HEV-ÕPPIJATE VÄLJAKUTSED KEELEÕPPES

Tänapäeva uuringud näitavad, et HEV-õppijad on võimelised õppima uut keelt ja uues keeles, kui neile on loodud toetav õppekeskkond, mis arvestab nende eripära ja vajadustega. Konkreetset erivajadust ega õpiraskust eristamata toovad uuringud üldistatult välja mõned HEV-õppijatel keeleõppes esinevad raskused:


Keeleõpet võivad mõjutada töömäluga seotud probleemid, mis tihti tekivad hariduslike erivajadustega õppijatel. Probleemid töömäluga mõjutavad töödeldava (keele)sisendi mahtu, sh sõnade meeldejätmist ning keelelise info töötlemise kiirust. Puudulik sõnaline töömälu takistab samuti õppijat nii verbaalsete kui ka kirjalike tööjuhendite mõistmisel ja jälgimisel. 


Kui õppijal esinevad probleemid keskendumisega ja ümber lülitamisega ühelt tegevuselt teisele, siis tal on raskused sõnalise info tajumisega. Sellisele õppijale on ka raske eristada sisendis olulist infot, seda töödelda töömälus ning peale seda salvestada püsimällu. Seega, õppija “lülitub” välja ülesande tegemisel ajal, sest tegevus hakkab teda väsitama; ei suuda hästi teha ülesandeid, mis nõuavad mitme osaoskuse rakendamist, nt lugemine, kirjutamine ja oma teksti loomine; ei ole võimeline kontrollima/jälgima oma suulist kõnet: kordab mõtteid ja sõnu suulise teksti loomisel, teeb palju vigu kirjalikus tekstis; ei suuda tegutseda eesmärgistatult, st õppijal on raske keskenduda ülesandele, teha ülesannet lõpuni. 


Sellel kohanemiskursusel õppivad noored on üldjuhul omandanud põhihariduse lihtsustatud õppevakava alusel. Kuigi neil võivad olla erinevad erivajadused ja õpiraskused, ühendab õppijaid tavaõppijast madalam võimekus. Sellega seoses võivad õppijatele olla rasked abstraktsed mõisted, keerulised tekstid ja mitmest etapist koosnevad ülesanded. 



ÕPPIJAKESKNE ÕPETAMINE

Lähtudes eelkirjeldatud HEV-õppija võimalikest raskustest teises keeles õppimisel, on tähtis luua õppekeskkond, mis arvestab õppija vajadustega ja pakub talle õppijakeskset toetatud õpet. 

Selline lähenemine õppekeskkonna kujundamisele sobib HEV-õppijale hästi, sest esikohal on õppija, tema konkreetsed vajadused, tema oskused ja tugevused. See lubab õpetajatel keskenduda sellele, mida õppija oskab ja mis on tema jaoks asjakohane ja tähtis, ning sellest lähtuvalt kavandada õppetööd.