Küsitlused on levinud kvantitatiivsete uurimuste läbiviimisel, kuid neid kasutatakse ka kvalitatiivseks peetud etnograafiliste uurimuste läbiviimisel, kui soovitakse teada, kui laialt on mõni uurimisteemas oluline aspekt esindatud suurema grupi sees. Erinevalt intervjuust saab küsimustiku kaudu infokogumise eesmärgil haarata suurt gruppi inimesi ning vastuseid on võimalik arvutiprogrammide kaudu analüüsida. Samas ei ole vastuste õigsust võimalik kontrollida, neid võib valesti mõista ning seetõttu kannatab küsimustiku üldine usaldusväärsus.  

Küsitlust võib läbi viia ..

• näost näkku – uurija on kohal, kui informant küsimustikku täidab. Ta saab suunata ja selgitada küsimustikuga seonduvat. Selle meetodi negatiivne külg on see, et vastaja võib tunda ennast ebamugavalt ja ei taha kõigile küsimustele selletõttu vastata.

• kirja või interneti teel – suhteliselt väike raha- ja ajakulu, kõigil võimalus samades tingimustes vastata. Negatiivne pool on see, et uurijal pole kontrolli, kuidas vastajad küsimusi interpreteerivad. Ta ei saa teha kindlaks, kas vastas õige inimene, samuti kaasneb postiküsitluste puhul suur vastajate kadu. Kõik ei saada küsimustikku tagasi, olgugi, et nad ei pea selleks ise kulutusi tegema.

• telefoniküsitlus – suhteliselt odav ja kiire viis. Miinusteks on see, et kõigil pole telefoni (nt eelindustriaalsetes kultuurides) ja küsitlus peab olema lühike, sest pikale küsitlusele ei soovita enamasti telefoni teel vastata.

Et valida parim küsitluse vorm, mõtle eelnevalt läbi, mida loodad küsitlusega saavutada (võimalikult põhjalikud vastused – näost näkku, võimalikult palju vastajaid – internet jne) ning milline on küsitluse sihtgrupp? Kuidas valid sihtgrupist vastajad? Vastajate valimine toimub tavaliselt paikapandud teaduslikel valikumeetoditel, et valitud vastajate hulk (valim) oleks representatiivne – st mitmekihiline igas mõttes. Kõige usaldusväärsem valimi saamise meetod on juhusliku valiku meetod, mis tagab grupi kõigi liikmete võrdse võimaluse pääseda valimisse. Teine võimalus on lumepallimeetod – kõigepealt uurija poolt valitud informandid nimetavad kandidaate edasiseks küsitluseks ja nemad jälle omakorda uusi jne. See on hea meetod väikestes kogukondades. Kolmas võimalus on süstemaatiline juhusliku valiku meetod – selle puhul on vajalik määrata antud nimekirjas stardikoht ja intervall, misjärel genereeritakse vastav vastajate nimekiri.

Ankeetküsitlus on meetod, kus uuritavad inimesed vastavad etteantud küsimustele. Ankeet peab kindlasti algama sissejuhatusega, kus küsitleja end tutvustab ning tutvustab uuringu eesmärke ning selgitab, kuidas saadud infot kasutatakse. Küsitlus korraldatakse reeglina anonüümne. Sissejuhatus sisaldab:

• pöördumist,

• andmeid uurija kohta,

• andmeid uuringu kohta,

• anonüümsuse tagatist,

• tänusõnu.

Näiteks:  Lugupeetud 10. klassi õpilane. Olen 10.x klassi õpilane Gustav Adolf ning soovin oma uurimistöös välja selgitada 10. klassi õpilaste lugemisharjumusi. Kõik saadud vastuseid kasutatakse anonüümselt. Tänan ette koostöö eest.

Edasi peaksid tulema küsimused.

• Küsimused peavad olema täpsed, arusaadavad, ühetimõistetavad.

• Pikemate küsimustike koostamise puhul on soovitav kasutada läbimõeldud struktuuri.

• Küsimusi on tavaliselt kolme sorti:

1. 1. suletud küsimused, st kindlate vastusevariantidega, kus tuleb valida üks variantidest,

   2. avatud/lahtised küsimused – vastatakse nii nagu soovitakse,

   3. poolsuletud küsimused – küsimustel on vastusevariandid ja nendele lisaks võimalus oma arvamuse selgitamiseks; seda on soovitav palju ja julgelt kasutada.

Tulemused on nii suletud kui avatud küsimuste puhul enamvähem samad tavapäraste teemade puhul. Ebamugavate küsimuste puhul on tulemusrikkamad avatud küsimused. Avatud küsimused ei piira vastajat ja seetõttu saab ta end paremini väljendada. Mahukate ja paljude vastajatega küsimustike puhul on paremad suletud küsimustikud, kuna pärast teeb peamise töö analüüsi arvuti ära. Andmestik on ühtlane ja vastuseid saab kergelt omavahel võrrelda. Vastusevariantidega küsimuste puhul saab ülevaate vastajate hoiakutest. Võimalik on kasutada ühes küsimustikus kõiki kolme sorti küsimusi.  

Kui oled ankeedi valmis saanud, siis tasuks seda kindlasti katsetada 2–4 inimese peal, et saaksid välja selgitada, kas küsimustik täidab oma eesmärki või vajab see kohendamist. 

Iga küsimuse sõnastamine on omamoodi kunst. Siinkohal on välja toodud erinevad soovitused.

• Küsitlus peab arvestama vastaja anonüümsusega.

• Soovitatav on küsida üks küsimus korraga ning eelistada võimalikult lühikesi küsimusi.

• Küsimus peab olema selge ja ühtmoodi mõistetav – kui on väiksemgi võimalus tõlgendada küsimust mitut moodi, siis võib olla kindel, et mõni seda kindlasti ka teeb (nt kui uurija soovib teada vastaja elukohta, siis tuleb küsida praeguse elukoha kohta, sest muidu võib vastaja valida näiteks lapsepõlvekodu vms).

• Tuleb arvestada, et kõik vastajad ei pruugi võrdselt teada erinevate sõnade tähendust. Tuleb kasutada sõnu, millest võimalikult üheselt aru saadaks.

• Et valida õigeid sõnu, tuleks teha eeltestimine, kohaliku kõnekeele leidmine.

• Küsimused ei või olla liiga nõudlikud (nt "Mitu raamatut sa lugesid eelmisel aastal?"; sellisel juhul juba anda laiemad vastusevahemikud, et küsimus ei koormaks vastajat liiga pika mõtlemisega).

• Küsimustik peaks olema hästi planeeritud, järgima teemat ja olema loogilise struktuuriga. Sama küsimuse juurde hiljem tagasitulek ei ole hea toon, aga see on siiski hea viis selgitada vastuste usaldusväärsust ja vastaja kindlust ja sihipärasust küsimusele vastamisel.

• Teemade üleminekul oleks hea kasutada üleminevat lõiku – nt kirjeldada, mida on selleks hetkeks teada saadud ning mis teemadele/küsimustele oleks veel vastuseid tarvis.

• Filtreerivad küsimused peavad olema selged nii visuaalselt kui sisuliselt – nt kui informant ütleb, et ta on abielus, siis suunata ta näiteks küsimuse 10a juurde.

• Vastusevariandid peavad olema selged ja piisavalt erinevad (arvamusjaotusel nt 5 varianti).

• Väiksema vastajaskonnaga või telefoniuuringus on mõttekas kasutada 3 varianti.

• Vastusevariandid peavad olema informatiivsed. Nt kui küsitakse, kui tihti informant käib poes, siis vastusevariandid ei saa olla „harva“, „tihti“, „keskmiselt“ jne – nende tähendused ei ole selle küsimuse puhul selged.

• Hea oleks kasutada erinevaid vastuste/küsimuste formaate (kergem vastata).

• Isiklikel ja delikaatsetel küsimustel võiks olla pikem sissejuhatus ning küsimused ise selle järel lühikesed ja konkreetsed. Nt varguste uurimiseks võiks uurija kõigepealt rääkida, et need on laialt levinud, et aegajalt näppavad paljud inimesed siit-sealt midagi. Siis on vastajal kergem vastata, kuna ta tunneb, et küsimus ei mõista hukka.

• Mitte kasutada liigsuunavaid küsimusi. Need panevad vastaja sundolukorda (nt „Paljud on näinud seda filmi, kas ka teie?“ – see pole hea toon. Parem on küsida, kas informant on küsimuse all olevat filmi näinud ja sealt edasi konkreetsemaks minna).

• Ei tohi kasutada topeltküsimusi, nt „Millal lahkusite kodust ja läksite tööle?“ – need küsimused ei eelda teineteist. Topeltküsimuste korral võib üks osa jääda informandil vastamata.

• Tuleb vältida lühendusi ja slängi, kuna vastaja ei pruugi neid teada.

• Küsimused ja vastusevariandid ei või sisaldada topelt-eitust.

• Küsimustiku lõpus on hea toon küsida vastaja arvamusi ja tagasisidet ning võimaluse korral ka pakkuda vastajale võimalust saada tagasisidet küsimuse vastuste kohta.

Näiteks on kasutusel erinevad metoodikad küsimuste esitamiseks. 5W1H metoodika (nn Kiplingi meetod) on probleemide selgitamisele ja mõistmisele suunatud metoodika. See meetod seisneb kindlat tüüpi küsimuste esitamises, mis võimaldavad selgust saada probleemi olemusest ja märgata võimalikke lahendusi. Küsimused on järgmised:

• Kes (who) - Kes on probleemiga seotud?

• Mida (what) - Mida iga osapool tahab saavutada? Mida tahan saada?

• Millal (when) - Millal probleem avaldub? Millal ei avaldu? Millal võimendub?

• Kus (where) - Kus probleem asub? Kus probleemiga tegeleda?

• Miks (why) - Miks probleem on olemas? Miks mina olen probleemiga seotud?

• Kuidas (how) - Kuidas probleemi puhul käituda? Kuidas probleem mind mõjutab? Kuidas lahendada?