KEELEÕPPE ETAPID

Keelemudeli järgi korraldatud keeleõpe jaguneb kahte etappi, mis põhinevad teise keele omandamise etappidel. Olulist rolli mängib õppija kohanemine uue keelekeskkonnaga, n-ö vaikiv periood. 

Keeleõppe etapid haakuvad ajaliselt kahe poolaastaga ning mõlema poolaasta lõpus on ette nähtud keelearengu hindamine.

Keeleõppe 1. etapp: õppijate kohanemine 

Keeleõppe esimese etapi osad on järgmised: 

• Vaikiv periood

• Suhtluskeele omandamine

• Õppimise keele omandamine

• Esimene keeleline hindamine

Esimese etapi eesmärk on eelkõige toetada õppijaid eestikeelses õppekeskkonnas kohanemisel; selgitada välja nende suhtluskeele tase ja arendada see vastavalt õppekeskkonna vajadustele; toetada õppijaid õppimise keele omandamisel (st õpetada õppijaid mõistma ja kasutama õppekeskkonnas hakkama saamiseks vajalikke keelendeid). 

Sellel etapil on väga tähtis õpetajate keelekasutus: algaja keeleõppija puhul peab õpetaja kõne olema aeglane, sisaldama pause, koosnema lihtsatest lausetest. Õpetaja peab tähtsustama olulist teavet erinevalt: seda rõhutama ja kordama, panema kirja tahvlile, kasutama pilte (sh ka selleks, et illustreerida tööjuhiseid ja korraldusi). 

ÕPPETÖÖ KORRALDUS I ETAPIS  

TEEMANÄDALAD

Teemanädala põhine õppetöö kavandamine on tööriist, mis võimaldab kõigil rühmaga töötavatel aineõpetajatel näha antud nädala keelelist fookust, st eesti keele tunnis käsitletavat sõnavara, n-ö nädala põhisõnavara. 

Nende keelendite tähtsustamine antud nädala tegevustes on kogu õpetajate meeskonna ülesanne: nädala õpiväljundid ja võimalikud tunnitegevused erinevates ainetes ning projektiülesanded kavandatakse ühise kavandamisaja (koostööaja) jooksul. Aineõpetajad panevad samuti kirja nende tundide jaoks vajalikud keelendid ning võimalusel saab eesti keele õpetaja põimida neid oma tunni tegevustesse. Seega rakendab  õpetajate meeskond lõimitud lähenemist, lõimides eesti keele õpet erinevate ainete sisuga. Sellise lõimitud õppetegevuse aluseks on nii ainealaste kui ka keeleliste õpiväljundite sõnastamine teemanädala raames. 

Õpiväljunditest lähtudes määratakse ka nädalasõnavara. Nädalasõnavara maht on alguses tagasihoidlik ja sõltub ka sellest, millise eesti keele tasemega õppijad on rühmas. Esimeste õppenädalate sõnavara sees on ka õppetöö korraldusega seotud keelendid: nende puhul on eriti tähtis kordamine ja kinnistamine erinevates ainetundides ja tegevustes. 

Teemanädala rakendamine aitab õpetajatel toetada õppijaid eestikeelse õppekeskkonnaga kohanemisel, suhtluskeele oskuse omandamisel ja parandamisel ning õppetöö korraldusega seotud sõnavara omandamisel.

TEEMAKAVAD

Teemakaval põhinev õppetöö kavandamine on tööriist, mis võimaldab rühmaga töötavatel aineõpetajatel toetada õpilasi mitte ainult aineteadmiste ja oskuste omandamisel, vaid ka eesti keele õppimisel.

Teemakava sisaldab lisaks ainealastele õpiväljunditele ka keelelisi õpiväljundeid ning igas tunnis käsitletavaid mõisteid. Teemakavas on erinev arv tunde, millest igaüks on põhjalikult kirjeldatud, pakkudes ülevaadet nii õpetaja kui ka õpilaste tegevustest 

Teemakava pakub õpetajale võimaluse reflekteerida tunni õnnestumist ning kaaluda, kuidas tunnitegevusi saaks lõimida teiste ainete õppega või edasi arendada.

Teemakavade kaust asub Tööriistakastis ning seal on kättesaadaval ka Astangu õpetajate välja töötatud soovituslikud õppematerjalid.

Keeleõppe 2. etapp: õpitee kujundamine

Keeleõppe teise etapi osad on järgmised: 

• Diferentseeritud ülesanded

• Ainekeele omandamine

• Suhtluskeele oskuste kinnistamine erinevates olukordades

• Lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine

• Teine keeleline hindamine

Teise etapi eesmärgid on luua õppijatele võimalused suhtluskeele oskuste (iseseisvaks) rakendamiseks erinevates olukordades; toetada õppijaid ainekeele omandamisel (st õpetada õppijaid mõistma ja kasutama ainealast sõnavara vastavalt õppekavale); toetada õppijate keeleliste osaoskuste arengut vastavalt nende võimekusele. 

Sellel etapil keskendutakse omandatud oskuste kasutamisele erinevates suhtlusolukordades, mis peavad olema õppijatele turvalised. See tähendab õppijate toetamist välja töötatud ülesannete ja töölehtedega, nt dialoogi pidamiseks, kus on olemas fraaside ja lausete mallid. Sellised õppijaid toetavad materjalid annavad neile kindlustunnet, et nad saavad suhtlusolukorras ülesandega hakkama.

ÕPPETÖÖ KORRALDUS II ETAPIS - KESKAINE TÖÖPLAAN

Teisel poolaastal keskendutakse õppijate ainealase sõnavara omandamisele ja suhtluskeele oskuse kinnistamisele. Nende eesmärkide saavutamise tööriist on keskaine põhine lõimimine ning sellele vastav keskaine tööplaani alusel õppetöö kavandamine ja läbiviimine. Fookuses on uue sõnavara õppimine uute oskuste kujunemisel praktilise tegevuse käigus. Seega, valitud keskaine peab olema võimalikult praktiline, nt Edgari kohanemiskursusel sai valitud selleks aine „Igapäevaoskused“. 

Õppetöö kavandamise lähtepunkt on nädala praktilised tegevused ning keeleline sisu, sh ka grammatiline fookus, määratakse vastavalt nendele tegevustele. Nädala sees on kindlasti üks ülesanne suhtlemisoskuste arendamiseks: see võib olla nt küsimuste esitamine kutsekooli töötajatele ühel või teisel teemal. Selle ülesande sooritamiseks vajab õppija tuge: see võib olla kas küsimuste mallid või vastuse variandid, mida õppija ette loeb.