Õpilasuurimused lähtuvad üldistest uurimistöö eetilistest nõuetest, mis on kirjeldatud Eesti heas teadustavas ning on kooskõlas valdkondlike seaduste ja regulatsioonidega (nt Isikuandmete kaitse seadus).  Eetiline uurija on aus, teavitab uuringus osalejaid kõigest, mis uuringu jooksul toimub, ei kahjusta ega solva uuritavaid, tagab osalejate anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse. Uuritav peab olema vabatahtlikult nõus osalema.

Õpilasteaduse puhul puutume eetikaga kokku peamiselt inimesi uurides: 1) viies läbi küsitlusi ja 2) uurides inimesi tundlikes valdkondades (tundlikud valdkonnad on: inimese usulised ja poliitilised vaated, etniline päritolu, andmed terviseseisundi kohta, pärilikkusandmed, biomeetrilised andmed, seksuaalelu puudutav, süüteo ohvriks või süüdlaseks olemine enne uurimisprotsessi algust).

• Küsitlusi läbi viies tasub jälgida, et seda tehakse alati anonüümselt, st meil ei ole võimalik hiljem kokku viia vastajat ja vastust. Siiski on oluline jälgida seda, et küsimustikke täidetakse vabatahtlikult ja alati peab olema selge, miks uuringut tehakse. Samuti peab olema vastajal võimalik loobuda osalemisest.

• Tundlikke valdkondi uurides peaks uurija ja uuritava vaheline nõusolek olema vormistatud kirjalikult ning uuringu põhjus ja taust peab olema kõigile osapooltele selge! Mõnel juhul, nagu näiteks meditsiini- ja terviseteemad, võib olla oht, et astutakse üle eetika põhimõtetest – selliseid uuringuid tuleb koolitöös vältida! Inimesi uurides on alati oluline, et infot kogudes ei kahjustataks osalejaid. Uurimust tehes tuleb arvestada anonüümsuse, privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja aususega.

Ka väljaspool kooli uuringut läbi viies (näiteks intervjueerides mõne firma töötajaid), tuleb oma uuringu eesmärke selgitada ja luba küsida uuringu läbiviimiseks.

• Enne andmete kogumist tuleb uuritavatele tutvustada uurimistöö eesmärke, ning kuidas andmeid kogutakse, säilitatakse ja kasutatakse. 

• Koguma peaks ainult nii palju andmeid, kui on uurimistöös vaja. Uuritavaid ei tohi asjatult koormata. Seetõttu võiks juhendamisel mõelda läbi, kas õpilased saaksid koos andmeid koguda ning sama andmestikku mitmes töös kasutada.

• Inimestelt kogutud andmed (nt küsitluse vastused, intervjuu salvestised) peavad olema turvaliselt hoiustatud vähemalt nii kaua, kuni andmed on isikustatud või isikustatavad. Juhendaja ülesanne on õpilastega läbi arutada, kuidas on turvaline andmeid hoida ning kuidas maandada riske, sh vajadusel konsulteerida uurimistööde koordinaatoriga.

• Isikustatud andmeid peaks säilitama võimalikult lühikest aega. Juhendaja ülesanne on õpilasega läbi arutada, kuidas järgida konfidentsiaalsuse printsiipi ning kuidas muuta andmed anonüümseks. Uurimistöö juhendaja võtab vastutuse, et andmete käitlus, sh isikuandmete käitlus, on uurimistöös korrektne.

Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid:

• Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse.

• Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel).

• Kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju sh. füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset.

• Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil.

• Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud.

• Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.

• Mitme autoriga artikli puhul, mis oluliselt toetub õpilase uurimistööle, nimetatakse õpilast üldjuhul esimese autorina.