Uurimistöö ja praktiline töö

Uurimistöö ja praktilise töö tegemine on õpilase iseseisva õppe vorm. Töö põhineb uurimust läbi viiva õpilase ja juhendava õpetaja aktiivsel koostööl. Töö sisu on õpilast huvitava probleemi tuvastamine ja selle lahendamine. Töö on õpilase iseseisvalt tehtud ja kirjalikult vormistatud töö, mis sisaldab õpilase oma seisukohti ja näitab tema oskust iseseisvalt mõelda.

Uurimistöö või praktilise töö tegemine õpetab kasutama erinevaid uurimismeetodeid ning annab suuremahulise ja pikaajalise planeerimise töö kogemuse, lisaks arendab erialaste tekstide läbitöötamise ja andmete kogumise oskust ning õpetab tekste kriitiliselt hindama ja analüüsima. Uurimistöö käigus areneb õpilase suuline ja kirjalik väljendusoskus, ta õpib oma töö tulemusi korrektselt vormistama, neid avalikult esitlema ning oma seisukohti kaitsma. Samuti võimaldab uurimistöö eneseteostust ja arendab ettevõtlikkust.

Praktilise töö eesmärk on väärtustada õpilase teadmisi, oskusi ja huve ning luua võimalus ennast loominguliselt väljendada. Juhendaja ülesanne on õpilase ideid, soove ja võimeid arvesse võttes aidata tal leida sobiv ning teostatav praktiline töö. On oluline, et praktiline töö õpilast arendaks ning sel oleks väärtus ka teistele. Töö võib olla teha üks õpilane või õpilaste rühm, viimasel juhul peab olema eristatav iga rühmaliikme panus nii praktilisse kui ka teoreetilisse ossa. Praktiline töö peab näitama õpilase planeerimis- ja teostamisoskust: tööst peab nähtuma, et õpilane on võimeline koostama tegevusplaani ja vajadusel eelarve, tegema praktilise töö ja esitama tagasiside põhjal järeldusi.

Töö koostamisel järgitakse direktori käskkirjaga kinnitatud ajakava. Töö edenemist jälgib juhendaja, kes tugineb tööde koordinaatori juhistele.

Õpilane valib 10. klassi IV perioodil töö juhendaja ja teema, V perioodil võtab aktiivselt osa mentortundidest, kus käsitletakse uurimistöö ja praktilise töö olemust, ning osaleb 11. klasside tööde kaitsmisel. V perioodi lõpuks esitab õpilane uurimistöö või praktilise töö ideekavandi ja arutab selle juhendajaga läbi.

11. klassis käsitletakse kursusel „Juhendamine (uurimistöö alused)“ järgmisi teemasid: töö liigid, eesmärgid, uurimisküsimused/-ülesanded, hüpotees; andmete kogumise meetodid; info otsimine ja allikad, viitamine, autoriõigused; andmete töötlemine, analüüs, järeldused; töö vormistamine; töö stiil ja keel; kaitsmise ettekanne. Kursuse sooritamine on töö kaitsmise eeldus.

Õpilane valib töö teema ja juhendaja, kes informeerib nimetatud valikust tööde koordinaatorit. Teema valikul tuleb silmas pidada töö

1) aktuaalsust;

2) konkreetsust ja piiritletust;

3) kirjanduse olemasolu ja kättesaadavust;

4) koostaja huve ja võimeid.

Juhendajaks saab olla Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada väliskonsultantide abi, kuid tehtav töö peab vastama kooli esitatud nõuetele.

Allikmaterjalid valitakse ja töötatakse läbi lähtuvalt töö liigist ja temaatikast. Uurimistöö või praktiline töö peab tuginema vähemalt kolmele usaldusväärsele allikmaterjalile. Vaatlus-, katse- ja küsitlusandmete kogumine sõltub töö eesmärkidest.

Uurimistööde ja praktiliste tööde valmimisprotsessis osalevad õpilane, juhendaja, retsensent, koordinaator ja kaitsmiskomisjon. Järgnevalt on kirjeldatud iga osaleja ülesanded.

Õpilane

1) valib juhendajaga teema ja kirjutab töö;

2) teeb igakülgset koostööd juhendajaga ja teavitab teda töö edenemisest;

3) vastutab uurimistöö või praktilise töö koostamise eest;

4) otsib, salvestab ja analüüsib teemakohast kirjandust ja muid allikaid ning valib töö jaoks sobilikud;

5) vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;

6) vormistab töö juhendis sätestatud nõuetele vastavalt;

7) peab kinni töö tegemiseks ettenähtud üldistest tähtaegadest;

8) osaleb juhendajaseminarides ja konsulteerib aeg-ajalt juhendajaga;

9) kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees.

Juhendaja

1) suunab töö protsessi ja annab igakülgset nõu;

2) aitab sõnastada töö peaeesmärgi, vajadusel püstitada hüpoteesi(d) või uurimisküsimuse(d) ja planeerida tööd;

3) annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;

4) nõustab õpilast töö käigus ja jälgib töö koostamist;

5) aitab õpilasel mõista retsensiooni ja valmistuda seminariettekanneteks ning kaitsmiseks;

6) jälgib kokkulepitud ajakava;

7) hindab tööd ja õpilase osalemist tööprotsessis.

Retsensent

1) aitab mõista töö vigu, toob esile selle tugevad ja nõrgad küljed ning hindab töö nõuetekohasust;

2) hindab töö vastavust püstitatud eesmärgile;

3) hindab probleemi lahendamisoskust;

4) annab tööle esialgse hinnangu enne kolmandat juhendajaseminari;

5) esitab lähtuvalt ajakavast töö retsensiooni.

Koordinaator

1) koostab tööde tegemise ajakava ja jälgib sellest kinnipidamist;

2) töötab välja juhend- ja korralduslikud materjalid;

3) vajadusel loob kontakti õpilase ja juhendaja vahel;

4) valmistab ette juhendajaseminarideks ja kaitsmiseks vajalikud materjalid;

5) informeerib mentoreid ja kooli juhtkonda tööde tegemise etappidest;

6) määrab vajadusel töö retsensendi;

7) lahendab tööde retsenseerimisega tekkinud probleeme;

8) vajadusel viib läbi juhendajate täiendkoolitusi;

9) võtab vastu õpilaste valmis tööd koos autoriõiguste lepinguga.

Kaitsmiskomisjon

Kaitsmiskomisjon, mis moodustatakse direktori käskkirjaga, osaleb kaitsmisel ja hindab seda.

Page updated

Report abuse