TEINE TUND 26.02.2024

Teises tunnis rääkisime hea juhi omadustest ning kompententsidest. Rääkisime juhtimistegevuste ringist ning lõpuks ka juhtimisstiilidest ning meeskonnast. Tänase tunni huvitavam/olulisem info on leitav alt. 

Hea juhi v liidri omadused v tegevused, mida selleks teha on nt:

• tervikpildi omamine (s.h väärtused)

• eesmärkide seadmine ja saavutamine (s.h raskusastemed)

• planeerimine (ostsuste vastuvõtmine ja keskendumine jms)

• kuulamine (NB! Pane tähele kuulamistõkkeid)

• kaasatus

• motiveerimine (mis motiveerib/mis mitte)

• delegeerimine (väldi mikromanageerimist!)

• tagasiside andmine (peaks olema vahetu)

• vastutuste võtmine ja enesearendamine

Tegelikult on kõik need punktid juba teada ja tegeliklt ka iseenesestmõistetavad. Ometi on oluline neid aeg-ajalt meelde tuletada. Tõenäoliselt oleks hea, kui kõik need punktid tuleksid juhi töös välja loomulikult, kuigi neid võidakse rakendada teadlikult. Ma enda puhul pean ka nt vastutuse võtmist ja delegeerimist parandama, sest tunnen, et saaksin teha veel paremini. 

Juhtimisstiilid: 

1) agressiivne (mina, mina, mina)

enda vajadused rahuldatud, aga teistel on halb keskkond

2) ebakindel, alistuv (teised teavad rohkem kui mina)

konflikte vähem ja kohandumine kiirem, aga enda vajadused jäävad tahaplaanile, s.t vaimne tervis saab neg mõjutatud

3) kehtestav (koos suudame rohkem) 

kaasamine, hea keskkond, aga võtab palju energiat

Coachiv juhtimisstiil e kaasav juhtimine

• inimkeskne

• juhtimine küsimuse kaudu (ära ütle vastuseid ette)

• fookus ja eesmärgistatus, lahendused on keskmes

• algab usalduse loomisega

KASUTA SEDA STIILI NT probleemide lahendamisel, uute ideede leidmisel, arenguvestluste läbiviimisel

PUUDUSED: nõuab aega ja energiat, hirm tagasiside saamise ees, tagasiside andmist peab õppima

PLUSSID: motivatsiooni tõus, ei tulda enam pisiasjadega juhi juurde (iseseisvus), mis säästab aega

Holakraatia

• isejuhtiv organisatsioon

• eesmärkide hierarhia vastukaaluks inimestele

• meeskonna tarkus on suurem kui indiviidi tarkus

• rollidel põhinev süsteem, mis on läbipaistev

Kuidas teha vahet meeskonnal ja grupil?

MEESKONNA ARENG (kujunemine, konfliktid, kohanemine, koostöö) ja mis on juhi roll selles (kontstruktiivsus). Organisatsioonides eelistatakse neid inimesi, keda usaldatakse (oskused ei peagi olema nii head)...

Siit tunnist sain väga palju uut infot, mida varem ei teadnud. Holakraatia kui mõiste oli täiesti uus näiteks. Tõenäoliselt on noorsootöö organisatsoonide juhtimiseks hea holakraatia ja coahiva juhtimisstiili segu. Kuna noorsootöötajad töötavad tihti noortekas üksinda ja seda otsest meeskonda, kellega iga päev noorsootöötajad kokku puutuvad, on vähe, siis võrgustikutöö oleks siinkohal jälle märksõna. Tööandjad peaksid ka noorsootöös rohkem holakraatiat (ja ka coachivat stiili) rakendama. Oluline on aru saada, et nii KOV kui noorsootöötajad on ühe asja eest väljas, s.t toetada noori kõige paremal võimalikul viisil ja lahenduste leidmine noorte vajadustele peaks olema alati meie töö keskmes. 

NELJAS TUND 26.03.2024

Tänases tunnis tutvustasime oma juhtidega läbiviidud intervjuusid. Juhte oli seinast seina, ka väljaspool noortevaldkonda. Tore oli näha seda, et kuigi valdkonnad võisid olla erinevad, siis juhtimiseks vajalikud oskused, kogemused ja üldine töö on ikka üldiselt samasugune. Väga huvitavaid mõtteid toodi välja. Juhi töö on ikkagi üsna raske ja kõik ei sobi juhiks. Sain aru, et ise juhiks saamise teekonnal on mul veel minna. Oleks vaja rohkem kogemust noortevaldkonnas, et lõpuks ise juhiks saada. Aga samas on ikkagi tahe olemas. Seega kunagi loodetavasti olen mina ka juht. 

Tunni teises pooles oli külas Monika Viidul, kes on Sisekaitseakadeemia üldosakonna juhataja ja personalijuht. Kohtumisel saadud huvitavad mõtted:

• esimene töökoht võiks olla juhiabi, et saada juhikogemust (lood endale ise ametikoha)

• sõnumi kommunikeerimine (kehakeel, kirjalik, suuline jms), kuidas see paistab välja, kas see on arusaadav, ühest asjast saab väga erinevalt rääkida, juhi töös sellele mõelda

• juht saab motivatsiooni ära võtta, mitte seda juurde anda (?) - juhil on jube kerge motivatsiooni ära võtta

• juhte jälgitakse alateadlikult juba, juhid on tahes tahtamata eeskujuks (arendavad teisi, aga ehk peaks ennast ka arendama)

• kui on väga suur tiim, siis ei ole väga aega teha sisulist spetsialisti tööd (delegeerimine!)

• leia lahendusi nii, et sa kõike ette ei ütle (eesmärgi andmine, tööprotsessi teeb töötaja ise), sõltub ka töötajast

• üks-ühele vestlus on juhi tugi töötajale (inimeste vajadused selleks erinevad), motivatsiooni küsimused (kui on tõsisemad teemad, siis on vaja leppida kokku eraldi aeg, et põhjalikumalt rääkida)

• töötajad tegelevad oma valdkonnaga ise

• seleta inimestele, miks sa midagi teed, sest inimesed saavad asjadest erinevalt aru

• lase inimestel ennast tühjaks rääkida!!! ise räägid hästi vähe (mida teine pool võiks tunda?)

• lase inimestel lahedusi ise välja pakkuda ja jõuda ise lahendusteni

• ütle otse, sest siis tuleb muutus ka kiiremini (ära nämmuta, vahel tuleb otse välja öelda)

• kuidas sa inimest vallandad (millal teed, võta aega rääkimiseks, iga kord erinev ja keeruline, PÕHJENDA)

• panna paika üldised reeglid kommunikatsiooniks

• kuulamisoskus ikka ja alati (HEA JUHT), ole eeskujuks (kui nõuad, siis tee ise ka nii)

• läbipõlemise vältimiseks - tõmba piire ja puhka, mõtle selle peale TEADLIKULT, planeeri nii, et kriis on pikk ja siis jagad oma tööd teadlikumalt; küsi otse (missioonitundest teeb midagi), aga ära otseselt usu (sest faktid võivad näidata teist); tee rotatsioon ja puhkuse ajal tuleb päriselt puhata, küsi kas asjaga on kiire, kaks tel numbrit (üks puhkuse ajal väljas ja eranumber viimases hädas)

• kuidas vältida intriige - faktid, mitu osapoolt, kas ise olen midagi teinud, tee asi selgeks ja räägi tõsiselt, kui vaja on

• VASTUTUS!!!

• kolleegid aitavad ja toetavad ja märkavad ning kõikidele ei sobi olla juht, inimestega töö peab meeldima (see on kõige parem ja ka kõige keerulisem osa)

• JUHT peab olema kuulaja, OLULINE on delegeerimisoskus, OOTUSED peavad olema selged

Viidul tõi välja palju olulisi punkte, mis tegelikult kattuvad ka juba varem välja toodud mõtetega. Olenamata valdkonnast on juhi jaoks olulised oskused ja ülesanded ikkagi sarnased. Siit võtan kindlasti kaasa tema praktilised näited, mille peale nt enda organisatsiooni puhul mõelda. Eriti oluline on tõenäoliselt mulle just see läbipõlemise vältimise ja enesehoiu teemad, samamoodi on need olulised (isegi probleemsed) valdkonnas üldiselt. Noorsootöö organisatsiooni juhina oleks minu meelest üks kõige olulisemaid punkte just selle peale mõelda. 

KUUES TUND 16.04.2024

Tänases tunnis lõpetasime raamatute esitlusi. Jälle oli väga huvitavaid näiteid, meetodeid ja teooriaid, millest juhid lähtuda saavad, sh kultuuridevahelised erinevused ja kuidas nendega toime tulla. 

Tunni lõpus rääkisime teemadest, mida aine jooksul oleme läbi võtnud. Panen need kinnistamiseks siia:

• Kes on hea juht? 

• Mis juhtimises on muutnud?

• Enesejuhtimine (ei saa teisi juhtida, kui enne iseennast ei juhi)

• Juhtimise kolm taset (ise, teised, organisatisoon)

• Juhtimine saab alguse inimeste mõistmisest (inimene kui jäämägi, johari aken, kommunikatsioonimudel)

• Kõige olulisemad, mida juht peab tegema? (planeerimine, organiseerimine, motiveerimine jms + liidri kompententsid - juht ei pea tegelema kõigega)

• Juhtimisteooriad, -stiilid, -mudelid

• Meeskond (arenguetapid, tunnused jms)

MÕTTED, MIDA KURSUSELT KAASA VÕTTA: 

• kõik saab alguse meiest endist

• juhtimine on eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu (inimesed, inimesed, inimesed)

• ole ehe ja autentne

• kommuniktasiooni ei saa kunagi olla liiga palju

• aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine

• abi küsimine ei ole nõrkuse märk (delegeerimine)

• väärtused ja suhtumine on olulisemad kui konkreetsed oskused

• tee seda, mis on õige, mitte seda, mis lihtne

• juhina on sul vastutus ja isiklikuks eeskujuks olemine