Õpetamine

Õppija arengu toetamine

Õpilase mõtlemist ja mälu arendab see, kui õpetaja loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust. Lugemise ajal õpilane jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Kui õpetaja suudab panna õpilase kasutama mõtlemisoperatsioone nagu võrdlemine, analüüs, üldistamine, toimub ka lapse mõtlemise arendamine.

Oluliseks pean mõistete kordamist ja meenutamist. Kuna õpetan keelekümblusklassis kasutan ma õpetamisel palju näitlikustamist, sest see aitab õpilastel paremaid seoseid eluga luua. Jälgin oma tundides ka aja kasutust, kuna õpilased õpivad mitte oma emakeeles, siis arvestan õpetamisel ka õppimise aega. Kasutan õpilastega erinevaid võimalusi kus õppida, sest nii jääb neile paremini meelde ja kui nad hakkavad midagi meenutama meenub see koht kõigepealt ja siis teadmised mis omandati. Eve Kikas on kirjutanud: "Meeldejätmiseks (kodeerimiseks, omandamiseks) nimetatakse protsessi, mille käigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu. Meeldejätmisel luuakse seoseid uue, õpitava ja olemasolevate pikaajalises mälus paiknevate teadmiste-oskuste vahel."

Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist. Laste mõistus areneb maailmaga suheldes. Sellega seotud vaimsed operatsioonid on vastuseks mitmesugustele meelelistele ärritajatele, mis omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi infotasandeid. 

Teades õpetajana neid fakte, et pikaajaline mälu on see osa psüühikast, mis tegeleb teadmiste ja oskuste säilitamisega pikemaks ajaks, osaliselt isegi kogu eluks. Ning lühiajaline mälu on seotud teadmistega, mille üle me parajasti mõtleme või mida vajame konkreetse probleemi lahendamiseks, on hea oma tööd planeerida. Teades õpetajana, et lühiajaline mälu suudab hoida vaid piiratud hulka informatsiooni, kui enam mitte korrata, läheb informatsioon kaduma. 

Keelekümblusklassis on väga oluline, et õpitud mõisted, sõnad ja lausemallid on seintel olemas. Õpilane saab vajadusel abi nii nimetatud „rääkivatelt seintelt“. Rääkivad seinad annavad ka võimaluse pidevalt mõisteid korrata. Üks minu õpilastest ei suutnud meenutada, mis on öö vastandsõna ja siis ma nägin kuidas ta otsis silmadega mööda klassi seina, ning lõpuks ta ütles: „Eelmisel aastal oli see pilt seal seinas“. See näitab, et õpilasele talletus pikaajalisse mällu koht, kus ta vastuse leiab ja koos meenutades meenus õpilasele ka vastus. Kui suunata õpilast meelte kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab õpilasel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks.

Teades, et aju mahtu on võimalik õppimise ja stimulatsiooni mõjul kogu elu suurendada ehk siis mida rohkem me aju stimuleerime, seda rohkem tekib närvirakkude vahel ühendusi ja seda paremini edeneb õppimine. Keskkond kus õpilased õpivad peab olema turvaline ja stiimuleid pakkuv, et tekiks võimalus aktiveerida närvirakke, mis omakorda loovad uusi närvirakke ehk teadmisi ja oskusi mida vajab õpilane.

Igapäevaselt on minu kohustus õpetajana luua keskkond, kuis õpilased ei karda eksida. Sest tegemist on muuemakeelega õpilastega on eriti oluline turvaline ja vigu aktsepteeriv keskkond. Alustades õpinguid keelekümblus klassis ei oska venekeelne õpilane eesti keeles vastata, ning kui vastab on tihti valed lõpud või siis valed sõnad. Aga see on loomulik osa õppimisest ja seda ma oma õpilasele õpetangi, et eksimine on uute teadmiste omandamine ja me keegi pole kohe osanud. Eksimine on inimlik ja tänu sellel me kõik õpime.

Püüan oma tundides luua olukordi, kus õpilased saavad arutleda erinevatel teemadel, selleks kasutan ma sellist kaardikomplekti nagu „Mida sa teeksid kui...“. Tänu neile kaartidele on õpilased hakanud eesti keeles lauseid koostama ja tekste kirjutama. Õpilased on suutnud leida eelnevaid teadmisi ja ühendanud neid vajalike ja uute teadmistega. Hea on näha, kui õpilased mõtlevad ja tihti kuulen, et ma ju tean seda sõna või vastust aga ei tule kohe meelde.

Keelekümblus klassis õppides on väga hea, kui eelteadmised on oma emakeeles olemas ja õpilane saab neid teadmisi kasutada ja sinna oma uusi teadmisi siduda. Sest seoste loomine eelneva teadmisega on parim viis õpetamiseks.

Kasutan oma tundides palju aktiiv-ja LAK õppemeetodeid. See annab võimaluse korrata õpitud teadmisi läbi erinevate tajude. Samuti kasutan ma VEPA metoodikat ja VEPA elemente oma tundides. Vepa elemendid on aidanud mul saavutada klassis töömeeleolu ja distsipliini. Tänu „Memme viguritele“ keskenduvad õpilased antud ülesannetele, sest nad teavad, sellele pingutusele järgneb lõõgastuspaus viguriga. Tähelepanu hoidmisega on õpilastel praeguses muutuvas maailmas raskusi, kuid tänu Vepa elementidele on see klassis imelihtne. Õpetajana ma tean, et kui õpilase tähelepanu hajub ei salvesta ta oma töömällu teadmisi seega on õpilaste tähelepanu haaramine ja hoidmine väga vajalikud teadmiste omandamisel.

Tänapäeva uus õpikäsitlus loob võimalusi metakognitatsiooni toetamiseks. Tänu 21. sajandi õpioskustele saame luua oma ainetunnid mitmekesised ja õpilasi kaasa haaravaks. Õpetajana peame olema suunajad ja suuna näitajad olles ise eeskujuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et õpilased armastavad õppida ja teevad seda iseenesest, kui õpetajad neid kõige vajalikuga varustavad. Ilma õige stiimulita ei pruugi õppimine neid paeluda. Et elus toime tulla, on vaja omandada mõisteid, luua seoseid, lahendada probleeme, analüüsida ning kohaneda erinevate olukordadega. Selleks olemegi meie õpetajad, et varustada oma tunnid õigete stiimulitega.

Peamisi meetodeid, mida ma olen oma töös kasutanud on vestlus, rühmatöö (kasutan siin selliseid pärli kaarte), avastusõpe, õuesõpe jne. Pilt 

Vestlus tavaliselt toimub tavapärases küsimuste-vastuste vormis. Esitan erinevaid suunavaid küsimusi ning küsimusi, mis vajadusel suunaks õpilast oma vastust analüüsima. Nii jõuavad õppijad tõe juurde või arutelu käigus jõuavad õppijad avastuseni. Vestluse käigus on õpilane aktiivselt kaasatud õppetegevusse ning nii saan ma tagasisidet iga õpilase arengu kohta. Vestlemine arendab õpilastel sõnalist väljendusoskust ja loomingulist mõtlemist. Lapsed õpivad loogiliselt ja avatult suhtlema, oma mõtteid sõnastama ja arendama, küsimusi esitama ning oma veendumusi põhjendama. Tähtsam oskus on ka see, et õpilane õpiks oma mõtteid väärtustama.

Iseseisva ja individuaalse töö õppemeetodit olen kasutanud. Nende meetodite tugevad küljed lapse õpioskuste kujunemisel avalduvad järgnevas: kindel töösiht; arvestatakse õppija individuaalsust; lapsel võimalus ise kontrollida oma teadmisi; õpitu kordamine; õpilane õpib aega arvestama.

Analüüsin õpetamist ning kohandan tegevusi paindlikult lähtuvalt õppijate vajadustest. Analüüsin õppeprotsessi ja õpitulemusi, lähtudes kavandatud eesmärkidest ja kasutades etteantud meetodeid. Lähtun õppeprotsessis ainekavast, mida  vajadusel täiendan. Vastavalt ainekavale annan tunni käigus erinevaid ülesandeid ja valin sobivad meetodid. Õppeülesande või rühmatöö vahetulemuste arutelud on heaks näitajaks, kas õppija on õpitava omandanud  või vajab miski täiendavat käsitlemist. Hindamisel olen paindlik ja õppijakeskne.

Klassi/rühma juhtimine

Mina õpetajana pean tähtsaks järgmisi eetilisi tõekspidamisi: väärikus, ausus, õiglus ja iseseisvus, püüan märgata ahistamist ja sekkuda selle tõkestamiseks; hakkan vastu inimväärikust kahjustavatele muudatustele hariduselus; pean sõna ja vastutan oma sõnade eest ning hoian minule usaldatud saladusi; taunin silmakirjalikkust ja väldin intriige ning ei kiida heaks kadedust ja kahjurõõmu; olen aus ja heasoovlik ning soodustan probleemide avameelset arutlemist; kõikidel inimestel on võrdsad õigused, sellepärast ma väldin oma töös diskrimineerimise, tunnustan erinevusi ning väldin võrdsustamist; taotlen alati konfliktide õiglast lahendamist ning tõrjun vägivalda ja ükskõiksust; hindamisel olen objektiivne, hinnangute andmisel olen erapooletu; ma toetan isikliku arvamuse kujundmist ning julgen oma veendumusi väljendada; vajaduse korral võin keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega või minu veendumustega.

Suhtun kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loon positiivse õhkkonna, innustan õppijat ning märkan ja tunnustan õpilase pingutusi, toetan õppija kohustuste ja vastutuse tasakaalu leidmist, arvestan õpilase isikupära ning püüan mõista tema tegutsemismotiive ja mõtteviisi.

Igal õppeaastal loome klassiga Vepa eesmärgid, mida tahame oma klassisi näha ja mida võiks olla vähem või üldse mitte. Näide Sellised ühiselt loodud väärtused aitavad klassi luua ühtsust, hoolivust ja lugupidamist teiste suhtes.

Mulle meeldib rühmatöö, see võimaldab kujundada hoiakuid ja väärtusi. Grupiprotsessid on väga olulised, sest iga õpilane vajab tunnet, et ta kuulub teatud gruppi või rühma. Suhe eakaaslastega omab väga olulist rolli ning kaaslaste poolne aktsepteerimine või tõrjumine on olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid. Grupitöös saab hästi kasutada erineva tasemega lapsi. Olen neid püüdnud jaotada nii, et igas grupis oleks õpilaste tasemed võrdsed. Tegevused väikestes gruppides või paarides aitavad õpilastel kaasa sotsialiseerumis protsessi kujunemisele ning nii saab toetada laste hulgasaktsepteerimist. Rühmatöö tugevad küljed avalduvad laste kognitiivsel, emotsionaalsel, motivatsioonilisel ja sotsiaalsel tasemel. Grupi tegevusena lapsed suhtlevad- mis annab võimaluse õpitut paremini mõista, tagasiside kaaslastelt võimaldab oma teadmisi kontrollida. Rühmatöös tegutsedes arvestavad õpilased iga lapse individuaalsusega, nii kujunevad lastel hoiakud ja väärtushinnangud. Samas õpivad lapsed sotsiaalset käitumist: õpetades tolerantsust ja mõistvat suhtumist kaaslaste seisukohtadesse, kujuneb arusaam mitme õige lahenduse võimalikkuse kohta.

Õppimise toetamine

Rakendan õpetamisel erinevaid meetodeid ja rutiinseid toiminguid n: hommikuring. Õppetöö sisukamaks muutmisel rakendan ma erinevaid meetodeid. Oma töös kasutan palju näitlikustamist, mis on lõimitud õppemängudega. Märkan ning arvestan õppeprotsessis õppijate erinevusi ja erivajadusi (nt õpistiilid, andekus, õpiraskused, kultuurilised eripärad) ning kaasan vajadusel õppija arengu toetamiseks kolleege, tugispetsialiste ja lapsevanemaid. Keeleõppe puhul on tähtis, et õpitav läheks püsimällu, aga õpilane suudaks seda ka meenutada. Kuna pikaajalise mällu jääb õpitu paremini seoste abil ja ka erinevate soste abil saab seda meelde tuletada, on tähtis teha sama teemaga erinevaid harjutusi ja pikema aja jooksul. Sõnade puhul on tähtis näiteks kasutada pildimaterjali, kuulamist ise nende sõnade ütlemist, kirjutamist, joonistamist jne. Samuti on vajalik neid sõnu kautada erinevates lausetes ja olukordades, kasutades lausemalle. Tänu VEPAle teeme tundides erinevaid liikumispause "Memme vigurid"

Kui märkan mõne õpilase juures näiteks mingit korduvat  käitumismustrit, mis ei ole tavapärane, näiteks ärevushood, agressiivne käitumine, liigne kurvameelsus või apaatsus, siis kõigepealt suhtlen õpilasega ja uurin mis teda vaevab. Seejärel teavitan olukorrast lapsevanemat ning  HEVKOt,  kes võimalusel organiseerib kohtumise koolipsühholoogiga.

Õpimotivatsiooni toetamine 

Toetan ennastjuhtiva õppija kujunemist, suunates õppijat individuaalsete õpieesmärkide seadmisele ja eneseanalüüsile. Lähtuvalt õpilase tugevatest külgedest suunan teda individuaalsete õpieesmärkide seadmisele ja eneseanalüüsile. Olen oma õpilaste suhtes toetav ja julgustav. Ennastjuhtivaks õppijaks proovime saada läbi iseseisava õppimise päeva. Kirjutasin sellest õppija toetamise all. 

Tänu VEPA metoodikale kiidan ma tundides palju ja õpilased on hakanud teinedeise tugevusi märkama. Minu Vepa tiim on kirjutanud mulle sellise kiidu. Mina kiidan õpilasi pingutuse eest. Samuti kiidan õpilasi, kes on tunnis või tundides paremini keskendunud, rohkem sõna võtnud, vähem seganud. Kiidan pingutust ja arengut nii suulise tagasisidena või kommentaarina ekoolis.  Julgustan õpilast abi paluma ja väljendama, kui teema on liiga raske.  Keelekümblusklassis pean jälgima, et minu kõne oleks aeglane ja selge, kui ma hakkan kiiremini rääkima juhivad õpilased juba ise sellele tähelepanu. Olen alati valmis andma lisaülesandeid või kordama teemat, et kõik mõistaksid. Kui tunnis saab mõni õpilane käesoleva ülesande varem valmis luban õpilasel teha kodust ülesannet või võtta endale lisaleht. Rakendan süsteemselt erinevaid õppimist toetavaid tagasiside ja hindamise viise (sh kujundav hindamine), lähtudes õppija eripärast ja hindamist reguleerivatest dokumentidest. Rakendan erinevaid tagasiside ja hindamise viise, hindan kõiki õpilasi hindeliselt ja kirjutan igale õpilasele e-kooli lühikese kirjelduse tema töö positiivsetest külgedest ja sellest, mida võiks paremini teha.  ekoolis 1, ekoolis 2

Oma tundides annan õpilastele valiku milliseid ülesandeid nad soovivad lahendada, nii saan toetada iga õpilase õpimotivatsiooni. Enesemääratlemise teoorias eristavad Ryan & Deci (2000) kahte põhimõtteliselt erinevat tüüpi motivatsiooni: sisemist ja välist motivatsiooni. Sisemine motivatsioon lähtub inimesest enesest. Sisemine motivatsioon on seotud tegevusega seetõttu, et see on loomupäraselt huvipakkuv, nauditav ja sisemist rahuldust pakkuv. Vastavalt enesemääratlemise teooriale on positiivne tagasiside üheks võimaluseks suurendada kompetentsuse tunnet ja seeläbi tõsta tegutsemiseks vajalikku sisemist motivatsiooni. Enesemääratlemise teooria (Ryan & Deci, 2000) kohaselt tulenevad välise motivatsiooni tegurid indiviidist väljastpoolt ning on seotud väliste hüvedega, nagu näiteks raha, positsioon, hinne, kiitus, aga ka hirm, mida indiviidi käitumise korral hindavad teised inimesed või sotsiaalne keskkond laiemalt. Sama on leidnud ka Piht (2004), et õpilaste õpimotivatsiooni mõjutavad paljud erinevad tegurid: huvi aine vastu, ettekujutus aine olulisusest, saavutusvajadus, enesehinnang jne. Piht (2004) on märkinud, et õpimotivatsioonis saab eristada kahte kategooriat: sisemine ja väline õpimotivatsioon. 

Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine

Kuna tänapäeva lapsed ja noored viibivad palju internetimaailmas ning ekraanide taga, siis pakun mina oma tundides väiksemat ning ennekõike õppetusliku kokkupuudet sellega. Loomulikult on igal lapsel oma ekooli konto ja email, kust nad koduseid ülesandeid ja tagsisidet vaadata saavad. Tänapäeva lastele meeldib mänguliselt õppida, siis üks õppimise mängulisemaks tegemise võimalus on kasutades digitehnoloogiaid. Erite esimeses kooliastmes meeldib õpilastele mängida, mida ka neile võimaldan. 

Digivahenditega saavad õpilased õppida oma tempos, mida võib pidada digivahendite plussiks, sest iga õpilane õpib omas tempos ja õpetaja saab jälgida õppimise kulgu. Samuti võimaldab digivahendite kasutamine tegevusi diferenseerida, mis on kaasava hariduses väga oluline, et iga õpilane kogeks eduelamust. Digitaalsed õppevahendid ja õppematerjalid aitavad õppimist köitvamaks muuta, need toetavad õpetajat. Olen koos õpilastega loonud power point esitluse "Kevade tunnused". Kasutan tunni põnevamaks muutmiseks loosiratast, sinna võib kirjutada nimesid, küsimusi, tähti oleneb õpetaja loovusest. Õppetöö kinnistamiseks olen kasutanud sellist lehekülge nagu wordwall. See aitab tunnitegevust muuta põnevamaks ja liikuvamaks.

Õppijate suunamine digitehnoloogia kasutamiseks võib aidata neil saavutada paremaid õpitulemusi ja arendada olulisi oskusi. Siin on mõned soovitused, kuidas suunata õppijaid digitehnoloogia kasutama. Tutvustan õppijatele, milliseid eeliseid digitehnoloogia pakub, näiteks juurdepääs laiale teabeallikatele, interaktiivsed õppevahendid, koostöövõimalused jne. Selgitan, kuidas digitehnoloogia saab toetada nende õppeprotsessi ja isiklikku arengut.  Tutvustan õppijatele praktilisi näiteid digitehnoloogia kasutamisest õppetöös. Näidan, kuidas digitaalsed tööriistad ja rakendused saavad aidata neil tõhusamalt õppida, teadmisi süvendada ja loominguliselt väljenduda.  Olen õpetanud neile, kuidas navigeerida veebipõhistes keskkondades, otsida ja hinnata teavet, suhelda digitaalselt ning kasutada erinevaid õppeplatvorme ja tööriistu.  Selleks olen loonud motiveeriva  õpikeskkonna, mis soodustab digitehnoloogia kasutamist. Olen õpetajana alati avatud uutele ideedele ja lahendustele ning julgustan õppijaid kasutama digitaalseid vahendeid oma õppimise toetamiseks. Sidudes digitehnoloogia õppeprotsessiga, aitab see õppijatel mõista selle praktilist väärtust. Olen õppijate jaoks kättesaadav, et pakkuda tuge, juhendamist ja vastata küsimustele digitehnoloogia kasutamise kohta. Püüan tagada, et õppijad tunneksid end mugavalt ja julgustatult digitaalsete vahendite kasutamisel ning toetan neid nende arengus.  On oluline meeles pidada, et erinevad õppijad võivad omada erinevat digitehnoloogia oskuste taset, seega lähtun individuaalsetest vajadustest ning pakun erinevaid võimalusi ja tuge digitehnoloogia kasutamiseks.

Üsna kindlalt võib öelda, et IKT kasutamist alustatakse koolieelses eas. IKT vahenditega on suurem osa lapsi kokku puutunud juba enne lasteaeda tulekut. Vahendi kasutamine on oma olemuselt lihtne. Puutetundlikke ekraane suudavad kasutada juba lapsed väga varajases eas. Lapsed kasutavad arvuteid meelelahutuseks, erinevateks mängudeks, mitte aga õppimiseks. Siin tuleks vanematele panna rohkem rõhku meediakasvatusele ja erinevatele võimalustele, mis arendaks ja suunaks last-lapsi tuleks õpetada arvutit kasutama. Selle all mõtlen ma seda, et hea lihtne on vanemal anda lapsele kätte arvuti ja laps rahulikult mängib, kui vanem saab tegeleda oma toimetustega. Kuid sellega kaasnevad riskid mida vanem ei teagi või ei pruugi ohtu teada. Samas kui vanem ei oska last piisavalt juhendada targalt interneti liikuma on koolitatud õpetaja heaks abiliseks.

Olles ise ennekõike lapsevanem ja siis õpetaja oli raske mõista kuidas lasteaedades hakatakse kasutama arvuteid, tahvleid. Kas see ei ole juba liig, kui laps ka lasteaias on tahvlis? Oma hoiakuid ja arvamusi  laste IKT vahendite kasutamisest muutsin ma peale esimest loengut. Sain teada ka miks see nii on? Kuna ma ei tea nendest võimalustes. Nii on lapsevanemadki väga skeptilised selle uue suuna mõistmisel. Olles õpetaja tunnen end IKT vahendeid kasutades ja meediakasvatust läbi viies kindlalt, sest meedia sisu ja vahendite kasutama õpetamisele on õpetajakoolituses piisavalt tähelepanu pööranud. See on läbi minu silmade nii, kahjuks on meil tööl vanema generatsiooni õpetajad, kes ei poolda IKT vahendite kasutamist. Kuid taaskord võin öelda, et see kõik on vähese teadmise tagajärg.

Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine

Hindamisel lähtun alati õppilaste, eripärast ning soorituses astmest individuaalselt. Mulle numbrilised hinded meeldivad, kuid mõningatel juhtudel on hinnangud palju efektiivsemad. Keelekümbluses esimeses klassis kasutame hinnanguid ja alates teisest klassist numbrilist hindamist. Hinnangute miinuseks keelekümbluses võib pidada seda, et lapsevanemad ei saa aru eesti keelsetest hinnangutest. Ning seega jäävad nad teadmatusse, kui aga on numbriline siis saavad oma lapsi aidata või pöörduda õpetaja poole. Õpilasest lähtuva hindamise puhul tuleb aluseks võtta nii õpilase eripära, kuid kindlasti ei saa ega tohi unustada õppekavas välja toodud üldpädevusi ning ainealaseid õpiväljundeid.  

Iseseisvalt õppides võimaldab õpilastel ise võtta vastutus oma soorituse eest laiemalt, sest elulistes olukordades on vaja probleemile mitmekülgsemat lähenemist kui vaid faktiteadmise analüüsi, usun siiralt, et kui õpilane teadmisega toimetab, kinnistub see paremini kui klassikalist kontrolltööd tehes, sest sellisel juhul arenevad õpilastel erinevad oskused, mida hilisemalt elus rakendada. Samas kui õppeprotsessi on õpilased ise mingil määral planeerinud ning eesmägistanud, siis on õpitulemused paremad. Minu klassi õpilastele meeldib oma tööle panna hinne. Õpilane hindab oma teadmisi ja paneb vastava hinde mida tema  arvates ta väärib. Kasutan ka sellist hindamist, kus vastused on tahvli äärel ja õpilased hindavad ise oma töö tulemust. Õpilased saavad ka omavahel hinnanguid jagada. 

Oma tehtud töölehtedel olen lõppu pannud hindamis koha, korjan õpilastelt pidevat ka suulist tagasisidet. Ma rõhutan õpilastele, et soovin ja tahan õppida, siis on õpilased meeleldi nõus analüüsima ja tagasisidet andma, enda ja minu tööle. Kokkuvõtteks saan nii kavandada kvaliteetsemad tunnid, paremad suhted klassiga ning motiveeritumad õpilased.

Kolleegide juhendamine õppijate arengu toetamisel ja klassi juhtimisel on oluline osa õpetajate professionaalsest arengust. Siin on mõned näited kuidas ma kolleege juhendan selles valdkonnas. Esimene ja minu meelest kõige tähtsam on luua kolleegidega avatud suhtluskanalid, kus saame omavahel kogemusi jagada, küsimusi esitada ja ideid arutada. 

Meie koolis on selleks, regulaarsed koosolekud, meililist või digitaalne platvorm. Julgustan avatud ja toetavat suhtlust ning ole valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi.  Korraldan töötubasid, kus saan kolleegidega jagada uusi meetodeid, strateegiaid ja parimaid tavasid õppijate arengu toetamiseks ning klassi juhtimiseks. Olen avatud ka kolleegide ettepanekutele ja ideedele ning lasen neil oma kogemusi jagada.  Jagan kolleegidega kasulikke ressursse, nagu artikleid, raamatuid, veebipõhiseid õppematerjale jne. Toetan kolleege nende enda õppematerjalide loomisel ja ressursside leidmisel.  Korraldan võimalusel vaatlemisi kolleegide tunnides ning pakun konstruktiivset tagasisidet nende õpetamise ja klassijuhtimise kohta. 

Kui vaid oleks võimalik,  käivitaksin meie koolis mentorlusprogrammi, kus kogenud õpetajad saaksid olla uutele või vähem kogenud kolleegidele toeks ja juhendajaks (see on minu väike unistus). Julgustan kolleege koostööd tegema ning pakun võimalusi refleksiooniks ja enesearenduseks. Oluline on luua koolis toetav ja koostöökeskne õhkkond, kus kolleegid tunnevad end väärtustatuna ja julgustatuna oma arengule keskenduma. Praegu olen olnud kannatlik ja toetav ning tunnustan kolleegide saavutusi. Minu mõte ja soov on luua koos inspireeriv õpikeskkond, kus õppijate areng on kesksel kohal.

Õpetajana saan aidata kooli ühiste põhimõtete elluviimist, jagades kolleegidega sobivaid õppematerjale, digitaalseid ressursse ja veebipõhiseid tööriistu. Jagan näiteid praktilisest digitehnoloogiate kasutamisest ning aidan kolleege leida sobivaid ressursse vastavalt õppevaldkonnale ja õppijate vajadustele. Õpetajana saan toetada kolleege digitehnoloogiate kasutamisel, pakkudes neile konstruktiivset tagasisidet ja hindamist. Jagan oma vaatlusi, soovitusi ja parandusettepanekuid, et aidata kolleegidel oma praktikat täiustada ja edasi arendada. Leian, et õpetaja roll on oluline digitehnoloogiate läbiva kasutamise edendamisel koolis. Õpetajana toetan ühiste põhimõtete väljatöötamist, jagan teadmisi ja oskusi, ning innustan kolleege ja õppijaid digitehnoloogiate aktiivseks kasutamiseks õppimisel, hindamisel ja koostöö tõhustamisel.

Allikad 

Liitev klass. liitev kool. https://sisu.ut.ee/liitevklassliitevkool/klassi-arengufaasid-ja-juhtimine 

Arumäe, M. (2020). Õpetajatöö valu asendub võluga, kui teame, kuidas laps õpib. Õpetajate Leht 10.01. Vaadatud 24.05.2023. https://opleht.ee/2020/01/opetajatoo-valu-asendub-voluga-kui-teame-kuidas-laps-opib/. 

Haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035. 

Haridus- ja teadusministeerium. https://www.hm.ee/media/1488/download. Vaadatud 11.05.2023. 

Hudson, D. (2019). Spetsiifilised õpiraskused. Mida oleks õpetajal tarvis teada? Tartu: Studium. Õpimotivatsioon ja tahe https://andragoogika.weebly.com/otildepimotivatsioon-ja-otildepitahe.html https://digipadevus.ee/digioppe-planeerimine/  

Distantsilt targemaks: tugimaterjal koostöise klassikultuuri kujundamiseks https://www.youtube.com/watch?v=dKOxkAG5Yy4  

Kikas, E. (2004). Õppimine ja õpetamine. Haridus, 3, 10-13.Kikas, E. (2004). Õppimine ja õpetamine. Haridus, 3, 10-13. 

Veebiseminar: isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele ja lasteaedadele https://www.youtube.com/watch?v=mLv20e01T5w&t=4s