DIFERENTSEERIMINE JA CUMMINS'I NELIKJAOTUS

Tunnitegevuste valikul oleme leidnud, et HEV-õppijate puhul on olnud mugav kasutada Cummins’i nelikjaotuse mudelit.

I sektori ülesanded

Ülesanded põhinevad väga konkreetsetel tunnimaterjalidel ning on otseselt seotud teemaga. Nende ülesannete sooritamise protsessis toetatakse õppijat erinevate visuaalidega, mis aitavad tal ülesande sisust ja tegemise protsessist paremini aru saada. Siia kuuluvad nt teemakohaste sõnade ja piltide sobitamine, lihtsa jutu koostamine lausemallide ja piltide abil jne. Need ülesanded sobivad hästi nii suhtluskeele oskuse arendamisel ja kinnistamisel kui ka diferentseerimisel.

II sektori ülesanded

Õppijat toetatakse samuti suhtluskeele oskuse omandamisel, kuigi talle pakutakse vähem visuaalseid vihjeid. Need tunnitegevused on suurema kognitiivse raskusastmega, nõuavad rohkem õppija tähelepanu ja keskendumist. Sellised ülesanded on näiteks lühikese teksti kuulamine ja pärast seda harjutuse tegemine, teemakohaste lausete alguste ja lõppude sobitamine.

III sektori ülesanded

Ülesanded põhinevad abstraktsematel ja keerulisematel keelenditel. Samas toetavad õppijaid visuaalsed vihjed nagu esimese sektori puhul. Siia kuuluvad sellised tunnitegevused nagu õppevideote vaatamine, kus järeltegevusena tuleb täita tööleht, vastata küsimustele jne.

IV sektori ülesanded 

Need on õppijale suur katsumus, kuna nõuavad ainekeele mõistmist ja kasutamist ning eeldavad õppijalt kognitiivsete oskuste kõrgemat taset. Siia kuuluvate tegevuste puhul pakutakse õppijale vähe visuaalset tuge, samas aga kasutatakse tegevuses ainealaseid keelendeid.

DIFFERENTSEERIMINE

Cummins’i nelikjaotust saab kasutada tunnitegevuste ja õppijatele pakutava toe diferentseerimisel. Sellest mudelist on kasu ka siis, kui kavandatakse ühe õppija liikumist lihtsamast keerulisemani ülesande sooritamisel ühe teema raames.

Peale õppijate sisseelamisperioodi õppeaasta alguses oli õpetajatele selge, et õppijate erivajadustest tulenevate eripärade tõttu tuleb õppetööd kohandada, nii et kõik õppijad võiks saavutada 1. keeleõppe etapi eesmärgi - kohaneda eestikeelses õppekeskkonnas, omandada suhtluskeel vähemalt mõistmise tasandil ning julgeda keelt kasutada.

Õpetajad jagasid õppijad tinglikult kahte gruppi: 

1. esimesse gruppi kuulusid õppijad, kellel oli tugevam eesti keele oskus ning kelle üldvõimekus võimaldas neil keskenduda lugemis- ja kirjutamisülesannete tegemisele. 

2. teises grupis olid nõrgema eesti keele oskusega õppijad, kellel olid lisaks suuremad keskendumisraskused ja/või erivajadusest tingitult ka lugemis- ja kirjutamisraskused nii oma emakeeles kui ka eesti keeles.

Keeleõppe I etapp

Enamik õppijatele mõeldud ülesandeid ja tunnitegevusi jääb Cummins’i mudeli esimesse neljandikku: 

• õpetajad keskendusid suhtluskeele arendamisele; 

• valmistasid ette olmeteemadel esitlusi, kus sõnavara tutvustamisel kasutati palju pilte;

• vaadati lühikesi ja lihtsaid videoid; 

• sõnavara harjutamiseks täitsid õppijad töölehti, sobitades sõnu ja pilte. 

Nende ülesannete ettevalmistamisel arvestasid õpetajad õppijate kuulumisega esimesse või teise gruppi, näiteks 

1. esimese grupi õpilased kirjutasid ise sõnu piltide juurde ja lisaülesandena koostasid ka fraase sõnadega või vastasid lihtsatele küsimustele;

2. teise grupi õpilastele pakuti trükitud sõnu, mida nad lõikasid välja ja kleepisid vastavate piltide juurde, kuna erivajaduse tõttu oli kirjutamine neil raskendatud. 

Esimesel etapil kasutatud tunnikava koos ülesannetega teemal “Sügis”.

Keeleõppe II etapp

Ainekeele omandamisele keskendumisega keeleõppe teisel etapil hakkasid õpetajad pakkuma õppijatele ülesandeid Cummins’i mudeli teisest ja mõnikord ka kolmandast neljandikust, arvestades rühmasisest diferentseeritust. "Igapäevaoskuste” aine raames oli õppematerjal diferentseeritud järgmiselt:

1.  Esimese grupi õppijad kuulasid lühikesi salvestatud tekste, nt kas koristamise või pesu pesemise teemal, ja seejärel täitsid töölehtedel ülesandeid (täitsid lünkasid tekstis, panid laused õigesse järjekorda jne). 

2. Teise grupi õppijad, kes vajasid rohkem visuaalset tuge, vaatasid lühikesi videoid tunni teemal (koristamine, pesu pesemine) ja seejärel täitsid ka töölehte, kuigi neile tehtud ülesanded ei nõudnud palju kirjutamist ja olid suunatud pigem video sisu mõistmise kontrollimisele (nt märkida, kas lause on õige või vale, või valida õige vastusevariant valikvastustega küsimuse puhul). 

Keeleõppe teisel etapil kasutatud tunnikava koos ülesannetega teemal “Spogomi”.

Cummins’i nelikjaotuse kasutamine toetas õpetajaid ülesannete valimisel ja õppematerjalide kohandamisel. Sellest oli kasu ka rühma omapära arvestades, sest diferentseerimise aluseks ei olnud ainult õppijate eesti keele oskuse tase, vaid ka nende erivajadusest tulenevad takistused õppimisel. Selle mudeli kasutamine aitas kavandada tunnitegevusi ühe teema sees ning liikuda kergemast keerulisemani sellisel viisil, mis võimaldas kaasata tegevustesse kõiki õppijaid neile jõukohaselt ja motiveerivalt.