Mis on töö? Mis on kartul? Palju teevad noored üldse tänapäeval enam füüsilist tööd või, kas nad teavad, kuidas pannakse maha kartulit või kuidas seda hooldatakse? Kõigest sellest saime aimu kui üheskoos tegutsesid projektis „Kasvatame koos kartulit“ Põrnikate rühma lapsed ja Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist meile külla tulnud 8k klassi noored.

Meie enda sordikartul „Jõgeva kollane“ peab sel aastal suurt juubelit! Ka meie lasteaial õnnestus saada nende sekka, kes „Jõgeva kollase“ 80. aastaseks saamise puhul said võimaluse kogu protsess kaasa teha ja seda mitte traditsioonilisel viisil kartulit maha pannes vakku, vaid hoopis kasti.

Selleks, et saak saaks ilusti ja õigesti kasti maha pandud nii nagu peab, lasime keelekümbluse klassi (8k seda tähendaski) noortel kõva ja selge häälega kõigile ette lugeda juhise. Juhis loetud hakkasime samm sammult meelde tuletama, mida täpselt pidime tegema.

Alustuseks panid poisid paika esimese „krae“ ja siis kinnitasid põhja kanga. Koolinoored said proovida lasteaiaõpetaja tööd ning proovisid seda teha koos väikestega. Iga uue etapi eel meenutasime üheskoos, mis oli järgmiseks tegevuseks.

Poisid, keda on alati rasketel töödel appi vaja, aitasid kasti tõsta mullakotid, mille pisikesed pudinad ja suured tüdrukud laiali ajasid, ka kaasatulnud õpetaja osales rõõmsalt, ei kartnud sõrmi mullaseks teha. Järgmisena oli vaja mulla sisse lohud teha, kuhu sisse saime panna väetise, sest see on kartuli toit. Väetis pandud ning pisut mullaga segatud oli aeg panna maha kartul. Kuna kartul tahab kasvamiseks ka tekki peale, siis panid koolinoored ja meie väikesed pudinad paksu mullakihi kartulitele peale. Tööjaotus läks meil väga sujuvalt, osa said tuua kartulitele vett, koos väikestega kasteti kast korralikult ära. Et asi saaks päris ametlik ja uhke, siis kasti juurde pandi ka projekti tutvustav tahvel.

Kuna keelekümbluse koolinoori oli palju, siis jagasime grupi pooleks, ühed siis osalesid „Kasvatame koos kartulit“ projektis ning teine grupp sai Sajajalgsete rühmaga korda teha algusest lõpuni lillekasti.

Lõpetuseks näitasid meie pisikesed Põrnikad suurtele külalistele, kuidas pestakse meie lasteaias õue tingimustes käsi, sest need olid tööst saanud mustaks ja mullaseks.

Meie tööks jääb nüüd jälgida, kuidas kartul kasvab, vahepeal nö mullata ja kasta ning hoolitseda selle eest, et kõik oleks hästi!

Sügisel ootame aga oma suuri koolinoori tagasi, et võtta üheskoos üles kartulid ning vaadata, kas lillepeenar vajab korrastamist, kohendamist või hoopis puhkusele saatmist.

Meile meeldis, koolinoored imestasid, et väikesed lapsed nii palju oskavad ja teavad, said väga hästi aru, et lasteaiaõpetajad teevad oma tööd seotult valdkondade lõikes, ehk siis meie mõistes lõimitult. Väga meeldis noortele meie õueala ning nad oleksid soovinud isegi natuke mängida, kahjuks surus aeg peale ning nad pidid tagasi Tallinna minekuks bussi peale kiirustama. Järgmine kord oskame oma aega paremini planeerida.

https://www.facebook.com/photo/?fbid=3394885134074904&set=pcb.3394882280741856

Lepatriinud teavad, mida tuleb teha, kui naat ja nõges tahab mänguväljakul võimu võtta, siis peab sekkuma.

Tublid väikesed abilised rohisid aiaääre üks-kaks-kolm puhtaks. Ja kõik umbrohi läks kompostikotti.

Meie moodi töökasvatus!

https://www.facebook.com/photo/?fbid=3398256970404387&set=pcb.3398257253737692

Meie lasteaias on täna küll kõik lapsed õnnelikud ja miks? Me oleme kõik väikestviisi poriusku ja õiged riided ning jalanõud lasevad seda ka olla. Väga vahvad mängud ja tegemised!

https://www.facebook.com/photo?fbid=3398130407083710&set=pcb.3398131727083578