HEV õppija toetamine
"Hev õppijate toetamine nõuab kannatlikkust, empaatiat ja loovust. Iga väike saavutus sellel teekonnal on suur samm edasi nende eneseusalduse ja õppimisrõõmu suunas." - Margret Latt
Embedded Files
Hariduslike erivajadustega õppija toetamine
Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest
EHA artiklis julgustavad Brenda Morton ja Jodi Pilgrim õpetajaid ümber hindama traditsioonilisi õpetamise ja õppimise mudeleid. Soovitan lugeda Eesti haridusteaduste ajakirja enda teadlikkuse suurendamiseks.
Kaasava hariduse põhimõtteid järgides tagatakse iga õpilase võrdne õigus ja ligipääs kvaliteetsele haridusele. Kaasava hariduse eesmärgiks on pakkuda kõigile õppijatele võimalust saada tähendusrikast ja kvaliteetset haridust kodulähedases koolis koos eakaaslastega. Haridus peaks vastama iga õppija individuaalsetele vajadustele ning aitama tal arendada oma võimeid ja potentsiaali. Kaasav haridus loob võrdseid tingimusi ja võimalusi kõigile lastele, et nad saaksid hästi toime tulla elus. See tagab sotsiaalse kaasatuse ühiskonnas. Kaasava hariduse rakendamisel arvestatakse õpilaste individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimetega ning tagatakse vajalikud tugisüsteemid. Kõigil lastel on õigus õppida oma elukohajärgses koolis koos eakaaslastega, et saada kvaliteetset haridust.
Kool ja koolipidaja vastutavad selle eest, et haridusliku erivajadusega õpilaste õppimine tavakoolis ei takistaks teiste õpilaste õigust saada kvaliteetset haridust. Selleks peab nii haridusliku erivajadusega õpilane, kui ka koolipersonal saama vajalikku tuge. Tavaliselt õpivad haridusliku erivajadusega õpilased oma elukohajärgse kooli tavaklassides, kus neile pakutakse täiendavat tuge. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010) ütleb, et kui õpilane vajab spetsiifilist õppekorraldust võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.
HEV (hariduslike erivajadustega) valdkonna õigusaktid Eestis hõlmavad erinevaid seadusi ja määrusi, mis reguleerivad erivajadustega õpilaste hariduse korraldamist ja toetamist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010), reguleerib üldhariduskoolide tegevust, sealhulgas ka HEV õpilaste hariduse korraldamist ja erivajadustega õpilaste toetamist. Töölepingu seadus, see seadus sisaldab sätteid, mis reguleerivad töösuhteid haridusasutustes, sealhulgas õpetajate ja teiste spetsialistide töötingimusi ja õigusi. Lisaks nendele õigusaktidele on oluline järgida Euroopa Liidu ja ÜRO konventsioonide ja direktiividega seotud õigusnorme, mis käsitlevad võrdset kohtlemist ja õigusi erivajadustega inimestele hariduse valdkonnas. On oluline pöörata tähelepanu nendele õigusaktidele ning järgida nende sätteid, et tagada erivajadustega õpilastele võrdsed võimalused hariduses ja nende vajadustele vastav toetus.
Lisaks ülalmainitud õigusaktidele on oluline mainida mõningaid teisi HEV valdkonnaga seotud dokumente ja juhendeid, mis pakuvad täiendavat suunamist ja toetust. Põhikooli riiklik õppekava (2011) määratleb üldised õpitegevuste eesmärgid, õpitulemused ja õppekava ülesehituse erinevates õppeainetes. Selle alusel saab kohandada õppekavu vastavalt erivajadustega õpilaste vajadustele. Harno avaldab juhendeid, materjale ja soovitusi seoses HEV valdkonnaga. Need dokumendid annavad täpsemat suunamist erivajadustega õpilaste toetamiseks, koolikeskkonna kohandamiseks ning õpetamismeetodite ja hindamise läbiviimiseks. Rajaleidja on haridus- ja karjääriinfo keskus, mis pakub spetsialiseerunud teenuseid erivajadustega õpilastele. Rajaleidja juhendid sisaldavad praktilisi juhiseid ja soovitusi õpetajatele, kuidas toetada erivajadustega õpilasi nende haridusteekonnal.
J. Liivamägi on oma infokogumikus kirjutanud, et spetsiifiliste õpivilumuste häirete varajane avastamine ja sekkumine on oluline. Õpilased vajavad individuaalset toetust ja õpetamisstrateegiate kohandamist vastavalt nende vajadustele. Erialased spetsialistid, nagu õpetajad, psühholoogid ja logopeedid, saavad pakkuda vajalikku tuge ja juhendamist, et aidata õpilastel ületada nende õpivilumuste raskused. Oluline on mõista, et õpivilumuste häiretega õpilased võivad omada ka teisi võimeid ja andeid ning nende tugevusi tuleks tunnustada ja arendada. Loodavad õpetamismeetodid, individuaalne juhendamine ja eneseusu toetamine võivad aidata õpilastel edukalt toime tulla õpiraskustega ning saavutada akadeemilist edu.
On oluline individuaalselt hinnata iga õpilase vajadusi ning pakkuda vastavalt sellele sobivat tuge. Koostöö, avatus ja pidev enesearendamine aitavad mul paremini mõista õpilaste erivajadusi ning pakkuda neile vajalikku toetust.
Üldine tugi on kooli poolt pakutav abi õpilastele, kes vajavad toetust koolikohustuse täitmisel või õpitulemuste saavutamisel. See võib hõlmata individuaalset juhendamist, individuaalseid õppekavasid, tugispetsialistide teenuste kättesaadavust ja vajadusel õpiabimeetmeid. Üldine tugi võib olla ajutine või perioodiline ning seda võib vajada erinevate olukordade tõttu, nagu keeleprobleemid, tervislikud probleemid või muud erivajadused.
Andekate õpilaste puhul koostatakse individuaalsed õppekavad ja pakutakse täiendavat juhendamist vastavate spetsialistide või haridusprogrammide kaudu. Minu klassis saab üldtuge 3 õpilast. Kui üldine tugi koolis ei ole piisav õpilase toetamiseks ega anna soovitud tulemusi, on võimalus taotleda tõhustatud või eritoe soovitust. Tõhustatud või eritoe rakendamise soovituse koos juhistega annab Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond, kuhu kuuluvad Rajaleidja keskuse õppenõustajad ning kaasatakse vajadusel ka teisi spetsialiste hariduse, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnast. Hev õpilasena defineeritakse õpilast, kellel on tõhustatud või eritugi määratud.
Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes vajab püsiva õpiraskuse, terviseprobleemi või puude tõttu eriklassi õpet, pidevat tugispetsialistide teenust ning lisaks kas individuaalset õppekava, osaajaga individuaalset, rühmas õpet või pidevat individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal.
Erituge rakendatakse õpilasele, kellel on raske ja püsiv psüühikahäire, intellekti-, meele- või liitpuue ning kes vajab puudespetsiifilist õppekorraldust ning pidevat tugispetsialistide teenust, mis on lõimitud sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega. Eritoe raames võidakse pakkuda osaajaga individuaalset või rühmas õpet, pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis. Tõhustatud tuge saab kaks õpilast, ühel õpilasel on pidevalt tugiisik kõrval.
Õppides Tallina Ülikoolis läbisin aine „Erivajadustega laps lasteaias“ ning praegu õpin Tartu Ülikoolis ainet "Õpiraskustega õpilaste kaasamine õppetöös". Olen lugenud erinevaid raamatuid antud teemal: „Lapse kõne arendamine“ Merit Hallap ja Marika Padrik, „Taasleitud käitumine“ Bill Rogers, „Agressiivne laps“ Rüdiger Penthin, toimetanud: Anne Karu. Hariduslike erivajadusega õppijast kirjutasin eelnevalt õppija toetamise all.
Minu klassis käib õpilasi kellel on kõnega probleeme. Selleks, et veidi laste kõnet arendada, teeme lastega suu-ja keelelihas harjutusi. Selle jaoks on mul sellised kaardid
Kui õpetajal on kahtlusi peab õpetaja jälgima last ja tegema märkmeid lapse arengukaardis, kahtlusest räägib õpetaja ka lapsevanemale ning vajadusel soovitab pöörduda spetsialisti/nõustaja poole. Olen järginud seda põhimõtet õpetaja pole spetsialist ning ega saa lapsele mingit diagnoose panna. Lähtuvalt sellest on kõige tähtsam see, et hariduslike erivajadusi varakult märgata, et laps saaks võimalikult kiiresti tugiteenust. Hariduslikke erivajadustega lapsed vajavad spetsialistide tähelepanu. Õpetaja peab tundma lapse võimeid, vajadusi, iseärasusi, kõne ja keele taset ning psühhomotoorseid oskusi. Kui lapsele on määratud erivajadus koostavad pedagoogid koostöös logopeedi/spetsialistidega koostöös lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vastavalt sellele peab õpetaja lapse õpikeskkonna tingimusi muutama, et see oleks lapsele sobilik. Lapsele sobiva keskkonna loomiseks arvestatakse sellega, mis hariduslikke erivajadustega on tegemist, kuidas ja mis abivahendid kasutada (nt liikumisabivahendid, nägemisabivahendid, kuulamisabivahendid vms), et toetada ja aidata last paremini oma puudega hakkama saada.
Minu klassis ei ole hetkel ATH diagnoosiga õpilast. Õppisin seda diagnoosi paremini mõistma Carolina Šumani loengus. ATH-ga lapse toetamiseks klassis on oluline kirjalik tegevuskava nähtavus see aitab toetada sõnalist infot visuaalsete elementidega. Õpitegevus peaks olema mitmekesine ja põnev ning arvestama lapse tugevusi. Tööülesanded tuleks anda ükshaaval, vajadusel lihtsustades instruktsioone ja kordades neid. Pikemad ülesanded võiks jaotada jõukohasteks osadeks. Uue materjali edastamisel on oluline säilitada silmside ATH-ga lapsega ning teha lühikokkuvõtteid tegevuste vahel. Kirjalike või visuaalsete ülesannete esitamine on soovitatav, et laps saaks vajadusel neid korduvalt üle vaadata. ATH-ga lapse väljakutsuv käitumine ei tohiks olla tõlgendatud kui isiklik rünnak, vaid osa häirest. Õpetajal on oluline säilitada enesevalitsus ja reageerida sobivate ja ettenägelike meetmetega. Konfliktide vältimiseks on soovitatav rahustada probleemsed olukorrad, suunata lapse tähelepanu mujale, jälgida lapse kehakeelt konfliktsituatsiooni ennetamiseks ning vältida vaidlemist. Lapsele võib olla kasulik anda aega ühelt tegevuselt teisele üleminekuks, hoiatades teda muutuste eest. Kokkuvõttes on ATH-ga lapse toetamiseks oluline pakkuda struktuuri, selget suhtlemist ja järjepidevust. Tundides võiks kasutada erinevaid visuaalseid abivahendeid, jagada ülesandeid jõukohasteks osadeks ning säilitada rahulik ja toetav õhkkond. Lõin koostöös kursusekaaslastega sellised ATH voldikud. Mis on ATH?
Katre Kandimaa on soovitanud seletada ATH diagnoosi algkoolieas lapsele nii- Tema klassikaaslasel on raske eristada olulist ja ebaolulist ning seetõttu võib ta teisi segada. Ravimid võivad aidata tal paremini mõista seda, mida ta tajub. Selged reeglid ja positiivne tagasiside on olulised tema toetamisel.
Õpetaja ülesandeks on rääkida teiste lastega sellest, kuidas lapsed võiksid arvestada teistega ja teha koostööd nendega, kes vajavad abi ja tähelepanu. Õpetaja on rühmas eeskuju ja kui õpetajal ei ole hoiakuid/eelarvamusi erivajadustega laste suhtes on kindlasti see klass kokkuhoidev ja hooliv. Minu klassis õpib kolm hariduslke erivajadusega õpilast olen neile koostanud IAJKi. Loonud õpilastele IÕK matemaatikas ja eesti keeles ja sekkumiskava. Loksa Gümnaasiumis on kaks HEV kordinaatorit, üks tegeleb eesti ja teine veneemakeeelt kõnelevate lastega. Teen koostööd mõlema HEVKOga.
Õppe kohandamine
Õpetajana tean, kui õpilasel on erisusi, ei pea mitte tema kohanema kooliga, vaid kool temaga. Esmast toe vajadust hindab ja seda otsutab kool. Kool tagab õpilasele tema arengu toetamiseks ja taotletavate õpitulemuste saavutamiseks täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide teenuse ning vajadusel õpiabi individuaalselt või rühmas. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse õpilase toe vajaduse hindamisse Rajaleidja keskuste koolivälised nõustamismeeskonnad. Rakendatava toe maht ja sisu ei sõltu niivõrd õpilase meditsiinilisest diagnoosist või määratud puudest, kuivõrd sellest, millist õppekorraldust ja tugiteenuseid ta vajab.
Õppija arengut toetavaid tegevusi on võimalik rakendada individuaalselt või rühmas olenevalt õpilaste vajadustest ja olukorrast. Siin mõned näited tegevustest, mida olen rakendanud. Individuaalsed vestlused õpilasega, et mõista tema eesmärke, huve ja väljakutseid ning pakkuda talle personaalset juhendamist ja toetust. Individuaalsed õppenõustamisseansid, kus saan aidata õpilasel arendada õpioskusi, eneseregulatsiooni või õppeplaneerimist. Üks-ühele juhendamine ja tugi konkreetsete ainetega seotud teemadel, et aidata õpilasel saavutada ainealaseid eesmärke ja paremini mõista õppematerjali. Individuaalsed hindamis- ja tagasisideandmine, kus saan pakkuda konstruktiivset tagasisidet õpilase arengu kohta ning seada koos temaga järgmisi õpilasi arendavaid eesmärke. Veel olen rakendanud koostööprojekte või -ülesandeid, kus õpilased töötavad väikestes rühmades koos, arendades samal ajal suhtlemis-, koostöö- ja probleemilahendusoskusi. Õppimisringid või -laagrid, kus õpilased saavad süvendatult uurida teatud teemasid, ning arendavad keele kastus oskust. Need on vaid mõned näited individuaalsetest ja rühmategevustest, mida olen kasutanud, et toetada õppija arengut. Oluline on arvestada õpilaste vajaduste ja huvidega ning luua keskkond, kus nad tunnevad end toetatuna ja julgustatuna oma potentsiaali arendama.
Nõustamismeeskond on minu kahele õpilasele andnud soovitusi, nendeks on individuaalne juhendamine tunnis, ülesannete täitmine näidise ja seletuste järgi, tööülesannete täitmine samm-sammulise tööjuhendi järgi, pikema aja andmine ülesande täitmiseks. Väiksema mahuga tööülesanded. Jõukohased ülesanded, aeglane rääkimine, tööülesannete lahtiseletamine, kordamisharjutused, sõnamängud, digiharjutused, pildimaterjal. Hindamine vastavalt saavutatud tulemustele arvestades puuduvat oskust. Diferentseeritud hindamine. Minu meelest on õpilane neid juhiseid vajanud, ning seetõttu olen neid juhiseid järginud õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel.
Õpitulemusi ei ole soovitatud vähendada. Tean, et õpitulemuste vähendamise soovituse teeb kooliväline nõustamismeeskond, võttes arvesse eelnevalt tehtud pedagoogiliste, psühholoogiliste ja vajadusel meditsiiniliste uuringute tulemusi. Soovituse rakendamise aluseks on koolivälise nõustamismeeskonna otsus ja vanema kirjalik taotlus. Õpitulemuste vähendamine toimub peamiselt põhiainete kaudu, kuid võib mõjutada ka teisi õppeaineid. Sel juhul hinnatakse õpilase reaalseid teadmisi antud õppeaines ning võetakse arvesse lähimat arengutsooni, mis on õpilasele jõukohane õpetaja abiga. Õpitulemuste vähendamise korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava (IÕK) ning rakendatakse vajadusel teisi tugimeetmeid ja teenuseid, nagu õpiabirühm, eripedagoogi, logopeedi ja psühholoogi teenus. Oluline on jälgida õpilase arengudünaamikat ning vajadusel kohandada õppetööd vastavalt tema individuaalsetele vajadustele. Õpitulemuste vähendamine eeldab individuaalse õppekava koostamist ja rakendamist, kui senine IÕK rakendamine ei ole toonud soovitud tulemusi.
Koostöö HEVKOga .
Toe rakendamise perioodil jälgivad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ning dokumenteerivad selle individuaalse arengu jälgimise kaardil. Üks kord aastas hindab HEVKO koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega rakendatava toe tulemuslikkust ning kirjeldab õpilase arengut ja toimetulekut. Pärast hindamist esitab HEVKO soovitused edasisteks tegevusteks. Õpilase hindamistulemusi, tugispetsialistide ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi, rakendatud ja rakendatavaid teenuseid ning nende tulemuslikkuse hinnangut kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Lisan siia Harno materjali õpitulemuste vähendamisest.
Põhikooli - ja gümnaasiumiseaduses (2010) on kirjas, et kaardi täitmise eest vastutab koolidirektori poolt määratud isik. Meie koolis on selleks isikuks HEVKO.
Õppeaasta alguses ja lõpus viin õpilastega läbi etteütluse ning ühtlasi hindan nende lugemisoskust. Lugemisoskuse juures hindan sujuvust,tempot,märgata tuleb ka häälikupikkuses esinevaid vigu ning kindlasti loetud tekstist arusaamist. Nii kaardistan õpilase hetke oskused ning lisan arendamist vajavad küljed. Jälgin oma õpilaste arengut sügisest – kevadeni.
Eelmisel õppeaastal olid mul ka individuaaltunnid, kus sain õpilasi toetada vastavalt iga õpilase vajadustele. Kahjuks on mu töökoormus sellel aastal 28 tundi ja individuaaltundideks aega ei ole, sest peale seitsmendat tundi ei suuda üksi algklassi õpilane enam efektiivselt õppida. Eelmisel õppeaastal võin pidada oma üheks suuremaks töövõiduks vanemaga saavutatud kokkulepet, Rajaleida nõustamismeeskonna juurde pöördumiseks, kus õpilasele määrati tõhustatudtugi ja tugiisik. Õpilane töötab nüüd igas tunnis kaasa ja klassisi on töökas keskkond. Tugiisik on igas tunnis õpilasele toeks, vajadusel nõustan teda, kuidas õpilasega tööd edasi teha, et tulemus oleks efektiivsem.
Nõustamine
Oma töös suhtlen väga palju teiste õpetajatega, et kaardistada nende tähelepanekuid õpilaste osas. Nõustan kolleege ning jagan juhiseid, kuidas õpetamine efektiivsemaks muuta ühe või teise õpilase erisuste puhul. 3. b klass on väike, nii saan teha väga tihedalt koostööd lapsevanematega, jagades neile juhtnööre, kuidas õppimine efektiivsemaks muuta. Ühine koostöö kooli ja kodu vahel annab õpetaja tegevusele suurema efektiivse ja tulemused õppetöös on märgatavamad. Lapsevanemate nõustamine toimub arenguvestlusel või koosolekutel. Arenguvestlused toimuvad kaks kord aastas, HEV- laste puhul teen koostööd lapsevanematega iga nädalaselt. Suhtlen vanematega telefoni või kirja teel.
Soovitused, mida olen jaganud tõhustatud toega õpilasele. Korraldan regulaarseid individuaalseid kohtumisi õpilasega, et arutada tema edusamme, väljakutseid ja eesmärke ning pakkuda personaalset juhendamist. Täiendan koostöös õpilasega individuaalset õppekava, mis võtab arvesse tema tugevusi, nõrkusi ja õpistiile ning kohandab õppeprotsessi vastavalt tema vajadustele. Pakun täiendavat selgitust ja toetust õppematerjalide mõistmiseks ning aitan tal välja töötada strateegiad, mis aitavad tal õppimisega paremini toime tulla. Vajadusel pöörduksin spetsialistide poole, näiteks eripedagoogide, logopeedide või psühholoogide poole, et saada täiendavat nõu ja tuge õpilase vajaduste hindamisel ja toetamisel, kahjuks meie koolis neid spetsialiste ei ole. Pakun õpilasele regulaarset tagasisidet tema edusammude kohta ning tunnustage tema saavutusi ja pingutusi. Julgustan õpilast iseennast hindama, seades koos temaga lühiajalisi eesmärke ja jälgides nende saavutamist. Toetan õpilast eneseregulatsiooni ja enesejuhtimise oskuste arendamisel, et ta saaks oma õppimist ja edasiminekut aktiivselt jälgida ja juhtida.
Vanemaid olen nõustanud järgnevalt.
Vanematele on oluline pakkuda toetust ja juhendamist, et aidata neil oma laste arengut toetada. Siin on mõned soovitused, kuidas olen vanematele tuge pakkunud. Hoian regulaarset suhtlust vanematega, olles avatud ja vastuvõtlik nende küsimustele, muredele ja ideedele. Korraldan vanemate kohtumisi, kus saan jagada teavet õppeprotsessi, õpisisu ja hindamise kohta ning arutada lapse individuaalseid vajadusi ja edusamme. Loon võimalusi vanemate kaasamiseks kooli tegevustesse ja otsuste tegemisse, näiteks vanemate kaasamine õppekäikudele. Jagan vanematega teavet ja ressursse, mis aitavad neil paremini mõista oma lapse arengut, õpistiili ja vajadusi. Pakun juhiseid ja näpunäiteid, kuidas toetada lapse õppimist ja arengut kodus, sealhulgas õppimise korraldamist, motiveerimist ja õppimisoskuste arendamist. (Olen soovitanud rakendada ka kodus VEPAt).
Kõige raskem on olnud see, kui pean suunama vanemaid spetsialistide poole, kes saavad anda täiendavat nõustamist ja tuge lapse erivajaduste korral. Raskust on see valmistanud just seetõttu, et meie linnas ei ole erialaseid spetsialiste. Olen empaatiline ja avatud vanemate muredele ning kuulan nende seisukohti ja kogemusi. Pakun individuaalset nõustamist ja tuge vanematele, kes vajavad abi konkreetsete küsimuste või probleemide lahendamisel. Oluline on luua vanematele toetav ja kaasav keskkond, kus nad tunnevad end kuulduna, mõistetuna ja kaasatuna oma lapse haridusprotsessi. Samuti olen julgustanud vanemaid omavahel suhtlema ja kogemusi jagama, luues tugivõrgustiku, kus nad saavad üksteist toetada ja inspireerida.
"Hev õpilane vajab rohkemat kui lihtsalt õpetajat - ta vajab kaaslast.
Õpetaja on selleks toetavaks jõuks, juhendajaks ja inspiratsiooniallikaks, kes aitab neil avastada oma ainulaadseid võimeid ning tugevdada enesekindlust õppimise teekonnal."- Margret
Lisaksin siia kasulikku lugemist.
Keltikangas-Järvinen, L. (1992). Agressiivne laps.
Walton, F.X., Powers, R.L. (1993). Kuidas saavutada laste poolehoid?
Neuhaus, C. (2001). Hüperaktiivne laps
Walton, F.X. (2001). Kuidas saavutada teismeliste poolehoid nii kodus kui koolis.
Roomeldi, M. jt. (2003). Hüperaktiivne laps. Tartu Ülikool
Eila Laukakanen jt. (2008). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit.
Medicina Winterhoff M. (2010). Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?
Allikad
Haridus- ja Teadusministeerium: https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. (2019). Riigi teataja I, 2010, 13.03.2019, 120. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019120 (vaadatud 02.03.2023).
Juhendmaterjal õpilase toetamiseks koolis https://rajaleidja.ee/wp-content/uploads/2020/02/Juhendmaterjal-%C3%B5pilase-toetamiseks-koolides-07.02.2020.pdf
Haridusvaldkonna arengukava 2021 - 2035
Õpilase toetamine koolis. Juhendmaterjal. Harno, 2020, 2022 https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-02/Juhendmaterjal_6pilase_toetamiseks_22.pdf
Õppimise võlu. Kaasava hariduse täiendkoolitused õpetajatele https://merikerand.wordpress.com/
Page updated
Google Sites
Report abuse