnihotell, kolmepunktivise, 24-astmeline trepp. Juhul kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, kirjutatakse nad siiski kõik numbritega, nt Küsimustikule vastas 15 õpetajat, neist 7 naist ja 8 meest. Matemaatika- ja statistikaalastes tekstides kirjutatakse kõik arvud numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Sõnaühendis, kus kääne selgub arvsõnale järgnevast nimisõnast, käändelõppu ei lisata, nt Ankeedile vastanud 20 inimesest pooled... Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt. Juhul kui sõnaühendit moodustavad arvsõna ja nimisõna asuvad lauses teineteisest kaugel või arvsõnale järgnevast nimisõnast ei selgu käändelõpp, tuleb osutada ka arvsõna käändetunnus, nt 31-st Tartu ülikooli lõpetanud juristist kaks läks tööle prokuratuuri; 23-l erakonna liikmel. Aasta märkimisel kasutatakse arve, mitte eelmisel aastal või käesoleval aastal, sest töö hilisemal lugemisel peab aasta olema selgelt määratletav. Suurte arvude korral võib kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbrite ja suurusjärk sõnadega, nt 1,78 miljonit elanikku.

j) Tekstis arve ja mõõtühikuid kasutades tuleb silmas pidada järgmist: kui arvule järgneb mõõtühiku nimetus või selle lühend, kirjutatakse arv numbritega, kusjuures arvu ja mõõtühiku vahel on tühik, nt 8 krooni 5 senti, 14 protsenti. Erandiks on protsendi- ja kraaditähis, mille ette tühikut ei jäeta, nt majanduskasv 4,1%, kalle 8°. 

Alustekst

Saamaks teavet eesti koolis hariduse saanud õpilaste keelekasutuse kohta, oleme vaadelnud gümnaasiumi lõpukirjandeid. Valim koosneb eri maakondade kirjanditest ning selle puhul on jälgitud, et hõlmatud oleksid maakonnad nii Lõuna-, Põhja-, Lääne- kui ka Ida-Eestist. [---]

Seega on kokku kasutatud 139 lõpukirjandit, mille uurimine peaks andma ülevaatliku pildi õpilaste keelelistest võimetest ja koolis omandatud kirjakeele tasemest. 10 kirjandit igast nimetatud paigast on Eesti kui terviku mastaabis küll suhteliselt väike ja samal ajal ka juhuslik kogum, kuid selle põhjal saab siiski teha mõningaid järeldusi eesti koolis omandatava kirjakeele kvaliteedi kohta.

Vaadeldud 139 kirjandi vigade koguarv on 1890. Arvutades selle põhjal vigade keskmise arvu ühes kirjandis, näeme, et igas kirjandis on keskmiselt 14 viga. [---]

Kirjandite analüüsi põhjal võiks kooliõpilaste eesti keele oskust hinnata keskmiseks. Väga paljudes maakondades on aga tulemused üsna nõrgad, mistõttu eesti keele õppe taset tuleks seal kindlasti tõsta.

Alusteksti hea refereering

Eesti koolide õpilaste kirjaliku keelekasutuse oskus hinnati gümnaasiumi lõpukirjandite põhjal keskmiseks, analüüsitud 139 kirjandis oli kokku 1890 viga (Ehala, Raik 2003: 12–16).

Alusteksti kehv refereering

Saamaks teavet eesti koolis hariduse saanud õpilaste keelekasutuse kohta, oleme vaadanud eri maakondade lõpukirjandeid nii Lõuna-, Põhja-, Lääne- kui ka Ida-Eestist. [---]

Seega on kokku kasutatud 139 lõpukirjandit, mille uurimine peaks andma ülevaatliku pildi õpilaste keelelistest võimetest. Seega peaks 139 lõpukirjandi uurimine andma ülevaatliku pildi õpilaste keelelistest võimetest ja koolis omandatud kirjakeele tasemest. 10 kirjandit igast nimetatud paigast on Eesti kui terviku kohta küll väike ja juhuslik, kuid selle põhjal saab siiski teha mõningaid järeldusi eesti koolis omandatava kirjakeele kvaliteedi kohta.

Vaadeldud 139 kirjandi vigade koguarv on 1890. Vigade keskmine arv ühes kirjandis on keskmiselt 14 viga. [---]

  Kirjandite analüüsi põhjal võiks kooliõpilaste eesti keele oskust hinnata keskmiseks.

Tsiteerides kopeeritakse autori mõttekäik sõna-sõnalt. Üldjuhul tsiteeritakse autorit siis, kui 1) algne tekst on väga hea sõnastusega, 2) kui allikmaterjal on nii oluline või autoriteetne, et selle muutmine võib kahjustada kirjutise sisu või stiili või 3) kui tahetakse säilitada ütluse sõnastust ja vormi. Kõikidel muudel juhtudel tuleks eelistada teiste autorite põhiidee edasiandmist oma sõnadega, st refereerimist. Tsitaat pannakse alati jutumärkidesse. Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus: leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik. Kohe tsitaadi järel peab olema viide ja leheküljenumber. Võrdle allpool olevat alusteksti tsitaadiga.

Alustekst

Kordame veel: keel on riist, keel on masin. Seepärast ei pea tema pääle vaatama mitte üksi loodusteadlase silmaga, keda huvitab ainult nähtuste konstateerimine ja seletus, vaid ka tööstusinimese, inseneri, tehniku silmaga, kes nähtusi oma kasuks, oma otstarvete kohaselt pyyab painutada ja kasutada.

Sest nagu me tahame ja pyyame vabaneda kõigist muist ebakohtadest ja puudustest, halvust hygieenilisist tingimusist, pahust ja inetumaist keha ja vaimu omadusist (näit. tuimusest ja väljaulatavaist põsenukkidest), vähe viljakandvast maapinnast, mis ka kõik meie esivanemate pärandus, – samuti peaksime tahtma katsuda vähendada, nii palju kui iganes jaksame ja oskame, oma mõtteväljendamismasina ja oma sõnalise kunsti instrumendi puudusi ja vigu (lk 9–14).

Alusteksti tsitaat

“Kordame veel: keel on riist, keel on masin. Seepärast ei pea tema pääle vaatama mitte üksi loodusteadlase silmaga, keda huvitab ainult nähtuste konstateerimine ja seletus, vaid ka tööstusinimese, inseneri, tehniku silmaga, kes nähtusi oma kasuks, oma otstarvete kohaselt pyyab painutada ja kasutada.” (Aavik 1924: 9)

Aaviku sõnul tuleks püüda keele kui instrumendi puudusi ja vigu parandada: “Sest  hygieenilisist tingimusist, pahust ja inetumaist keha ja vaimu omadusist (näit. tuimusest ja väljaulatavaist põsenukkidest), vähe viljakandvast maapinnast, mis ka kõik meie esivanemate pärandus, – samuti peaksime tahtma katsuda vähendada, nii palju kui iganes jaksame ja oskame, oma mõtteväljendamismasina ja oma sõnalise kunsti instrumendi puudusi ja vigu.” (Aavik 1924: 13–14)

Kui tsitaadis on mõni sõna või lause, mis jääb kirjutatava referaadi teemast kaugele, võib selle ka tsitaadist välja jätta, aga väljajätt peab olema tähistatud. Lühemaid väljajätte märgitakse punktidega …, pikemaid nurksulgudes kolme sidekriipsu abil [---]. Võrdle järgmist alusteksti ning väljajättelist tsitaati.

Alustekst

Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Teaduse metodoloogias nimetatakse hüpoteesiks teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanevat teaduslikku oletust. Hüpotees kui teaduslik oletus peab puudutama eeskätt nähtuste seaduspärasusi, nende olulisi seoseid ja suhteid. Seega, hüpotees on tõestamata tees.

Väljajätteline tsitaat

“Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. [---]. Seega, hüpotees on tõestamata tees.” (Kõverjalg 2003: 7)

Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte, nt

 Juhan Liiv ütleb enda kohta:

                                 Minu mõttekangas

                                 katki kärisend.

                                 Tuhat korda temast

                                 süda värisend.

Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu ja tsitaat tuleb panna jutumärkidesse, nt

Juhan Liiv ütleb enda kohta: „Minu mõttekangas / katki kärisend. / Tuhat korda temast / süda värisend.“