Slaide kujundades (värvid, eritasemeliste pealkirjade tähesuurus, pildi ja teksti paigutus jne) on lihtsam ja kiirem kasutada juba olemasolevaid vorme. Slaidide koostamisel tuleb arvesse võtta järgmist.

1. Slaidi kirjasuurus peab olema vähemalt 24 punkti.

2. Slaidi ei tohi informatsiooniga üle koormata. Ühele slaidile paigutatav info moodustab mõttelise terviku, mis lähtub slaidi pealkirjast.

3. Slaidil esitatud tekst sõnastatakse teeside või märksõnade vormis. 

4. Slaidil on sobiv kasutada lihtsustatud skeeme, mis võimaldavad käsitletavast teemast tervikpildi luua.

5. Vältida tuleb liigset detailirikkust ja suurtähelist teksti, sest seda on raske lugeda.

6. Slaididele märgitakse leheküljenumbrid, välja arvatud tiitelslaidil.

7. Kui kasutatakse slaidide animeerimist, on see esitluses läbivalt ühesugune.

8. Slaidi pealkirja järel punkti ei panda. Seevastu küsi- ja hüüumärk on ka pealkirja järel, nt Kuidas mõjutab keel ühiskonda?

9. Loetelude loomisest:

• Kui slaidi loetelurühmad on nummerdatud numbritega 1), 2), 3) või tähtedega a), b), c) või a., b., c., on soovitatav eraldada nad üksteisest semikooloniga, nt

Vastavalt keele asendile hääldamisel jagunevad eesti keele vokaalfoneemid:

a.     eesvokaalideks ning tagavokaalideks;

b.     kõrgeteks, keskkõrgeteks ning madalateks vokaalideks.

• Eriti lühikesi, ühe-kahesõnalisi rühmi võib eraldada ka komaga, nt

Ilukirjanduse põhiliigid on

a)     eepika,

b)     lüürika,

c)     dramaatika.

• Kui loetelurühmaks on terviklause või ka mitu lauset, sobib nummerdus 1., 2,. 3. ja rühmade eraldajaks punkt, nt

Kui taotlus on esitatud hiljemalt 1. aprillil, tasub riik õppelaenu jäägi 1. jaanuari seisuga.

1.     Kuni 1. aprillini 2004 (kaasa arvatud) esitatud taotluse korral võetakse otsustamisel aluseks õppelaenu jääk 1. jaanuari 2004 seisuga tingimusel, et soodustuse taotlemise tingimused olid 1. jaanuaril 2004 täidetud.

2.     Kui vastavad tingimused ei olnud 1. jaanuaril 2004 täidetud (kool ei olnud veel lõpetatud, laps ei olnud sündinud), võetakse kuni 1. aprillini 2004 (kaasa arvatud) esitatud taotluse puhul otsustamisel aluseks õppelaenu jääk päeval, kui tekib soodustuse taotlemise õigus (varaseim päev, kui on nii diplom olemas kui ka laps sündinud).

• Loetelu ees oleva lause lõppu pannakse üldjuhul punkt. Koolon pannakse vaid siis, kui lauses on kokkuvõttev sõna, nt

Uurimistöö osad on järgmised:

1)     tiitelleht,

2)     sisukord,

3)     resümee,

4)     sissejuhatus,

5)     põhiosa,

6)     kokkuvõte,

7)     kasutatud kirjandus,

8)     lisad.

•  Kui loetellu, mille rühmad algavad väiketähega ja lõpevad semikooloniga, satub sekka mõni täislause, algab see lause suure tähega, nt

Grammatilise futuurumi võimalikke allikaid on maailma keeltes piiratud ring:

1) modaalse tähendusega, tahtmist, kohustatust jne väljendavad sõnad. Neist on kujunenud näiteks inglise will- ja shall-futuurum, alamsaksa keeles olid pidama- ja tahtma-futuurum;

2) kuhugi siirdumist väljendavad tegusõnad. Skandinaavia germaani keeltes saab tulevikku väljendada tulekuverbiga, ka soome keeles on juurdumas sama mall: tulee olemaan, tulee tekemään. N-ö mandrigermaanlased aga hoopis lähevad tulevikku: peale inglise is going to on samalaadseid tulevikutarindeid ka hollandi jm keeltes;

3) millekski muutumist väljendavad verbid, nagu saksa werden ja eesti saama;

4) tegevuse algust märkivad verbid.

• Kui loetelurühmad on numbrite või tähtede asemel tähistatud mõne kujunduselemendiga (kriipsud, täpid, tärnid vm), võib lühikeste rühmade vahele jätta kirjavahemärgid ka panemata, nt

Uurimistöö osad on järgmised:

●       tiitelleht

●       sisukord

●       resümee

●       sissejuhatus

●       põhiosa

●       kokkuvõte

●       kasutatud kirjandus

●       lisad

Täpid jms ei kuulu siiski ortograafia valdkonda, mistõttu on nende puhul ka raske päris üheseid õigekirjajuhiseid anda. Seetõttu ei ole soovitatav neid kasutada.

10. Viimasel slaidil ei esitata tänu, mistõttu on tarbetud Tänan kuulamast! Tänan tähelepanu eest! Aitäh! vm. Tänusõnad kuulajaskonnale võib esitada suuliselt.

11. Ühel slaidil ei tohi olla teksti liiga palju 4×4 või 6×6 reeglid:

• • Ühel slaidil võiks olla 6 rida, igas reas 6 sõna (veel parem – igal slaidil umbes neli rida, igas reas on umbes neli sõna).

12. Juhul kui on tabelid või skeemid, milles 6 rea ja 6 sõna reeglit ei saa jälgida, ei tohiks teksti suurus jääda alla 18 pt.

13. Kasutada tuleks traditsionaalsi tekstistiile (Arial, Times New Roman, Verdana jne), mida on kerge lugeda.

14. Ei kasutata rohkem kui kahte kirjastiili ehk fonti.

15. Loetavuse seisukohalt on kõige parem vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified).

16. Jätke slaidi äärtesse ruumi. Hoiduge slaidi koostamisel selle täiskirjutamist ääres ääreni – jätke servadesse vaba ruumi.

17. Vältige kordusi. Kui sama sõna kordub igas loetelu punktis, proovige see viia pealkirja või alapealkirja osaks.

18. Kasutage sama kirjatüüpi, ühesugust märgistust loetelude sees ja kujundust kogu esitluse vältel.

19. Ärge kasutage eredaid värve ühes koos. Nagu näiteks punane taust must kiri, heleroheline taust hele kollane kiri. Esitlustes oleks soovitav vältida järgmisi värvikominatsioone:

• punane taust, must kiri,

• must taust, punane kiri,

• hele taust, hele kiri.

Headeks värvilahendustes, mis ei väsita vaatajate silmi peetakse:

• kollane taust, sinine kiri,

• valge taust, must kiri.

20. Ärge pange tekstile kirjut tausta. Tekst kirjul taustal võib osutuda päris loetamatuks.

21. Kasutades pilte, et ilmestada esitlust, tuleks järgida järgmisi soovitusi:

• tasub kasutada fotosid, sest üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna;

• pildid peavad haakuma sisuga.

• pildid ei ole udused ega proportsioonidest väljas;

• kui pilt on suur, siis vähendada teda nurkades, mitte külgedest;

• kui pilt on väga väike, siis ärge seda vägisi liiga suureks vedage. Väike pilt muutub suurendamisel häguseks ja temast ei ole mingit kasu.

• teiste loodud piltidele viidatakse pildi all (lingi teksti suurus võib olla kuni 9 pt)

22. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul.

23. Graafiliste jooniste juures jälgida, et oleks toodud telgede nimetused ja joonise nimetus.

24. Kui töö lõpptulemuseks on video, siis on soovitav sellest näidata 15-30 sekundit.

Tööle lisatakse digiallkirjastatud autoriõiguste leping, milles autor kinnitab, et töö vastab käesolevale juhendile ja ta on nõus töö avaldamisega. Juhendaja kinnitab autorilepingul allkirjaga, et ta lubab töö kaitsmisele. 

Retsensendil on õigus nõuetele mittevastav töö tagasi lükata ning õpilane saab teha vajalikud parandused. Tagasilükatud töödele määrab kaitsmiskomisjon uue esitamis- ja kaitsmistähtaja.

Töid kaitstakse avatud kaitsmisel, mida hindab direktori kinnitatud kaitsmiskomisjon. Tööd kaitses teeb õpilane lühiettekande ja vastab küsimustele. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja tooma välja põhilise. Kaitsmisel hinnatakse nii esinemisoskust (soovitatav on pidada kaitsekõne peast) kui ka küsimustele vastamise kompetentsust. Ettekande pikkus on kuni viis minutit. Kaitsmiseks riietutakse korrektselt.

Kaitsmisel tutvustab kaitsmiskomisjoni esimees kaitsmise korda ja juhatab sisse kaitsekõned. Kaitsekõne järel saab kaitsja võimaluse vastata retsensendi, komisjoni liikmete ja publiku küsimustele. Töö kaitsja peab

1) jälgima etteantud aega;

2) ühitama slaidi teksti ja oma kõne (slaididelt mahalugemine loetakse veaks, seega on soovitatav esitada ettekanne peast);

3) seisma arvutist eemal ja juhtima ettekannet puldiga;

4) kuulama retsensendi arvamust ja vastama tema küsimustele (viisakas on küsimuse eest tänada).

Retsensendi ja komisjoni küsimustele vastamise järel on viisakas kuulajaid tänada.