HINDAMISE PÕHIMÕTTED


Igapäevase õppetöö käigus olid kõige tähtsamateks hindamisvahenditeks õppijate jooksev jälgimine ja tagasisidestamine: kas õppijad saavad klassis toimuvast ja õpetajast aru, kas oskavad lahendada ülesannet. Mõistmist kontrolliti kas piltide abil (nt õpetaja palus õppijat osutada ühele või teisele pildile) või kordamise abil: õpetaja palus õppijat korrata või seletada talle, mis tuleb ülesandes teha. 



Soovides saada objektiivset pilti õppijate edasijõudmisest eesti keele õppimisel, pöördusid Edgari kursuse õpetajad Haridus- ja Norteameti (Harno) poole palvega kasutada eesti keele kui teise keele neljanda klassi tasemetööd. See testib õppijate nelja keelelist osaoskust A1 tasemel, mis oli Edgari õppijatele jõukohane, arvestades seda eesti keele taset, millega nad õpinguid alustasid. Just nende õppijate puhul ei olnud võimalik kasutada tavalist A1 tasemeeksamit, sest see oleks neile liiga keeruline oma sõnavara ja struktuuri poolest (liiga pikk ja kognitiivselt liiga nõudlik).

Kokkuleppel Harnoga sooritasid õppijad neljanda klassi tasemetöö detsembri alguses, mis sobis ajaliselt just keeleõppe esimese etapi lõpuga. Tulemused näitasid, et seitsmest õppijast üks oli juba saavutanud A1 taseme, veel kolmel jäi mõni punkt puudu. Minimaalne sooritamisnäitaja oli 29%, selle tulemuse saavutas Ukrainast tulnud õppija, kellel puudus kontakt eesti keelega 2022/2023. õppeaasta alguseni. Konkreetsetest tulemustest tähtsam oli osaoskuste arengu ja ülesannete sooritamise analüüs. Tulemused näitasid, et kõige paremini said õppijad hakkama nende ülesannetega, mis olid lühikesed, nii kuulamises kui ka lugemises, ja kus teksti juures olid pildid. Monoloogilise tekstiga töö oli õppijatele katsumus, kuna korraga oli vaja mõista ja töödelda suurt kogust infot. Osaoskuste puhul, nagu oli oodata, oli õppijatel raske enda väljendamine, seega raskseks osutusid rääkimis- ja kirjutamisülesanded.

Keeleoskuse arengu mõõtmiseks korraldati õppijatele tasemetöö uuesti maikuu alguses. Seekord sai otsustatud, et need õppijad, kes talvel näitasid paremaid tulemusi, saavad proovida teha seitsmenda klassi tasemetööd, ning neile, kellele talvine kogemus osutus raskeks, pakutakse uuesti võimalust sooritada neljanda klassi tasemetest. Kokkuvõtvalt võib nimetada seda katset õnnestunuks ja mõtlemisainet andvaks. Neljanda klassi tasemetöö sooritanud õppijate tulemus oli võrreldes esimese katsega läinud paremaks. Kuigi mitte ükski õppija ei saavutanud A2 taset, jõudis mõni osaoskuse lõikes A2 taseme jaoks vajaliku sooritamisprotsendini. Raskeks osutusid õppijatele just kirjutamisülesanded ja kõige rohkem olid arenenud nende rääkimisoskused.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et otsus kasutada 4. ja 7. klassi tasemetöid osutus õigeks. Ülesannete nii keeleline kui ka kognitiivne tase oli õppijatele jõukohane. Samuti oli tähtis, et ülesannete kontekst, st õppimine ja vaba aeg, oli õppijatele arusaadav ja lähedane.