Näited

Muinasjutu kirjutamine 5. klassis

Õpetaja Alex Feldmann, Haabneeme kool

Tegelesime kahes viiendas klassis kolme tunni jooksul lühikese Gruusia muinasjutuga. Loos oli kolm laiska venda, kes ei teadnud, kes on kõige laisem ja pärast tulekahju ja sealt pääsemist said nad teada, et keskmine on kõige laisem. Esimesel tunnil lugesime muinasjuttu mitu korda ning analüüsisime (vaatasime, milliseid sõnu on seal kasutatud ja mis tundub kummaline (nt sõnaga “aga” lause alustamine), samuti analüüsisime lausete pikkusi. Teise tunni ajal leidsime muinasjutus käigud (tekstis oli viis lühikest lõiku ning täpsemalt samme ei otsinud), seejärel alustasime üheskoos teksti koostamist. Kolmandas tunnis otsustasin, et me ei tee tervet teksti üheskoos lõpuni, vaid nad peavad ise kirjutama muinasjutu.

Pärast käikude paika panemist palusin õpilastel mõelda paari minuti jooksul kolm uut tegelast, kes võistlevad mingi muu omaduse pärast ja samuti pidid mõtlema uue probleemi ja lahenduse. Seejärel pakkusid õpilased erinevaid tegelasi. Ühes klassis kirjutasime loo sellest, kuidas kolm õde võistlevad selle üle, kes on suurim nutisõltlane ning samal ajal täitub maja veega. Üheskoos teksti kirjutades pöörasid mõlemas klassis õpilased tähelepanu sellele, et me justkui kirjutame sama teksti ümber või varastame originaali mõtet. Seletasin, et me kasutame Gruusia muinasjuttu alustekstina ning mõtleme siiski uued tegelased ja sündmused välja ning teksti matkimine alguses on täiesti normaalne, kuna me õpime sellise struktuuriga teksti kirjutama.

Kolmandas tunnis kirjutasid õpilased ise uue muinasjutu samade käikude järgi. Tugevamas klassis hakkasid kõik kohe kirjutama ning pidin väga vähe õpilasi toestama ning peaaegu kõik said ühe tunniga teksti ning ka puhtandi valmis. Nõrgemas klassis vajas toetamist umbes neljandik õpilasi mingi aeg teksti kirjutades, kõige suurem mure oli selles, kuidas tekstiga alustada - pöörasin siis nende tähelepanu näidistekstile ning selle algusele (Elasid kord…). Eriti rõõmustas mind see, et üks õpilane, kes on keeldunud õppeaasta algusest erinevaid tekste kirjutamast (väidab, et ei oska), kirjutas siiski muinasjutu valmis pärast seda, kui arutasime üheskoos läbi, kes võiks olla tegelased ning loo probleem.

Tagasisides tõid suurem osa õpilastest välja, et selle meetodi järgi oli neil lihtsam kirjutada, kuna nad teadsid, kust alustada ja mida teha, nad teadsid, milline tegevus peab igas lõigus toimuma; neil tulid kiiremini mõtted, mida kirja panna; nad tõid välja ka selle meetodi konkreetsuse Paarile tugevale kirjutajale ei andnud see meetod nende sõnutsi midagi juurde, kuna oleksid ka ise saanud kirjutamisega hakkama, küll aga meeldis neile teksti analüüsimise osa.

Mind üllatas see, kuidas 5. klassi õpilased olid valmis terve tunni lühikest teksti analüüsima ning mitu korda lugema, samuti oskasid nad väga hästi pakkuda käike. Pingutasin, et kõik õpilased oleksid kaasatud ning küsisin kõigilt arvamust.

Soovitused õpetajale:

• tasub valida paraja pikkusega tekst (pigem lühem kui pikem), sest seda tuleks põhjalikult analüüsida;

• kindlasti tuleb jälgida, et kõik saaksid sõna, mitte ainult aktiivsemad ja samuti veenduda, et kõik õpilased on kaasas (näiteks lasta korrata mõnel õpilasel eelnevalt leitud mõtet või käiku);

• iseseisvas kirjutamises tuleks lasta õpilastel ise teksti looma hakata ning seejärel saab toestada neid, kes ei oska kusagilt alustada;

• kindlasti ei tasu käikude-sammude täpset järgimist nõuda - mõned õpilased tahavad kirjutada teksti isemoodi; kui nad teevad seda õigesti, siis on hästi.