STARR-meetodiga õppereisi analüüs (Pranno 2020)
S - toimus kursuse "Noortenõustamine ja infoteenus" raames õppreis Tallinnasse, programmis oli HARNO külastus, Tallinna Kesklinna noorteka külastus ning lõpuks kohtumine Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengitega ja N-telgi seminar
T - minu roll/ülesanne oli olla noor/noorsootöötaja ja kuulata minule antavat infot ja osaleda aruteludes just selles rollis, kogu aeg pidi mõtlema, kuidas saadavat infot saan oma töös ära kasutada
A - kui olime HARNOS siis oli tegu rohkem sellise mitteformaalse info edastamisega, kus sai teha ka grupitöid ja jooksvalt küsimusi küsida ning muidugi lõpuks ka süüa :) Noorteka külastus oli interaktiivne õpe ja N-telgi seminar oli alguses pigem formaalsem, pärast saime teha grupitööd ja siis toimusid ettekanded ehk tegu oli pigem seminariga
R - õppereis andis mulle palju infot juurde, sain teada, mis vahe on noorteinfoteenusel ja noorteinfotööl, panin omale kirjale häid allikaid, mida saan edaspidi kasutada, s.h ka baka töö kirjutamiseks, nt noorteseire haridusportaalis, noorteseire juhtimislaud, noorteuurinute andmebaas, noorteseire blogi (sealt saab head infot ja statistikat noorteinfo kohta, need allikad oli minu jaoks kõige väärtuslikumad
R - kokkuvõttes oli õppereis huvitav, sain infot, mida saan ka päriselt ära kasutada, seminarid HARNOs olid huvitavad, noorteka külastus andis parema pildi sellest, kuidas pealinnas noorekates asju aetakse ja lõpuks oli huvitav arutada ja tuttavaks saada meie Tallinna kolleegidega, nad on äärmiselt toredad ja aktiivsed inimesed, õppreis oleks võinud olla praktilisem, üsna palju oli istumist ja arutlemist, oleks võinud olla veel mitteformaalsem tegevus, pärast Narva poole tagasi sõites arutasime ka bussis õppereisi ja selle kasulikkust meie jaoks ning mille peale see mõtlema pani, tuli ideid baka tööks ja ka tulevikuks üldiselt, arutasime murekohti ja kartusi, mis antud teemaga tekkisid, kokkuvõttes jään rahule, sest see oli jälle teistmoodi ja huvitav kogemus
Kasutatud allikas
Pranno, K. (2020, 13. detsember). Mis on kogemus ja kuidas sellest õppida?. https://www.teeviit.ee/mis-on-kogemus-ja-kuidas-sellest-oppida/ (viimati vaadatud 24.11.22).
2. Aine õpiväljundid - analüüsida saavutamist ja mis aitas kaasa ja kuidas rakendate saadud teadmisi ja oskusi
- omab alusteadmisi nõustamise ja noortenõustamise teooriast ja praktikast
mingid teadmised ja ettekujutuse see õppereis andis, saan aru, millised on alusdokumendid ja mida kasutada ja mida silmas pidada, samuti mis materjalid võiksid aidata
- on teadlik noortenõustamise ja infoteenuse protsessi sisust, selle spetsiifikast ja praktilisest tehnikast
teoreetilised teadmised on olemas, tean enam-vähem, kuidas protsess välja võib näha, mida peab arvestama ja milliseid materjale võiks kasutada, praktilist kogemust ei ole ja õppereisilt seda ka tegelikult väga ei saanud
- teab erinevaid nõustamistehnikaid
praegu veel konkreetseid tehnikaid nimetada ei oska, pean enne kursuse läbi käima, aga mingi ettekujutus on olemas, kuidas sellist asja võiks planeerida
- teab Euroopa Noorteinfo Hartat, teenusstandardi ja ERYCA põhimõtteid
neid teemasid puudutati HARNOs, olen nendega nüüd tuttav ja tean, kust mida saan otsida ja infot leida, olulised alusdokumendid noortetöös
- oskab uurida noorte infovajadusi
N-telg andis hea aluse, kuidas sellele teemale peaks lähenema ja kuidas hoida oma tegevus noortekeskne
- saab praktilist kogemust nõustamisprotsessis
seda minu meelest ei saanud veel, sest ei puutunud kokku otseselt noortega, keda oleksime pidanud nõustama, pigem oli info teoreetiline ja omavahel arutamiseks ja katsetamiseks
- oskab anda ülevaadet noortenõustaja ja infospetsialisti tegevustest
seda minu meelest ei ole veel saavutanud, pean kursuse enne läbi käima
3. Noorsootöötaja portfoolio küsimused, mis on seotud noorteinfo pädevusega
Nendele küsimustele on mul vastatud portfoolios!
STARR-meeotodiga seminari analüüs (Pranno 2020)
S - 14.12 toimus kolledžis seminar HARNO noorteinfo peaeksperdi Elizavetaga, et saada parem ja spetsiifilisem ülevaade noorteinfost Eestis, toimus seminari vormis, s.t saime jooksvalt küsimusi küsida, grupitöö pidi ka toimuma, aga jäi kahjuks ära, sest meil tekkis ajapuudus, lähutvalt teemadest tekkis meil (loe: tudengitel) endal klassis arutelu noorsootöö ja noorteinfo teemadel
T - minu ülesanne oli lihtsalt kohal olla, osaleda ja arusaamatuste korral küsimusi küsida, olin osa n-ö auditooriumist
A - nagu juba eespool ütlesin, siis tegevus toimus seminari vormis, s.t saime jooksvalt küsimusi küsida, grupitöö pidi ka toimuma, aga jäi kahjuks ära, sest meil tekkis ajapuudus, lähutvalt teemadest tekkis meil (loe: tudengitel) endal klassis arutelu noorsootöö ja noorteinfo teemadel, mis oli ka väga huvitav ja minu meelest vajalik
R - enne seminari olid mul teadmised veel üsna kaootilised ja mõnes kohas segased, aga pärast seminari mõistan teemat palju paremini ja mul on ettekujutus, kuidas noorteinfo teenus ja töö Eestis toimub, kuidas seda noorsootöötajana tegema peaksin ja kus on minule vajalikud materjalid, mida oma töös sellel teemal saaksin kasutada, olen täpsemalt uued ja olulised teadmised välja toonud seminari õpiväljundite juures.
R - kokkuvõttes mulle seminar meeldis, sest sain päriselt ka olulisi, aga ka praktilisi teadmisi, mida saan oma töös edaspidi kasutada, juba töötavad noorsootöötajad meie grupist tõid ka päriselu näiteid ja küsisid spetsiifilseimaid küsimusi, mida ise võib-olla ei oleks osanud küsida, kõik see andis veel parema ettekujutuse ka noorsootöötaja tööst, meil on väga palju ülesandeid ja peame suutma väga paljude asjade olla kursis või vähemalt teadma, kust millist infot leiame. Olen täpsemat teadmised ja olulisema info, mis ma seminar üles kirjutasin, toonud välja edaspidi
Kasutatud allikas
Pranno, K. (2020, 13. detsember). Mis on kogemus ja kuidas sellest õppida?. https://www.teeviit.ee/mis-on-kogemus-ja-kuidas-sellest-oppida/ (viimati vaadatud 16.12.22).
Seminari õpiväljundid
Seminari sisu toetab aine õpiväljundid:
- on teadlik infoteenuse protsessi sisust, selle spetsiifikast;
kindlasti tean sellest rohkem, tean peamisi noorteinfo allikaid Eestis (s.t Teeviit ja kõik selle alaportaalid ning mida sealt leida võib), Elizaveta seletas meile lahti noorteinfo teenuse riiklikul tasandil (s.t toimuvad erinevad sündmused, noorteindo analüüs ja hindamine, koolitused, koostatakse erinevaid materjale, mida noorsootöötajad saavad oma töös kasutada; tehakse koostööd vabatahtlikke noortega, tehakse koostööd erinevatel tasanditel teiste organisatsioonidega ning olemas on ka riiklik noorteinfo arendusgrupp), noorteinfo liigitusest rääkis meile ja selle erinevatest vormidest. Noorteinfo on vajadustel põhinev, noortele arusaadavas keeles ja ei ole mõjutatav mingi teguri poolt (s.t sõltumatu).
- teab Euroopa Noorteinfo Hartat, teenusstandardi ja ERYICA põhimõtteid;
Elizaveta luges meile need kõik üheksa põhimõtet ette ja seletas lahti, lisaks rääkis täpsemalt ERYICAst ja selle ajaloost, saime ise täpsemalt küsimusi küsida ja edaspidi, kui tekivad küsimused lähen vastavale veebilehele. Üldised põhimõtted (või ka minimaalsed standardid) noorteinfo kohta: 1. Sõltumatu, 2. Kättesaadav, 3. Kaasav, 4. Vajaduspõhine, 5. Võimetav, 6. Osalust toetav, 7. Eetiline, 8. Professionaalne, 9. Ennetav
- oskab uurida noorte infovajadusi;
Elizaveta tõi näite sellest, kuidas Teeviida teemakuud tulevad ainult noorte sisendist, lisaks ta rõhutas, et ALATI tuleb küsida noortelt nende vajadusi, meie noorsootöötajatena ei saa eeldada, mida noored võiksid vajada, saab kasutada selliseid meetodeid nagu arutelu, vestlusring, ideekorje, vaatlus jne.
- oskab anda ülevaadet noorte infospetsialisti tegevustest.
Noorsootöötaja on ka noorteinfotöötaja. Saime natuke rohkem teada ka Elizaveta enda tööst ja mida ta täpsemalt teeb ja millised sündmused toimuvad ning millega peaksid nad oma töös arvestama. Noorsootöötajale on olemas erinevad infokirjad, aga ka materjalid (s.h podcastid) nt Teeviidas, mida on hea oma töös kasutada.
Portfoolio küsimused on mul vastatud portfoolios!
STARR-meetodiga tunni analüüs (Pranno 2020)
S - 15.12 toimus ainetunnis praktiline lühikoolitus/töötuba vaimse tervise teemal, mida viis läbi ANK spetsialist Riin Luks, töötuba toimus veebis
T - minu ülesanne oli kohal olla, kaasa mõelda ja osaleda lõpuks grupitöös (grupis oli minu ülesanne teha teiste poolt otsitud infoga valmis plakat)
A - terve tund oli ühe võimaliku meetodi tutvustus, mida noorsootöötaja võib oma töös kasutada, kuna vaimse tervise teema võib olla delikaatne, pidime andma kinnituse, et töötoas arutatut edasi ei räägi; alguses oli üldisem arutelu ja küsimused, s.h Peaaja testide tegemine, pärast seda oli grupitööde tegemine Peaasja lehel välja toodud teemade põhjal, mille seast valisime välja enda jaoks olulisemad, see meetod seostub noorteinfoga nii, et noored ise teevad mingil teemal valmis nt plakatid, mis saab üles panna veebi või füüsiliselt seinale, siis on selline plakat noortele arusaadavas keeles ja sõltumatu muudest inimestest, kui noored need ise tegid, samuti põhineb see noorte enda vajadustel
R - üldiselt ma juba enamus töötoa sisust teadsin või vähemalt kujutasin ette, aga kindlasti sain Peaasja lehega põhjalikumalt tutvuda, mida ma pole siiani teinud, samuti sain teada, et on päris head nt ärevuse testid, mida saab kasutada, rääkisime unest ja söömisest, ärevusest, emotsioonidest, sotsiaalmeedia mõjust vaimsele tervisele (nt buliimia, anoreksia) ja küberkiusamisest (noorte digihügieen on väga nõrk), sain teada häid veebilehti vaimse tervise teemadel või kuhu pöörduda, mida soovitada noortele; kõige olulisem on muidugi see, et sain ühe meetodi oma varasalve juurde, töötoa materjale saan leida ka Teeviida lehel, kus neid uuendatakse ja saan siis seda infot oma töötoa jaoks kasutada
R - Mulle meeldis see meetod, mida meile tutvustati, kasutan seda vajadusel ja võimalusel tulevikus oma töös, sain põhjalikumalt tutvudada keskkondadega, kust saan vajadusel leida usaldusväärset ja õiget infot vaimse tervise kohta, tean, kuidas neid keskkondi paremini kasutada. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et aega grupitööks oli vähe ja ei saanud eriti süveneda, tempo oli taga ja see pani pinge peale. Järgmine kord, kui ma seda töötuba ise läbi viin, pean kindlasti ajaliselt paremini arvestama. See meetod on hea viis hea noorteinfo loomiseks!
Kasutatud allikas
Pranno, K. (2020, 13. detsember). Mis on kogemus ja kuidas sellest õppida?. https://www.teeviit.ee/mis-on-kogemus-ja-kuidas-sellest-oppida/ (viimati vaadatud 16.12.22).
Tunni õpiväljundite analüüs
- on teadlik noortenõustamise ja infoteenuse protsessi sisust, selle spetsiifikast ja praktilisest tehnikast;
Kuna tund oli üles ehitatud töötoana, mida saab ka noorsootöötaja kasutada praktiliselt noortega töötades, siis see oli kindlasti üks praktiliselt tehnikatest, mida saab edaspidi oma töös rakendada, sain teada ühe hea meetodi
- oskab uurida noorte infovajadusi;
Tegelikult saab seda meetodit kasutada, et kas välja selgitada, täpselt millist (vaimse tervise) infot noored rohkem vajaksid või siis saab seda kohandada nii, et noored ise panevad kirja teemad, millest rohkem teada tahaksid, noored saavad siis ise teistele noortele koostada selle meetodi järgi nt infoplakatid, toimub noorteinfo koostamine ja jagamine
- oskab anda ülevaadet noortenõustaja ja infospetsialisti tegevustest
Noorsootöötaja on ka noorteinfotöötaja, üks meie tööülesannetest on ka selliseid meetodeid/töötubasid läbi viia, kui noortel on selleks vajadus, oskan oma töö sisu jälle paremini kirjeldada ja mul on sellest parem ettekujutus
Vastaval teemal olevad portfoolio küsimused on vastatud portfoolios!
Head lingid, kus asuvad testid, mida saab teha ise või lasta noortel teha: https://peaasi.ee/leia-ules-oma-arev-osa/, https://peaasi.ee/test/