Teksti vastuvõtt

Kas õpilane üldse huvitub tekstist ja on motiveeritud seda lugema? Kas õpilasel on kogemusi sedalaadi tekstide lugemisega? Mis ajal ja kohas tekst kirjutati ning mis ajal ja kohas õpilane teksti loeb? Kas tekst peegeldab õpilase elu mingeid aspekte? Kas õpilane samastub teksti keele, situatsioonikonteksti, kultuurikonteksti ja ideedega? Kui tuttavad või võõrad on õpilasele teksti põimitud maailmavaated, eeldused ja eelarvamused? Kõik need sotsio-kultuurilised tegurid mõjutavad seda, kuidas õpilane teksti mõtestab. 

Küsimustik on hea vahend aineteksti eripära uurimiseks. Läheneda saab küsimustekobara kaupa. Aeglaselt ühelt kobaralt teisele liikudes avaneb tekst kiht-kihilt, lõpuks saab need kihid omavahel siduda.

Tekstipõhised küsimused

• Kui keeruline on tekstis esinev sõnavara?

• Kui keeruline on lauseehitus?

• Kas tekst on informatiivne või narratiivne?

• Kas tekst on tavapäraselt üles ehitatud? Kui selge on teksti struktuur?

• Kui pikk on tekst?

• Kas tekst on digitaalne või paberil? 

Ülesandepõhised küsimused

• Kas õpilane valis selle teksti ise või andis selle talle õpetaja?

• Kas teksti loetakse koolis või kodus?

• Kas lugemiseks on antud ajapiirang või tähtaeg?

• Kas õpilane loeb üksi, paaris või rühmas?

• Kas õpilane peab ülesande täitmiseks lugema teksti tervikuna?

• Kas tegemist on alustekstiga, mille põhjal tuleb täita kirjutamisülesanne?

Õpilasekesksed küsimused

• Mida me teame õpilase lugemiskogemusest?

• Milliseid keeli õpilane räägib, millistes keeltes ta loeb ja/või kirjutab?

• Millest õpilane huvitub ja kas see tekst ühtib tema huvidega?

• Kui vana õpilane on?

• Kellena õpilane end identifitseerib (kultuur, sugu, grupikuuluvus jne)?

• Mida me teame õpilase kodusest elust ja suhetest eakaaslastega koolis?

Sotsiokultuurilise kontekstiga seotud küsimused

• Milliste identiteetidega õpilane teksti lugedes suhestub?

• Milline õpilase identiteetidest on tekstis esindatud, millised puuduvad või erinevad?

• Millised õpilase identiteedid ja kogemused esinevad kooli kontekstis, kus teksti loetakse?

• Millisel ajal ja kus kohas teksti loetakse ja kuidas see kontekst lugeja arusaamist tekstist kujundab?

Enne teksti lugemist esitab õpetaja õpilastele paar väidet, mis seostuvad mingil määral teksti sisuga. Näiteks, kui tekst on „Romeo ja Julia“, võib esitada väite „Armastus esimesest silmapilgust on olemas.“ Kas nõustud või ei? Miks?

Õpilased mõtlevad väidete üle ning vastavalt enda arvamusele kas nõustuvad või mitte. Õpetaja palub õpilastel arvamust põhjendada. Harjutust on soovitatav teha klassis lühikese aruteluna, kuid õpilased võivad oma mõtted ja põhjendused ka kirja panna.

Kui esitada väga jõulised väited, jaotub klass suure tõenäosusega enam-vähem kaheks. Seega saavad õpilased kuulda kaaslaste arvamust, mis omakorda aitab kaasa kriitilisemale ja analüüsivamale lugemisprotsessile.

Kui tekst on loetud ning läbi töötatud, tuleks väidete juurde tagasi pöörduda. Õpilased saavad analüüsida, kas ja millisel määral nende esialgsed mõtted muutusid. Seda võiks taas teha aruteluna, kuid õpilased võivad oma muutunud hoiakud kokkuvõtvalt ka kirja panna.

Selline harjutus aitab kaardistada eelteadmisi ja näha, kuidas eelteadmised teksti vastuvõttu mõjutavad ning mõista, millistel põhjustel vaatepunktid erinevad ja märgata, kuidas tekstid arvamusi ja hoiakuid kujundavad. 

1.  Sirviv lugemine

Kui lugemise eesmärk on leida teemakohaseid allikaid ning kindlaks teha, milliseid nendest kasutada, tuleks lugeda sirvivalt ehk  pealiskaudselt. Ka pealiskaudsel lugemisel saab vilunumaks muutuda ja vastavalt vajadusele põhjalikumaks minna. 

Toimingud: 1) Loe pealkirju, 2) loe kokkuvõtet, sissejuhatust, 3) leia lõigu tähtsamad mõtted. Kui tundub, et teksti saab hiljem kasutada, võib tähistada teksti olulisemad osad (pealkirjad, lõigud, laused vms).

2.  Konspekteeriv lugemine

Kui lugemise eesmärk on teha tekstist kokkuvõte, tuleks kogu tekst vähemalt kaks korda läbi lugeda: esiteks üldiselt, teisel korral olulisi mõtteid tähistades.

Kuigi tavaliselt suunatakse õpilast kohe tekstis olulist informatsiooni tähistama, tasub lasta esimesel korral lihtsalt tekst mõttega läbi lugeda. Sellisel juhul on õpilane teadlik teemast, kontekstist ning teksti eesmärgist, ja tähistab info, mis on kokkuvõtte seisukohalt tõesti oluline.

3.  Süvalugemine 

Kui teksti tahetakse kasutada uue teksti loomiseks, sünteesimiseks, tuleks teksti lugeda süviti. 1) Loe tekst läbi ja tähista olulisimad osad, 2) loe kogu tekst või olulisimad osad mõttega läbi ning tee märkmeid, 3) vaata märkmeid ja mõtle, kuidas need on seotud sinu loodava tekstiga.

Märkmete tegemisel on kasulik kirjutada üles ka leheküljenumbrid, et hiljem oleks olulise leidmine ning sellele viitamine lihtsam.

4.  Hindav lugemine

Sellisel juhul on eesmärk teksti süviti analüüsida: sisu, autorit, eesmärki, ülesehitust jne. Siinkohal on oluline uurida mitte ainult tekstis esitatavat informatsiooni, vaid tähelepanu tuleks pöörata ka autorile, valdkonnale, teksti toonile jms. Analüüsiprotsess koosneb nii tekstist info leidmisest kui ka tekstile hinnangu andmisest. Teksti analüüsimiseks võib kasutada konkreetseid meetodeid (vt meetodeid dekonstruktsiooniks).

Lugemisel võib olla ka teisi eesmärke ning nende tuvastamine enne tekstiga töötamist aitab õpilasel valida sobivaid strateegiaid. Sellisel viisil areneb õpilase oskus enda õppeprotsessi juhtida.

Konteksti vaatenurgast mõeldakse autorile ja pealkirjale. Saadud teadmised võivad muutuda järgmiste etappide käigus, kuid küsimused toetavad teksti süviti mõistmist.

1)  Kes on autor? Kuidas on autor selle teemaga seotud?

2)  Kuidas seostub teema ühiskonna ja sinu endaga?

3)  Mida sa teema kohta juba tead või usud?

4)  Milline võib olla autori sõnum?

Teksti etapp keskendub sisu mõistmisele. 

1)  Mis on sinu jaoks teksti põhisõnum?

2)  Mis tekstiliigiga on tegu (arvamuslugu, novell, uudis)?

3)  Kellele on tekst kirjutatud? Kirjelda teksti sihtrühma.

4)  Milliseid keelekasutuse eripärasid on märgata?

5)  Milline on autori hoiak tekstis?

6)  Kui tekstis on märgata konflikti, siis kirjelda seda.

Autori etapis luuakse seoseid lugeja ja autori vahel. See etapp annab õpilastele võimaluse märgata ja mõista n-ö ridadevahelisi mõtteid. 

1)  Mille poolest sarnaned sa autori või teksti peategelasega? Mille poolest erined?

2)  Milliseid uskumusi autor tekstis väljendab?

3)  Kui tekstis on konflikt, siis kuidas see seostub autori uskumustega?

Lugemiskogemuse etapis loob õpilane seose enda eluga, mis toetab teksti sisu mõistmist ning analüüsimist. Samuti aitab see etapp loetul kinnistuda. 

1)  Milliseid tundeid üritab autor lugejas tekitada? Miks? 

2)  Milliseid tundeid tekst sinus tegelikult tekitas? Mida need tunded sinu kohta ütlevad?

3)  Kuidas aitasid need tunded sul loetut mõista? Too näiteid.

ENNE

 Autori või teksti tutvustus, konteksti avamine 

 Illustratsioonide või pealkirja põhjal teksti sisu ennustamine

 Loetakse esimene lõik, mõned read või teksti algus. 

Küsimused

• Mis mulje jäi teksti algusest?

• Kas tekst algab ootuspäraselt?

• Kas algus ja pealkiri on omavahel seotud? Kas ennustus läks täppi? 

• Mida tähendavad uued terminid?

AJAL

Ilukirjandusteksti puhul peavad õpilased enne järgmise lõigu lugemist teksti võimalikult täpselt ette kujutama (ümbrus, tegelased).  Aimeteksti puhul püütakse teksti sisu võimalikult täpselt ennustada.

Küsimused ilukirjandusteksti lugedes

• Mida näed? 

• Mida kuuled või tunned? 

Küsimused aimeteksti lugedes

• Milliseid üksikasju võiks edasine tekst pakkuda? 

• Millist teavet võiks järgmine lõik anda? 

PÄRAST

Arutletakse loetud tekstiosa üle, võrreldakse ootusi ja kujutlusi loetuga.

Küsimused ilukirjandusteksti lugemise järel

• Mis juhtus?

• Milline oli Sinu ettekujutus võrreldes loetuga?

Küsimused aimeteksti lugemise järel

• Millest tekst rääkis?

• Millised olid Sinu ootused võrreldes loetuga? Kuivõrd need täitusid?

Õpetaja pakub õpilastele märksõnu, mis seostuvad lugemispalaga ja palub

neid ette kujutada. Õpilased võtavad paaridesse ning kirjeldavad üksteisele, kuidas nad

õpetaja nimetatud asju ette kujutasid. Seejärel vaadatakse teksti, mida lugema hakatakse.

Õpetaja juhib õpilaste tähelepanu teksti lisadele (kui neid on – skeemid, fotod, illustratsioonid

jms). Õpetaja palub õpilastel silmad sulgeda ja lõdvestuda ning kujutleda, milline näeb välja

õpetaja loetav tekst nende vaimusilmas – mida õpilane näeb, kuuleb, tajub. Õpilased jagavad

oma kujutluspilte omavahel paarides, seejärel arutatakse klassis, kuidas keegi midagi ette

kujutas ning milliseid küsimusi võis lugemispalast tekkida. Võib paluda õpilasi oma

kujutluspilt kirja panna või see joonistada.

Buehl 2002, 63–64  Buehl, Doug 2001. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Kõigepealt loetakse teksti individuaalselt ning mõeldakse loetu põhjal

intervjuuküsimused. Seejärel küsitletakse paarilist, kelle vastused pannakse kirja. Paarid

vahetatakse, jutuna antakse edasi eelmiselt paariliselt kuuldud teave.

Aktiviseerivad meetodid sotsiaalainete õppes , Mare Oja (Innove)

https://oppekava.ee//wp-content/uploads/2017/06/4_Aktiviseerivad-meetodid-sotsiaalainete-%c3%b5ppes_1.pdf

Õpetaja otsib lugemispalast mõnd tegelast iseloomustavaid tsitaate. Õpilased

võtavad 3–4 kaupa rühmadesse. Iga rühm saab ühe tsitaadi. Rühmad peavad arutama saadud

tsitaati ning selle alusel tegelast iseloomustavaid sõnu kirja panema. Seejärel loeb igast

rühmast üks õpilane oma rühma tsitaadi ning nimekirja iseloomustavatest sõnadest. Õpetaja

kirjutab iseloomustused tahvlile ning mainib, et kõik tsitaadid on samalt tegelaselt. Õpilased

peavad tegema nelja-viie lausega tegelase ühise kokkuvõtva iseloomustuse. Õpilased loevad

lugemispala, mille järel arutletakse, kas esialgne iseloomustus oli sobiv, kas peaks midagi

lisama või muutma.

Buehl 2002, 43–44   Buehl, Doug 2001. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.