Koostöö

Koostöö ja juhendamine

Kaasamine

Minu arvamus on, et kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Mina koolis kaasan oma klassi õpilasi, teiste ainete õpetajaid, tugispetsialiste ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse kooliga seotud ettevõtmistesse, aruteludesse ja projektidesse. Klassis kus on kaasatud kõik õpilased on heaks tavaks saanud see, et eesmärgid saavad täidetud ja lõpptulemused on head. Minu ideeks on julgustada lapsevanemaid mure korral suhtlema, kas õpetajatega või spetsialistidega. Võimalikult tõhusalt ja õigeaegselt tagada lastele võimetekohane õpe või parim võimalik arengu toetamine. Samas on minu arvates oluline, et õpilased, kes vajavad eripedagoogilist individuaalõppet saaksid põhiainete osas osalist õpet tavaklassist eraldi. Klassijuhatajana kaasan ka arenguvestlustesse vanemad ning annan põhjaliku ülevaate neile  lapse tugevustest, samuti arutame koos kuidas paremini lapse arengut toetada. Lapsevanemat teavitan alati kui märkan õpilase juures midagi ebatavalist, kui arvan, et oleks vaja koolipsühholoogi või mõne muu tugispetsialisti poole pöörduda.

Muutunud õpikäsituse raames on oluline rõhutada koostööd õpetajate vahel. Õpetajate koostöö hõlmab tavaliselt ainekava väljatöötamist, ühiste ürituste korraldamist, metoodiliste küsimuste arutamist ja materjalide jagamist. Kuid koostöine õpetamine on sisukam protsess. Pille Slabina on oma artiklis kirjtanud koostöise õpetamise kohta järgmist, see toimub võrdsete partnerite vahel, kes jagavad eesmärke, planeerivad, otsustavad ja viivad tegevused ellu koos. See protsess keskendub teadmiste loomisele ja suhetele ning võib hõlmata koos õpetamist, kus mitu õpetajat osalevad korraga õppetöös. Koostöise õpetamise mudelid erinevad selle poolest, kui palju õpetajad panustavad õppeprotsessi juhtimisse. Oluline on mõista, et koostöö ja koostöine õpetamine on pikaajalised ja süsteemsed protsessid, mis toetavad õpilaste õppimist ja arengut. 

Tänu õpingutele sain ka mina kasutada sellist võimalust, et õpetada klassis koos kolleegiga. Valin koosõpetamise meetodiks üks õpetab, teine toetab õpilasi individuaalselt.  Valisin selle meetodi, kuna meie koolis ei ole tugiteenuseid osutavaid spetsialiste. Seega sai minu valikuks abiõpetaja. Analüüs sellele tunnile 

Pille Sabina on kokkuvõtvalt kirjeldanud koosõpetamist nii: "Koosõpetamine või koostöine õpetamine on oluline ressurss koolidele, mis aitab toetada õpetajate professionaalset arengut. See võimaldab õpetajatel kogeda uusi meetodeid ja strateegiaid, praktiseerida neid koos kolleegidega ning hiljem analüüsida tulemusi üheskoos. Seda protsessi saavad kasutada nii algajad kui ka kogenud õpetajad, sest see pakub võimalusi õppimiseks ja avardab õpetamismudelit. Koostöine õpetamine parandab ka klassikliimat ja suhteid õpilastega."

Mul on koostöö Loksa lasteaiaga, kuna töötasin seal eelnevad aastad. Koostöö tugevdamiseks külastasime eelmisel kevadel kümblusklassiga Loksa Lasteaeda Õnnetriinut, esitasime väikestele Õnnetriinudele muusikaliga  "Mary Poppins". Tagasisisde oli super.  Sellel kevadel esitasime oma näidendit "Kooli raamaturiiul."  Siin näide kutsest VIDEO

Koostöös lasteaja õpetajaga, kes õpetab koolieelikuid korraldame kohtumis päevi. Mina õpetajana külastan lasteaeda, et tutvuda oma tulevaste õpilastega, siis kutsume 3.b klassiga lasteaia lapsed meile kooli külla ja tutvustame kooli ja sealseid tegevusi. Nii saan luua juba kooli tulevate õpilastega hea koostöö ja nad ei karda kooli.

Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas

Nõustamine on “ruumi loomine asja läbi arutamiseks” -J. McLeod 

A. Jakobson  on öelnud, et usaldus on oluline aspekt igasuguses nõustamissuhtes. Usaldus eeldab võrdväärset suhtlust ja veendumust, et teine pool ei kahjusta. Võrdväärne suhtlus hõlmab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemist, kus klient tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena. Selline suhtluskeskkond soodustab usaldustunde tekkimist ja aitab luua aluse tõhusale nõustamisele.

KiVa meeskonna liikmena tutvustasin lapsevanematele KiVa tausta, kuidas nemad saavad kiusamist vähendada ja mida teha, kui kuulevad kiusamisest. Samuti ka Vepa metoodikat tutvustasin algul koosolekul. Tean, et üks vanematest rakendab seda metoodikat ka kodus. Olen teda vajadusel nõustanud ja soovitusi jaganud. Lapsevanem omaltpoolt teatab õpilase eduelamustest.  Koostööd lapsevanemaga pean ma oma töös väga oluliseks. Minu klassi lapsevanemad võtsid mind hästi vastu ja meist on saanud head koostööpartnerid. Meie ühine eesmärk on laps ja tema igakülgne arendamine. Teavitan lapsevanemaid õppe sisust ja eesmärkidest ekooli ja meie ühise grupi kaudu.

Põhjalikum tagasiside ning õpiprotsessi arutelu on toimunud arenguvestluste käigus, kus osa aega osaleb ka õpilane ning osa aega on lapsevanematega eraldi. Selliseid vestlusi olen teinud kaks korda aastas. Enne vestlust küsin teistelt aineõpetajatelt nende mõtteid konkreetsete õpilaste õppetöö, suhete ja isiksusliku aspekti kohta. Koostöövormideks on ka vanematega ühiselt korraldatavad üritused. Oma klassi lapsevanematega on mul väga vedanud. Lapsevanemad on aktiivsed osalejad, nii õppetöö planeerimisel, kui ka ühisürituste korraldamisel. Meil on olnud väga põnevaid perepäevi, nii Tallinna loomaaias, kui Viru rabas. Sellel õppeaastal on vanemad mind väga toetanud. Vanemad teades, et õpin ülikoolis korraldasid iga reedesed päkapiku üllatused ja jõulumaa külastuse ning klassi jõulupeo. Mul on hea meel, et koostöö vanematega toimib.

Olen hea kuulaja ja vajadusel ka nõuandja. Pean seda väga oluliseks, sest meil kõigil on hetki, kui vajame kellegi tuge. See on ka väga oluline õpetaja töös, koostöö lastevanematega, oskus neid kuulata ja mõista ning vajadusel nõustada. Kuna meie ühine eesmärk on laps ja tema arengu toetamine. Siin saame arengust rääkida kui  muutusest,  seetõttu on vaja teha regulaarselt ning teadlikult koostööd  kooli ja kodu vahel, et luua igale lapsele arenguks soodsad tingimused. Siinkohal võib mõelda tagasi lapsepõlvele, kus õpetajad tulid vanemaga vestlema vaid siis, kui oli mingi probleem. Kui on vajadus rääkida ka negatiivsest, siis alustan alati positiivsest ja lõpetan oma vestluse positiivselt, sõlmides tihti lapse ja lapsevanemaga uusi kokkuleppeid. Olen saavutanud sellega seda, et lapsevanem julgeb tulla või helistada mulle ja rääkida oma muredest. Nii on lihtsam minul aru saada, mis vaevab seda last ja saame koos arutleda, miks ja mis juhtus. Koos lapsega arutledes ja talle nõu andes lahendame me mure ja laps saab koos teiste lastega oma koolipäeva nautida. Kui me aga jätaksime selle lapse oma murega üksi, ei tule sellest päevast midagi head. Lapse mure vaevaks teda terve päev ja ta  oleks tujutu ning  ei sooviks õppeprotsessis osaleda.

Kolleegide toetamine nõustamistegevuses on oluline, kuulata oma kolleege tähelepanelikult ja empaatiliselt, andes neile võimaluse oma muredest ja väljakutsetest rääkida. Olen avatud ja toetav ning loon usalduslik keskkond, kus nad tunnevad end mugavalt oma mõtete ja tunnete jagamisel.  Jagan oma kogemusi, teadmisi ja oskusi, et pakkuda praktilist tuge kolleegidele. Jagan ka artikleid, raamatuid, veebipõhiseid kursusi, juhendeid või muid materjale, mis võivad olla neile kasulikud nende professionaalse arengu toetamisel.  Kui kolleegid soovivad, pakun neile tagasisidet. Olen konstruktiivne ja toetav,  tuues välja nende tugevused ja pakkudes soovitusi edasiseks arenguks.  Oluline on olla toetav ja avatud ning näidata üles austust ja mõistmist kolleegide professionaalse arengu suhtes. Iga kolleeg võib vajada erinevat tuge ja toetust, seega on oluline olla paindlik ning kohandada oma abi vastavalt individuaalsetele vajadustele ja eelistustele. Olles pühendunud oma enesearengule ja professionaalse pädevuse suurendamisele, suudan paremini toetada oma kolleege nende nõustamistegevuse edendamisel ning aidata neil saavutada parimad tulemused. Kristiina Tropp on öelnud, et konsulteerimine on võrdne suhe spetsialistide ja õpetajate vahel ning see on vabatahtlik. Konsulteerimise protsessis on oluline saavutada konsulteeritava aktiivne osalus, sest tema kui lapsega otseselt kokkupuutes oleva isiku panus on hindamatu infoallikas. Konsulteerimise eesmärk on lapse abistamine ja tema heaolu tagamine, kuigi protsessis tegeletakse õpetajatega. Aktiivselt osaleval konsulteeritaval on hiljem lihtsam ellu viia välja pakutud lahendusi.

Õpikogukonnas tegutsemine

Olen viinud end kurssi peamiste õppimise kohta käivate teooriatega, seda õppides haridusteaduste magistriõppes 2019-2021 Narva Kollezis, ja 2021-2023 aastal õppides Tartu Ülikoolis Kaasavat haridust. Olen jaganud õppimise teooriaid ka kolleegidele. Igal kolmapäeval kogunevad Loksa Gümnaasiumi õpetajad ühisele koosolekule, et pidada aru kooli igapäevase toimimise üle. Infotunnis anname üksteisele infot õppekava ja meetodite kohta, haridusvaldkonna uuendustest jne. Lisaks on meil tavapärane üksteise tundide külastamine ja lõimingu tunnid ning hiljem arutelu kuuldu ja nähtu kohta. Kord kuus on keelekümblus koosolekud, kus arutleme tekkinud rõõmude ja probleemide üle. Vajadusel nõustan kolleege keelekümblus metoodika rakendamisel tekkinud küsimustes. Tänu õpingutele Tartu Ülikoolis olen saanud toetada ja nõustada kolleege HEV- õpilasega toimetulekul. Olen soovitanud erinevaid võimalusi õppetegevuse lihtsustamiseks. Õppides Tartu Ülikoolis analüüsisin kursusetöö raames oma õppetundi CRIOPi vaatlusprotokolli alusel. Olen seda protokolli soovitanud kolleegidele oma õppetegevuste analüüsimiseks. Mind on CRIOP  väga aidanud oma töö analüüsimisel. Olen saanud kindlude, et minu tunnid on kultuuri - ja keeletundlikud ja mina olen kultuuri - ja keeletundlik õpetaja. 

Juhendan keelekümblusklasside õpetajaid õpetamisel ja õppeprotsessi analüüsimisel. Kasutan kollegiaalse tagasiside andmist kolleegilt kolleegile. Olen külastanud kolleegide õppetunde ja tagasisidet andnud. Viimati külastasin 2.b klassi eesti keele tundi, õpilased kirjutasid etteütlust. Õpetaja luges lause ja seejärel õpilased kordasid valjult sama lause uuesti ning siis alustati kirjutamisega. Väga hea viis, lisaksin omaltpoolt veel küsimuse mitu sõna on lauses. Samuti meeldis mulle selle tunnis see, kui lause on kirjutatud tõsta pliiats üles. Õpetaja nägi, kes on jõudnud ja kes vajab veel tuge.

Sellel õppeaastal tunnustati mind Loksa Gümnaasiumis enesetäiendaja tiitliga, kollegid valisid minu, kuna olen pidevalt rääkinud, kui tore on ennast täiendada. Olen elukestva õppe pooldaja ja seega juhin ka kollege selles suunas, et nad võiksid end täiendada. Õppida ei ole kunagi hilja.  Loksa linnavalitsus tänab mind tehtud töö eest. Olen kutsutud Eesti Vabariigi 105 aastapäeva pidulikule kontserdile, kus mulle antakse üle tänukiri. Õpetajana olen uhke oma saavutuste üle.

Allikad

Gordon, T. (2006). Õpetajate kool. Kuidas tunda ennast õpetajana paremini. Väike Vanker 

McLeod, J. (2007). Nõustamisoskus. Väike Vanker