Embedded Files
Igas valdkonnas on kinnistunud viisid, kuidas uusi teadmisi luuakse (mõtle teadlaste uuringutele) ning kuidas neid teadmisi edasi antakse (mõtle, kuidas saavad teised nendest teada / mõtle, õpetaja-õpilase suhtele). Keelekasutusviiside erinemine valdkonniti ilmneb mitmel tasandil: sõnavara, tekstiliigid, tekstide ülesehitus, lauseehitus, graafikute/tabelite kasutamine jne.
Allikad
Aruvee, M., & Puksand, H. (2019). Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist : sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel, 7(2), 154–180.
McKenna, M. Kear, D. (1990). Content Literacy: A definition and Implications: Journal of Reading, 34, 184-186. https://www-jstor-org.ezproxy.tlu.ee/stable/40014518?seq=1#page_scan_tab_contents
Linder, C. (2021). Disciplinary discourse, representation, and appresentation in the teaching and learning of science. European Journal of Science and Mathematics Education, 1(2), 43–49. https://doi.org/10.30935/scimath/9386
Ajaloo ainediskursus: sündmuste järjestamine, seostamine, loogilised arutluskäigud, kultuuritunnetus, identiteedi kujundamine, eri allikate uurimine, allika usaldusväärsuse hindamine.
Tekstid: narratiivid, arutlused, loovtekstid, dokumendid, kaardid, tabelid/infograafika, fotod, videod/filmid.
Keel: spetsiifiline sõnavara, faktirohkus, arhailine keelekasutus, propaganda ja metafoorid, detailsed kirjeldused, minevikuvormid, põhjendavad põimlaused.
Ajaloo ainediskursusele on iseloomulik narratiivne tekst, sest jutustatakse minevikus toimunust. Seega võib tekstides eeldada eelkõige minevikuvormide kasutamist, aktiivverbe ning ka kirjeldusi, sest üritatakse luua kujutluspilti varem toimunust. Samas on kõik jutud kellegi loodud ning ainediskursuse mõistmiseks on oluline püüda kriitiliselt hinnata, milline on teksti allikas. Ajaloos kui valdkonnas on tavapärane spekuleerida sündmuste tegeliku kulgemise üle, seega on oluline ka oskus sünteesida teavet eri allikatest ning nende põhjal argumenteerida.
Ajaloos on võimalik keskenduda äärmiselt paljudele žanritele, sest argumenteerimiseks on tarvis ülevaadet üldisest ajastule omasest kontekstist, kuid ka eri vaatepunktidest, millest sündmust on käsitletud. Seda saab toetada filmide, videote, piltide ja ajakirjandustekstidega. Sama oluline on ka tekstiloome: õpilased peaksid kirjutama nii loovtekste (nt rolli järgi kirjutamine), ajakirjandustekste (nt sündmuse kirjeldus konkreetsele sihtrühmale), referaate (eri vaatepunktide andmine) kui ka arutlevaid tekste (nt essee mõne sündmuse tähtsusest).
Allikad:
Coffin 2006
Oja s.a
Lent, Voigt 2019
Duhaylongsod et al. 2015
Käsitöös ja kodunduse ainediskursus: multimodaalsus, käsitöö kui kultuuri ja identiteedi kandja/kujundaja, juhendavad tekstid, disainimisprotsess, valmistöö esitlemine.
Tekstid: tööjuhised, retseptid, juhised videotena, pildid, mustrid, käsitööna tehtud esemed.
Keel: lühikesed laused, käskivad laused, verbid ja nimisõnad töövõtete tähistamiseks, määrused, arvulised tähistajad.
Käsitöös ja kodunduses keskendutakse eelkõige tegevustele, seega on teksti vastuvõtt seotud eelkõige juhistega. Antakse instruktsioone kirjalikult või video teel, milline näeb välja mõne käsitööeseme valmistamise protsess või kuidas valmistada mõnda rooga. Samas on siinkohal õpilastel hea võimalus ainediskursuses ise osaleda, sest sellistele tegevustele lisatakse loomingulisuse aspekt. Õpilaste looming lähtub kultuurilistest traditsioonidest (nt kindel kudumismuster), kuid iga õpilane saab seda omaloominguliselt täiendada/muuta. Disainimisprotsess eeldab mõtete kogumist, kuid ka valmiva töö piltlikku kavandamist ning hiljem valmistöö eksponeerimist. Kasuks tuleks IKT-vahendite kasutamine, sest nii kavandamisel kui ka töö esitlemisel saab kasutada erinevaid programme ning keskkondi (nt Pinterest ideekorjeks, Excel mustri loomiseks, Canva esitluse tegemiseks). Kuigi toimingud annavad õpilastele mitmeid valikuid, siis tuleks arvestada, et ka juhiste mõistmisel ei tohiks olla põhiline roll õpetaja selgitustel. Juhenditel võiks keskenduda keelele: milliseid verbe on kasutatud ja millised on laiendid; millal on juhis lühike/konkreetne ja millal on selgitusi rohkem; milliseid arvudega seotud tähistajaid leidub (nt kudumisel silmade arv, retseptides ühikute teisendamine jne). Väga kasulik oleks ka ise juhiste kirjutamine ehk õpilased saaksid ainele omast keelt taasluua.
Allikad:
Sipilä 2004
Lindfors 1999
Karppinen 2008
Veeber et al. 2017
Muusika ainediskursus: multimodaalsus, muusikateos kui tekst, muusikakeele tõlgendamine, subjektiivne kogemus, praktiline muusikaline tegevus.
Tekstid: muusikateos kui tekst, elulood, artiklid, blogid, arvustused, videod, narratiivid ja kirjeldused, referaat, esitlus.
Keel: noodikiri, spetsiifilised terminid, mina-vorm, mentaalsed protsessid (meeldima, tunduma jne).
Muusika ainediskursuses on samuti esikohal tegevus, kuid muusikaline. Kuigi esiti võib eeldada, et ainekirjaoskus on eelkõige noodikirjaga seotud, siis tihti on õppetöö tugevalt seotud multimodaalsusega. Muusikateost nähakse tekstina ning isegi kui õpilane ei mängi ühtegi instrumenti, siis muusika tõlgendamiseks on siiski tarvis muusikakeelt mõista. Muusika ainediskursuses seotuakse kultuuri- ja ajalootaust, multimodaalsed tekstid (video, heli, kiri, kõne jne) ning teadmised muusikutest/instrumentidest, kuid seda tehakse emotsionaalsemalt. Valdkonna tekstid on nii loomisel kui ka vastuvõtul seotud emotsioonide ja isiklike tundmuste/kogemustega. Tihti kasutatakse tekstiloomeks arvustust, milles avatakse teose tausta ja tuuakse esile ka subjektiivne kogemus. Samas on ka selliste tekstide kirjutamiseks tarvis erialast sõnavara ja põhjendavaid lauseid, et siduda muusikakeel oma kogemusega.
Allikad:
Lent, Voigt 2019
Waller 2010
Loodusteaduste ainediskursus: nähtuste ja protsesside kirjeldamine, loodusteaduslik uurimismeetod, abstraktsed tekstid, objektiivsus, tõestamine.
Tekstid: uurimuslikud tekstid (hüpotees, andmed, analüüs, uurimisprobleem jne), referaat, selgitus, kirjeldus, populaarteaduslikud artiklid, videod.
Keel: spetsiifilised terminid, nimisõnarohkus, probleemide sõnastamine, uurimisküsimused, tingimuslaused, seostavad ja põhjendavad laused, andmete esitamine (graafikud, tabelid jne), umbisikuline tegumood.
Loodusteadustes on tüüpilised täpsemalt piiritletud teksti vastuvõtu ja -loome viisid, sest tõlgendamisvõimalusi on vähem. Ainediskursus eeldab objektiivsust, väga spetsiifilise sõnavara mõistmist ning nimisõnarohkete lausete lahti harutamist. Iseloomulik on kirjeldada ja selgitada loodusnähtuseid ning seda tehes toetutakse teaduslikele uurimismeetoditele (hüpoteesid, andmed, vaatlused, graafikud, analüüs jne). Sarnaselt toimub enamasti ka kirjutamine ehk keskmes on uurimine (nt referaat). Kuigi tekstivastvõtus kasutatakse erinevat liiki tekste (populaarteaduslikud artiklid, videod jne), siis on õpilastel neid keeruline mõista, kui abstraktsete valdkonna tekstiga tegelemise asemel toetub õppetöö õpetaja selgitustele. Samuti on äärmiselt oluline, et õpilased saaksid ise lisaks selgitavatele ja kirjeldavatele tekstidele kirjutada ka avastuslikke tekste. Sellisel viisil saavad nad rakendada samu keelekasutusviise, mida ainediskursuses kasutatakse.
Allikad:
Lent, Voigt 2019
Christie, Derewianka 2010
Grant jt 2015
Pedaste 2020
Matemaatika ainediskursus: matemaatiliste kontseptsioonide seostamine, algebra ja numbrisüsteem, probleemide lahendamine, loogilised järeldused, statistika, tõenäosus, mitmetasandilisus.
Tekstid: selgitus, teoreetiline essee, video, graafilised esitused, visualiseerimine, märkmete tegemine.
Keel: algebra, numbrisüsteem, kontseptsioone tähistavad terminid, joonised, tabelid, märgid.
Matemaatika ainediskursuses seotakse erinevad matemaatilised kontseptsioonid, et luua uut arusaama. Matemaatiliste probleemidega tegelemiseks on tarvis kasutada vastavat sõnavara, et selgitada mõistete seotust. Samuti on oluline, et tekst oleks objektiivne ja koherentne, andmetel/arvudel põhinev ning tulemused oleksid loogiliselt tuletatavad. Seoseid näidatakse ja järeldusteni jõutakse enamasti arvudega. Samas tuleb arvestada siinkohal ka algebraga, mis võib tekitada arvusüsteemi kõrval raskusi. Probleemide lahendamiseks tuleb esmalt seda mõista ja siis teha plaan lahendamiseks. Probleemi lahendamine on järkjärguline ning igal sammul tuleb valida meetod/valem, mis aitaks järgmiseni jõuda. Lisaks on matemaatika ainediskursuses olulisel kohal oskus tegeleda statistika ja tõenäosusega, mitmetasandilise kujutamisega (geomeetria). Geomeetria omakorda eeldab mõõtmist ehk ühikute tundmist ja oskust neid teisendada. Kõik need tunnused mõjutavad ka tekstivalikut. Matemaatikas tuginetakse eelkõige õpikutekstidele, kuid uue kontseptsiooni mõistmine eeldab eelmise tundmist ja mäletamist. Matemaatikud kasutavad probleemide lahendamiseks ja tekstide mõistmiseks mitmeid strateegiaid: lähilugemine, märkmete ja jooniste tegemine, visualiseerimine, kokkuvõtete kirjutamine jne. Tekstide hulka kuuluvad selgitused, teoreetilised esseed, selgitavad videod, graafilised esitused.
Allikad:
Australian Curriculum. (n.d) https://www.australiancurriculum.edu.au/f-10-curriculum/mathematics/
Brozo, W. G., & Crain, S. (2018). Writing in Math: A Disciplinary Literacy Approach. The Clearing House: A Journal of Educational Strategies, Issues and Ideas, 91(1), 7–13. https://doi.org/10.1080/00098655.2017.1342435
Fang, Z., & Chapman, S. (2020). Disciplinary literacy in mathematics: One mathematician’s reading practices. Journal of Mathematical Behavior, 59(March). https://doi.org/10.1016/j.jmathb.2020.100799
Kirjanduse ainediskursus: kirjandusteosed; retseptsiooniga seotud tekstid (nt arvustused); lähilugemine; ajastukontekstiga seostamine; identideedi ja kultuuri teadmiste kujundamine.
Tekstid: narratiivid, kirjandusteosed (romaan, novell), elulugu, arvustus, video, intervjuu, artikkel, film, essee.
Keel: spetsiifiline sõnavara (intertekstuaalsus, puänt), omadus- ja määrsõnad, dünaamilised ja staatilised verbid.
Kirjandusõpetuses võib rääkida mitmest eri tasandist, sest esiteks on žanrid, mida nähakse tavapäraselt kirjanike loominguna: romaanid, novellid, luule jne. Esikohal on siiski ka õpitekstid, mis keskenduvad kirjandusajaloole ja kaanonisse kuuluvatele kirjanikele/teostele. Kirjandusõpetuses keskendutakse lähilugemisele, mille tulemusel uuritakse teksti eri osi: jutustaja ja/või autori kohalolu, teksti ülesehitust, lõikude ja lausete pikkust/struktuuri, omadus- ja määrsõnade rolli tunnete ning lugemiskogemuse loomisel jne. Oluline on üldine suhestumine tekstiga, mille kaudu toetatakse kultuuri teadmiste ja identiteedi kujunemist. Samas kuuluvad kirjanduse ainediskursusesse ka teised tekstid. Tuleb arvestada ka artiklite, blogide, arvustuste, esseede ja intervjuudega, sest need on samuti osa kirjanike tööst. Teosega tegelemisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu ka pealtnäha kõrvalistele tekstidele, sest vastasel juhul puudub õpilastel teosest laiem kontekst. Lisaks on kirjanduses aina suurem roll tehnoloogial, nt sotsiaalmeediakirjanduse ja meemide näol. Keeletasandil tuleb tähelepanu pöörata erinevatele aspektidele olenevalt žanrist, kuid teadma peab ka kirjandusele omast erialast sõnavara nagu intertekstuaalsus, metafoor, jutustaja, konflikt jne.
Allikad:
Australian Curriculum. https://www.australiancurriculum.edu.au/f-10-curriculum/english/key-ideas/
Douglas Angel II A, A. (2020). Im Development for Literary Criticism and Teaching of Literature: Classroom Experience. Globus Journal of Progressive Education, 10(1), 40. https://doi.org/10.46360/globus.edu.220201007
Milyakina, A. (2018). Rethinking literary education in the digital age. Sign Systems Studies, 46(4), 569. https://doi.org/10.12697/SSS.2018.46.4.08
Park, J. Y. (2013). All the ways of reading literature: Preservice English teachers’ perspectives on disciplinary literacy. English Education, 45(4), 361–384. https://mycourses.msstate.edu/bbcswebdav/pid-1180242-dt-content-rid-7432379_1/courses/EDE-8623-01-201730/Park %282013%29.pdf
Van, T. T. M. (2009). The Relevance of Literary Analysis to Teaching Literature in the EFL Classroom. English Teaching Forum, 3.
Google Sites
Report abuse