ÕPPETÖÖ LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED

1. „Üks raskus korraga“ reegli järgimine õppetöö kavandamisel.

Kui raskus on keelel, siis kavandame ülesandeid, mille sisu on lihtne (õppija ei pea arutlema, järeldama, sügavalt mõtlema). Kui raskus on uuel teadmisel (nt õpetame pesu pesemise reegleid), siis on vaja kasutada lihtsat keelt (lihtsaid keelendeid). 

2. Kõnelemisoskuse arendamine.

HEV-õppijate puhul soovitatakse võimalikult palju arendada nende keele mõistmise ja keeles rääkimise oskusi. Tähtis on tagada õppijatele tugi erinevate piltvahendite (vajadusel tõlkevahendi kasutamine mõistmise jaoks) ja mallide (fraasid ja laused) kujul.

3. Konkreetne (eksplitsiitne) õpetamine tähendusrikkas kontekstis.

HEV-õppijate puhul on väga tähtis selge eesmärgistamine ja tunnitegevuste seos nende eesmärkidega. Oluline on ka anda õppijatele keelelisi mudeleid ja näiteid keelendite kasutamisest erinevates kontekstides. 

4. Diferentseeritud tugi.

HEV-õppija puhul sõltuvad tema tugevused ja arengukohad keeleõppijana (nt osaoskuste arengu tase ja kiirus) tema võimekusest ja vajadusest. Seega õppija toetamise strateegiad peavad olema õppijakesksed. Siinkohal on oluline ka nende strateegiate paindlikkus, st õpetaja valmisolek neid kohandada vastavalt sellele, kuidas õppija keeleliselt areneb. 

5. Omandatud keelendite kinnistamine toetatud suhtlemisel tunnis.

Uue oskuse ja keelendi omandamisel ja selle kinnistamisel on oluline tagada õppijatele turvalised võimalused nende harjutamiseks. Need võimalused on paaris- ja rühmatöö, mille käigus õppijad kasutavad fraaside ja lausete malle, ning näidisküsimused ja -vastused. Keelendeid aitab kinnistada ning õppijate turva- ja kindlustunnet tugevdab see, kui eri ainete õpetajad kasutavad sama lähenemist.

6. Õppijate iseseisvuse tugevdamine.

Omandatud suhtluskeele oskuste kinnistamine erinevates toetatud suhtlusolukordades eestikeelses õppekeskkonnas annab õppijatele võimalusi suhelda erinevate inimestega (mis on eriti tähtis, kui õppija ei suhtle eesti keeles väljaspool kutsekooli); õpetab neid reageerima kõnele võimalikus spontaanses kõnesituatsioonis; arendab nende õpioskusi. 

7. Õppesisu aktuaalsus ja jõukohasus õppija jaoks.

Selleks, et keele õppimine oleks HEV-õppijat motiveeriv, peab selle sisu olema õppija jaoks aktuaalne ja elulähedane ning õppimine peab olema korraldatud sellisel viisil, mis võimaldab õppijal sellest osa võtta ja sellega hakkama saada.