Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

"Õppetegevuse kavandamine on nagu aedniku töö, kus õpetaja külvab teadmiste seemneid, hoolitseb nende kasvu eest ja loob keskkonna, kus õpilased saavad õitseda." - Tundmatu

Minu lihtsustatud "Inetu pardipoeg"

Õpetaja töö kavandamine

Õpetajana on oluline seada pikaajalisi ja lühiajalisi eesmärke, et suunata oma tööd ja saavutada soovitud õpitulemusi. Siinkohal toon näiteid kuidas mina seda teen. Alustan õppeaasta planeerimist, määrates kindlaks pikaajalised eesmärgid, mida soovin õpilastega saavutada. Eesmärgid võivad hõlmata teatud õpitulemuste saavutamist, oskuste arendamist või üldiseid õppevaldkondi, millele soovin keskenduda. Uurin õppekava ja määran, kuidas saan seada oma pikaajalised eesmärgid vastavusse õppekava nõuetega. See tagab, et minu õpetamisprotsess on kooskõlas ametlike õppekavade ja standarditega. Eesmärkide seadmisel arvestan õpilaste individuaalseid vajadusi, püüan mõista iga õpilase tugevusi, nõrkusi ja huvisid ning sean pikaajalised eesmärgid, mis aitavad õpilastel saavutada isiklikku edu ja arengut. Samuti sean lühiajalised eesmärgid, mis on saavutatavad lühikese aja jooksul, näiteks nädalas või kuus. Need võivad hõlmata konkreetsete teemade, oskuste või kontseptide käsitlemist ning ülesannete ja projektide täitmist. Sõnastan lühiajalised eesmärgid selgelt ja mõõdetavalt, et saaksin jälgida õpilaste edusamme. Kohandan lühiajalised eesmärgid vastavalt õpilaste individuaalsetele vajadustele. Pööran tähelepanu iga õpilase tugevustele ja nõrkustele ning sean lühiajalised eesmärgid, mis toetavad õpilasi. Pidevalt jälgides õpilaste edusamme, kohandan lühiajalisi eesmärke vastavalt vajadusele. Vajadusel muudan oma õpetamismeetodeid või -strateegiaid, et aidata õpilastel saavutada lühiajalisi eesmärke. Oluline on märkida, et pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid peaksid olema omavahel seotud ja toetama üksteist. Pikaajalised eesmärgid aitavad suunata minu üldist tegevust ja planeerimist, samas kui lühiajalised eesmärgid aitavad mul teha konkreetseid samme nende eesmärkide saavutamiseks.

Oma õppetegevused olen planeerinud nii, et uute teadmiste juurde liigume järk-järgult. Enne edasi liikumist veendun, et õpilased on antud teema omandanud. Õppe planeerimisel ja kavandamisel olen toetanud ning jälginud laste toimetulekut.

Lastega töötades meeldib mulle jälgida lapsi: õppeprotsessi ajal, vabamängu ajal, söögiajal jne. Vabamängu jooksul lapsed näitavad ümbritsevast maailmast saadud teadmisi ja kogemusi, mille järgi saab õpetaja aru lõpilase arengust, huvidest ja motivatsioonist. Lähtuvalt laste huvidest mida ta märkab vaba tegevuse ajal saab õpetaja oma tegevusi planeerida lõimides erinevad valdkondi ning tehes õppeprotsessi huvitavamaks läbi aktiivõppe meetodite. Õpilaste motivatsioonini ei saa, kui neil huvi puudub, iga õpetaja peaks leidma selle õige momendi, kus naudivad lapsed ja õpetaja üheskoos õppimist.

Õpioskuste arendamiseks olen kasutanud erinevaid rühmapõhiseid ja individuaalseid õppevorme. Õpilased õpivad katsetamise, uurimise, avastamise ja mängu kaudu. Seega olen õpilasi jälginud ja suunanud iseseisvalt tegutsema.

Ise olen oma töö jooksul kasutanud sellist hindamisviise nagu enesehindamine (eneseanalüüs), mille eesmärgiks on ise enda läbiviidud tegevuste hindamine (antud küsimuste järgi) ning analüüsimine. Eelmisel kevadel kooli sisehindamise jaoks analüüsisin oma tööd. Näide

Õpilaste arengut hindan igapäevaselt vaatluste põhjal. Vajadusel kaasan tugispetsialiste õpilase arenut jälgima. Koostöös spetsialistidega koostan õpilasele käitumise tugikava, IAJKi või IÕKi. Kui peaks klassisi olema õpilane kes on andekas saan teda toetada lisa ülesannetega. Meie koolis ei ole veel andekatele õpilastele tehtud IÕKi vaid õpetajad annavad lisa tööd ja raskemaid tekste. Positiivseid hoiakuid õppimiseks olen õpilasel kujundanud läbi innustamise, kiitmise, tunnustamise lapse saavutuste, vastuste, tööde eest. Õpilasel peab olema motivatsioon ja huvi selle töö vastu, mida õpetaja paneb teda tegema. Ainult siis, kui see ülesanne vms tegevus on lapsele huvipakkuv, mänguline, tekib õpilasel tuju ja tahtmine seda proovida ja hakkama saada.

Õppetustegevuste kavandamisel olen kasutanud järgnevaid metoodilisi aluseid - Waldorfpedagoogika põhiprintsiibidest: Looduslähedus; kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses; rohke näitlikustamine; atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi; sõnaline, selgitav hindamine. Mulle meeldivad J. Käisi pedagoogika põhimõtted: Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevad teemad (kodulooline põhimõte); valida koduloo teemad kodukoha elust, loodusest, kooskõlas aastaaegade vaheldusega, nende teemadega siduda lugemispalad, arvutusülesanded, kujutavate tegeluste teemad, laulud, mängud; seostada kõik õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad üheks tervikuks ja kasutada üldõpetuslikku õpetusviisi (kergemalt raskemale, lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale); iga teema käsitlus, pikkus ja laad sõltub selle sisust. Samuti meeldivad mulle M. Montessori pedagoogika põhimõtted: tagada lapsele keskkond, kus ta saab oma sünnipärast potentsiaali kõige paremini arendada; toetada last, teda aidata ja innustada; lapse huvi ümbritseva vastu saab kõige paremini säilitada tema võimeid tundes.

R. Steineri õpetuse põhimõtted on mulle kõige omasemad: pidada tähtsaks lapse loomulikku vajadust täiskasvanuid matkida; korrata tegevusi, kuna need aitavad lapsel leida rütmi, traditsioonid ja kindlad kombed on laste arenguks vajalikud; pidada tähtsaks laste füüsilist arendamist; tähtsustada lapse individuaalsust. Reggio Emilia pedagoogika põhimõttetest pean tähtsaks õppimist läbi looduse (õuesõpe).

Kõige enam tundub mulle, et ma lähtun oma töös Hea Alguse metoodika põhimõtetest: lähtuda õppe- ja kasvatustegevustes lapsest; võimaldada lapsele keskkond, mis pakub valikuvõimalusi; kaasata õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse lapsevanemaid ja lapsi. Tunnikava, tunnikava materjalid

Jälgin õppetöö planeerimist, mis oleks lapsest lähtuv ning kirjas riiklikus õppekavas. Planeerin oma tegevused mängulised, siis tulevad õpilased paremini tegevustesse kaasa ja on aktiivsed õppijad. Kuna tegevused on olnud mängulised, eakohased ja huvipakkuvad, siis õpilastel tekkis ka õpimotivatsioon, tänu millele tegutsesid ja õppisid nad heameelega. Õpieesmärkide seadmisel ja õpitegevuse kavandamisel olen arvestanud klassi ja õppijate arengutaset, õpioskusi, õpimotivatsiooni. Lähtuvalt õpilaste huvidest ja isiklikust arengutasemest olen pakkunud lastele, kas raskemaid ülesandeid või kergemaid.

Õpetajana töötades olen tavaliselt kasutanud internetti, kus on palju raamatuid, piltmaterjale, mänge ja iga teema kohta erinevaid abi materjale õpetajatele. Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel lähtun kõigepealt ainevaldkondade sisust ja eesmärkidest ning vastavalt sellele hakkan raamatuid uurima, otsin pilte või kasutan klassiruumi sisustust, et oleks piisavalt näitmaterjale ning esemeid, mida õpilased saaksid katsuda, uurida. Internetis tavaliselt kasutan www.google.ee, www.miksike.ee, www.lastekas.ee. Facebook ́is on olemas selline rühm nagu „Algklassikud“, kus erinevad õpetajad ja spetsialistid jagavad oma mõtteid ja ideid, ka sealt olen saanud mõtteid. Olen endale palju raamatuid ja pildimaterjale ka ostnud, et oleks hea ja lihtne käepärast võtta.

Iga positiivne tagasiside õpetegevuse ja tulemuse kohta lastelt, juhtkonnalt alati meeldiv ja rõõmustav. On hea kui oled saanud tagasisidest õppida. Olen lähtuvalt analüüsist planeerinud järgnevaid tegevusi täpsemalt, arvestades neid momente millele on mu tähelepanu suunatud. Tunnianalüüs

Õpivara valimine, kohandamine või koostamine

Lastele sobiva õpivara püüan valida vastavalt laste huvidele, oskustele ja õpieesmärkidele. Õpivara peab olema lastele ohutu, huvitav ja mänguline. Olen loonud erinevaid multifilme ja IKT mänge, mis aitavad õppe ja kasvatusegevust rikastada ja õppimist põnevamaks muuta. Igal kevadel tellin õpivara järgmiseks õppeaastaks. Saan siis suvevaheajal sellega tutvuda ja eesmärke tulevaseks aastaks püstitada, ning vajadusel midagi juurde osta või luua. Keelekümbluse õpivara on juba üle 20 aasta vana, kahjuks tekstid ja ülesandes ei kõneta enam õpilasi. Proovin kasutada erinevaid eestikeelseid õpivarasid, lihtsustan neid oma keelekümblusõpilastele. Olen lihtsustanud õpilastele luuletuse õppimist. Näide Luuletuse õppimisel aitab õpilasi pildimaterjal. Luuletuse järgi multifilmi loomine meeldis õpilastele väga. Osalesime selle multifilmiga konkursil, kus saavutasime väga hea koha (olime 10 parema seas)ning meie multifilmi näidati Tallinnas suurelt ekraanilt.

Minu loodud videod:

Õppetöö huvitavamaks tegemisel lõime õpilastega Esmaabi video ja õppefilm. Eelmisel aastal pidas kool oma juubelit, selleks valmis meil selline tore video. Kooli sünnipäev. Kunstiõpetuse raames loodud plastiliinist „Punamütsike“ multifilmi ja „Koduvärvid“ multifilm, ning leiva teekond multifilm. Tänu distantsõppele videotunni reeglid.

Olen teinud ise erinevaid õppevahendeid vastavalt teemale ja valdkonnale, eriti just memoriine, mis siiani osutunud laste lemmikuteks. Minu arvates on memoriini mäng üks suurepärane õppevahend, mille abiga saab õppida mängeldes tundma ümbritsevat maailma, arendada lapse tähelepanu, treenida mälu, vaatlemisvõimet ja seoste loomist. Samuti kohandan ma väga tihti erinevaid rütmi-, liikumis-, näpu-, laulumängude sõnastusi vastavalt teemale või aastaajale.

Näiteks üks mu lemmikuid on A. Lõbini “Õues kõnnib sügistuul, nopib lehti põõsalt puult….”, seda saab kohandada peaaegu iga teema jaoks igal aastaajal vahetades ära sügis ja mida see tuul nopid või paitab jne, tuleb ainult loovalt läheneda.

Olen loonud Haridustehnoloogia lasteasutuses kursuse raames IKT põhiseid mänge, mis aitavad õppe ja kasvatusegevust rikastada ja lastele põnevamaks muuta.

„Numbrid“ https://learningapps.org/display?v=p2rc0ieb316

„Vanasõnad“ https://learningapps.org/display?v=pofaqpzhj16

Juhtkonnale olen teinud ettepanekuid õpivara täiendamiseks, näiteks käisin koolitusel, kus tutvustati sellist mäng nagu "OIH, võta ja võida!" Mäng on mõeldud lastele, et aidata neis kinnistada teadmisi looduse, matemaatika, vee-, tule- ja liiklusohutuse ning esmaabiga seotud teemadest. Mängu „Oih, võta ja võida!“ koostasid Jüri Gümnaasiumi õpetajad Riina Remmel, Liidi Mehide ja Anne Kloren. Imehea õppevahend tunnitegevuse kordamiseks ja rikastamiseks. Samuti tegin juhtkonnale ettepaneku, et järgmisest aastast, kui alustan 1. klassiga, siis eesti keelsete õppematerjalidega mitte keelekümblus materjalidega. Juhul kui õpilastele on õpivara keeruline lihtsustan seda vastavalt õpilaste vajadustele.

Kasutan oma õppetundide huvitavamaks muutmiseks sellist veebikeskonda nagu wordwall, sealt leian oma teemaga lõimuvaid mänge ja saame õpilastega teadmisi kinnistada.

Digitaalse õpivara loomisel järgin autoriõigusi. Kui õpilane tuleb 1. klassi küsin vanematelt kirjaliku nõusoleku õpilasi pildistada või lindistada õppetegevuste ajal, sest tihti jagatakse keelekümblusklassis toimuvaid tunde kodulehel.

Õpikeskkonna kujundamine

Igal hommikul võtan aega lastega rääkimiseks see loob mõnusa õhkkonna terveks päevaks. Soovin luua õpilastele tunde, et olen õpetajana olemas ja valims neid alati toetama.

Kujundan füüsilist õpikeskkonda lähtuvalt õppijate vajadustest ja õpieesmärkidest ning tagan selle turvalisuse. Klassi füüsilisel kujundamisel ning sobiva keskkonna loomisel järgin tihti laudade asetust. Vajadusel on alati võimalus laudade asetust muuta. Laudade paigutus

European Schoolneti võrgustik avaldas oma kodulehel infomaterjali, kus antakse nõuandeid ja soovitusi, kuidas kohandada klassiruume nii, et neis oleks hea innovaatiliselt õppida ja õpetada. http://www.eun.org/news/detail?articleId=1012121

Õppetöös on meil võimalus kasutada teisi õpikeskondi(kooliõu, IKT vahenditega klass, koridor, söökla, jõe kallas, männimets, mere rand).

Loon vaimselt, emotsionaalselt ja sotsiaalselt turvalise, arengut ja loovust toetava koostöise ning üksteist arvestava õpikeskkonna. Loon õpilaste jaoks sõbraliku ja sobiva keskkonna. Rakendades VEPA metoodikat. Õpetajana tean, et vastutan otseselt laste turvalisuse eest, nii klassiruumis, kui ka väljaspool kooli liigeldes.

Laua naabreid komplekteerides arvestan suuresti õpilaste iseloomude ja natuuridega. Valikul pean silmas õpilaste käitumis ja iseloomuga seotud eripärasid. HEV -õpilaste kõrval on enamasti rahulikuma iseloomuga ja andekamad õpilased. Pean oluliseks, et õpilased saaksid vajadusel üksteist toetada.

Kujundan motiveeriva õpikeskkonna, juhindudes õpimotivatsiooni kujunemise seaduspärasustest ning arvestades õppijate individuaalseid vajadusi. Minu klassis on iseseisva õppimise reeded. Kirjutasin sellest eelnevalt õppija õpetamise all. Kooli üheks põhiliseks ülesandeks on kujundada õpilasest motiveeritud õppija. Õpetaja keskseks rolliks on märgata õppija individuaalsust ja teha positiivseid tähelepanekuid tema suhtes. Kasutan olukorrale sobivaid suhtlusviise luues positiivse ja toetava õpikeskkonna. Õpetajana olen ma oma õpilastega suheldes alati avatud ning sõbralik, ka sellisel juhul, kui toimunud on negatiivne juhtum, mille käigus on rikutud käitumisreegleid. Õpetajana vastutan ma otseselt oma sõnalise teksti eest, et see kellelgi kahju ei teeks. Läbi enda olemuse ja hinge loon õpikeskkonna, kus on meil kõigil meeldiv olla ja õppida. Kord nädalas tunnustame oma klassis üht õpilast, kes on millegi poolest teistest silma paistnud ning alati on need erinevad aspektid mida me hindame. Seda selleks, et kõik õpilased tunneks ennast hästi ja motiveeritult( nt nädala heategu, märkaja, kiidukirjutaja või tubli õppija).

Koolis, kus ma töötan järgin õpikeskkonna kujundamisel tervisekaitsenõudeid. Kuna õpetaja on igas oma tegevuses lastele eeskujuks, siis ka ise olen alati käitunud vastavalt nõuetele. Õue minnes jälgin, et õueala oleks turvaline, kooli õu on koristatud, ohtlikke esemeid ei oleks. Kannan ise vahetusjalanõusid ning sama nõuan ka lastelt. Jälgin ise põrandate, seinte ja riiulite korrashoida ning vajadusel annan koristajale märku, kui oleks vaja nt tualetruumis põrandad koristada või paberit panna. Pidevalt olen jälginud laste tervist. Kui olen päeva jooksul märkanud, et õpilane on väsinud, pole aktiivne, unine, siis olen kohe kraadinud palavikku ja vajaduse korral vanematega ühendust võtnud. Iga hommik tulen 20 minutit varem tööle, et klassiruumi õhutada. Olen omandanud esmaabiandja täiendõppe, tõend väljastatud 24.04.2019 ja tuleohutusalane instrueerimine, tõend väljastatud 25.11.2014

Keskkonna kujunemisele on kaasa aidanud ka lapsed, oleme koos loonud erinevaid kaunistusi ja õppematerjale. Kuna tegemist on keelekümblusklassiga on teemad mida lapsed on õppinud seintel-„Rääkivad seinad“ antud materjalid olen ma ise teinud, ning lastega koos seintele pannud, et laps teaks kust ta vajadusel abi leiab. Olen ostnud venekeelsed materjalid, sest need on mitmeid kordi odavamad ja siis tõlkinud tekstid eesti keelde.

Õpetajana olen väga kannatlik ja mõistlik, kui laps eksib või teeb valesti, siis püüan teda aidata ja toetada, et ta leiaks lahenduse ja arendaks oma oskusi ja teadmisi edasi. Alati kasutan pehmet ja meeldivat häält ning oskan vastavalt mängule või tegevusele valida sobivat intonatsiooni. Kiidan ja motiveerin lapsi tegutsemisel. Lastega suheldes püüan lapse juttu lõppuni kuulata. Laste jaoks on väga tähtis, et nende „mured“ ja arvamusi keegi kuulaks. Mina isiklikult vajan seda lastega suhtlemist, mulle väga meeldib lastega arutada erinevaid maailma asju, kuulata laste tõlgendusi. See kõik on väga huvitav ja rõõmu ning rahulolupakkuv minu töö juures. Minu meelest on õpetaja lapse jaoks suunaja, toetaja, sõber ja abistaja maailma avastamise. Pean ennast heaks ja huvitavaks suhtlejaks. Olen kogenenud positiivset ja meeldivat kontakte nii igapäevaselus, kui ka töö juures. Kuna kõik inimesed on erinevad, siis ma üritan igast inimesest aru saada ning kompromisse leida. Ma arvan, et igas olukorras tekivad nii meeldivad, kui ka ebameeldivad momendid ning sellel juhul on väga tähtis ennast vaos hoida ja olla võimeline lahendusi leidma. Ma pole konfliktne inimene, kuid vahel liiga emotsionaalne ja energiline.

Osalen kõikidel kooli koosolekutel ja kollektiivi kokkusaamistel. Koosolekutel olen julgenud avaldada oma arvamust. Töötades koolis järgin ma kooli kodukorda ja töökorraldus reegleid. Väärtusdades lasteaia õpetajat ja väärtuskasvatust olen lasteaiaõpetajatele teinud ettekande, kus tutvustasin „Kiusamisest vabaks!“ metoodika Näide

Arenguvestluse läbiviimise kogemus on mul olemas. Tean kuidas arenguvestluseks ettevalmistada ja oskan lapse arengutaset väljaselgitada, kasutades vajalikku dokumentatsiooni. Tunnen arenguvestluse läbiviimise põhimõtteid. Oskan kasutada erinevaid veebilehekülgi ja metoodilist materjali/ kirjandust tegevuste kavandamiseks ja planeerimiseks. Oskan tegevusi lõimida läbi erinevate valdkondade, koostada tunnikavu, milles lähtun klassi õpivajadustest ja õppekavas fikseeritud õpitulemustest. Oskan arvestada õpi- ja õpetamisetegevuste planeerimisel laste õppimise ja õpetamise eripärasid. Lapsi toetan nii individuaalselt, kui ka rühmatöö kaudu. Õpitegevuste kavandamisele oskan kaasata õppijat, õpetajat kui ka abiõpetajat. Ning oskan analüüsida selle mõju õpitulemuste saavutamisel.

Olen Vepa õpetaja ja jagan oma kogemusi teiste kolleegidega, nii on meie koolist saanud juba kolm õpetajat Vepa usku.

Kokkuvõteks võin öelda, et oskan õpitegevuste planeerimisel kasutada erinevaid õppemeetodeid. Oskan jälgida ja analüüsida õpitegevuste tulemuste saavustamist. Ma pean tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja järgin õpetaja kutse-eetikat, väärtustan õppijat ning arvestan iga lapse individuaalsusega. Oskan toetada laste sotsiaalset ja vaimset arengut ning märkan konfliktsituatsioone. Kiidan lapsi ja oskan neid motiveerida õppeprotsessi kaudu. Tunnustan ja innustan lapsi. Oman kogemust õppijate arengu toetamisel kolleegide ja õpetaja abi koostöös. Vanemate koostöös tunnen ennast mugavalt, pean ennast heaks suhtlejaks ja oskan inimestega kokkulepetele jõuda. Oskan vanemaid kaasata klassi õpikeskkonna arendamisele ja ürituste korraldamisele. Oskan läbiviia lastevanemate koosolekuid ja analüüsida nende tulemuslikkust.

Minu arenguruum on kindlasti lai, töötades koolis tundsin, et vajan rohkem koolitusi, mis puudutavad erivajaduste lastega tegelemist, laste arengu toetamist, laste arengu hindamise võimalustest. Seega otsustasingi minna uuesti Tartu Ülikooli õppima Kaasavat Haridust. Kuna maailm on meie ümber muutumises ja aina enam on erilisi lapsi meie ümbe, siis iga õpetaja peaks oma teadmisi täiendama ja oskuseid arendama. Suhtun iseendasse kriitiliselt ning tunnen, et vajan enda arendamist ja teiste inimeste käest analüüsimist ja tagasisidet oma tööle.

Minu loodud digitaalset õpivara nägite juba eelnevates punktides.

Rühmatöö

IMG_2377.MOV

Muinasjutu dramatiseering. 2. klass

"Huvitav õppetegevus on nagu värav avastuste maailma, kus õppimine muutub nauditavaks seikluseks ning igast tegevusest võib saada elamusterikas õppekogemus." - Margret

Allikad

Fullan, M., J. Quinn, J. McEachen (2020). Sügav õppimine: kaasa maailma, muuda maailma. Tõlk. Ad Rem Tõlkebüroo OÜ. Haridus- ja Noorteamet.

Page updated

Google Sites

Report abuse