Põhipuhkus

Põhipuhkus

Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest.

Tulenevalt TLS on ette nähtud veel:

• Alaealise põhipuhkus – 35 kalendripäeva –TLS § 56 3.
• Töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus – 35 kalendripäeva – TLS § 57.
• Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus – kuni 56 kalendripäeva – TLS § 58

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune. Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Lühemast kui 7-päevasest puhkusest on tööandjal õigus keelduda. Olukorras, kus töötaja võtab puhkust näiteks 5-päevaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

Puhkuste ajakava

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

• naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
• vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last - lapse koolivaheajal;
• koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.

Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Puhkus esimesel kalendriaastal

Tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus saada puhkust pärast kuuekuulist töötamist. Poolte kokkuleppel võib töötajale anda puhkust ka varem, kuid sellisel juhul võrdeliselt töötatud ajaga.

Puhkuse katkestamine

Tööandjal on õigus töötaja puhkus katkestada või edasi lükata, kui see on vajalik tööhädavajaduse tõttu kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegu on olukorraga, mida ei ole võimalik muul moel lahendada kui töötaja puhkuselt tööle kutsudes või tema puhkusele minekut edasi lükates. Kasutamata jäänud puhkuse osa antakse töötajale vahetult pärast seda, kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud on ära langenud, või poolte kokkuleppel muul ajal.

Kuna tööandjal lasub puhkuse katkestamise või edasilükkamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, tuleks kaaluda, kas töötaja puhkuselt tagasi kutsumine on majanduslikult vähem kulukas kui töö korraldamine ajutiselt teise töötajaga.

Ka töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegu lõpetada, kui tal tekib puhkuse ajal oluline põhjus (eelkõige haigus või rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämine). Töötaja peab esimesel võimalusel puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest tööandjat teavitama. Kasutamata jäänud puhkuse osa on töötajal õigus kasutada vahetult pärast takistavate asjaolude äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.

Puhkuse ajal haigestumine ei too kaasa automaatselt õigust tarvitada ära kasutamata puhkuse osa. Selle kasutamise soovist tuleb tööandjat teavitada.