Žanriõpetus

Žanriõpetuseks nimetatakse keeleteadusliku taustaga metoodikat, mis on välja kasvanud 1980ndatel levinud žanriteooriast. Vastavalt kolmele žanriteooria koolkonnale on välja kujunenud ka kolm peamist žanriõpetuse koolkonda: Sydney koolkond, erialakeele koolkond ja retoorikute koolkond. 

Siin tutvustatakse Sydney koolkonna metoodikat, mis on selgelt üldhariduse suunaline ja mille kohta on välja antud kõige enam metoodilist materjali.

Sydney koolkonna eestvedajad on James Robert Martin, David Rose, Frances Christie, Beverly Derewianka, Caroline Coffin, Mary Schleppegrell, Len Unsworth jt.

Kellele on žanriõpetus mõeldud?

Mudel sobib kõikidele klassidele ning ka neile, kelle jaoks eesti keel teine keel. Eesmärk on toestada kirjutamisprotsessi nii, et kõik õpilased selleks kasu saaks, ning et väheneksid tasemeerinevused klassis. Kõige sobilikum on mudel põhikoolieale, ent kui gümnaasiumiklassides esineb raskusi teksti ülesehituse, lõigu või lausetasandil, võiks selle kasutamisest abi olla.

ŽÕÕRis arvestatakse ka kirjutamise kui kognitiivselt keeruka protsessi mitmesuguste tahkudega, sest kirjutamiseks on õpilasel tarvis viit laadi teadmisi. Žanriõpetus toetab kõiki neist. 

1) Ainevaldkond – teadmised teema kohta, millest kirjutama hakatakse.

2) Keelesüsteem – teadmised süntaksist, sõnavarast ja stiilist.

3) Protsess – teadmised sellest, milline kirjutamisprotsess peaks välja nägema.

4) Žanr– teadmised žanri suhtluseesmärkidest erinevates kontekstides.

5) Kontekst – teadmised kultuuritavadest, lugeja ootustest ja diskursusest ehk teistest samateemalistest tekstidest. 

Millest alustada?

Esimeseks sammuks on valida üks näidistekst. Õpetaja peaks eelnevalt mõtlema, milline võiks olla õpilastele tähenduslik žanr: kas see on žanr, millega õpilased kooliainetes kokku puutuvad, kas see on žanr, mida nad kasutavad igapäevaelus, või on see žanr, mida nad peavad oskama kirjutada. Žanriõpetuse metoodikud David Rose ja J.R. Martin soovitavad kasutada häid eeskujusid, näiteks hinnatud kirjanike tekste, arvamuslugusid, kvaliteetseid õpitekste. Näidisteksti valimine ei tähenda, et võtma peaks tervikteksti, ŽÕÕRi rakendamiseks sobib ka katkend. 

Järgmiseks tuleks õpetajal endal teksti analüüsida, mõelda läbi teksti kontekst: kes ja kus seda teksti kasutavad; millised on teksti variatsioonid, kas tekst on multimodaalne, kui jah, siis milliseid teisi suhtlusmooduseid kasutatakse ning miks. Selgeks tuleks mõelda, mis on teksti eesmärk ja valdkond, kes on suhtlejad. 

Näiteks võiks valida tekstitööks mõne kirjanduse tunnis loetud teksti katkendi, arvamuskirjutise päevalehest, arvustuse või selgitava teksti õpikust. Näidistekstiks võib olla ka mõni multimodaalne tekst, näiteks meem, filmitreiler, juhendav video, teleintervjuu, teabegraafika, silt või teade. Koostööd võiks teha ka teiste aineõpetajatega, paluda neilt mõni tekst, millega parasjagu tegeldakse. Muusika- ja kunstiõpetuses kirjutatakse arvustusi, loodusainetes ja ajaloos koostatakse ülevaateid, ajaloos ka mälestuslugusid, ühiskonnaõpetuses meediatekste.

Kui tekst on valitud, tuleks lähemalt uurida teksti ülesehitust ja koostada ülevaade teksti käikudest ja sammudest. Käigud on teksti osad, mis täidavad kindlat retoorilist eesmärki. Käigud ei eristu grammatiliste tunnuste poolest, käiguks võib olla üks lause või terve lõik. Oluline on välja selgitada, milliseid eesmärke tekstis üritatakse saavutada. Sammud on käigu väiksem osa ehk näiteks lõigus esinevad laused või pikemas liitlauses esinevad osalaused, fraasid. Argumenti uurides võib leida järgmised käigud: väite esitamine, väite tõestamine, vastuväite kritiseerimine. 

Kui käigud ja sammud on tuvastatud, tuleks läbi mõelda, kuidas ZÕÕRi rakendada, millised õpitegevused ja harjutused on need, mida õppijad vajavad. Väga tuttava teksti puhul piisab ülesehituse tasandist, kuid võõra ja keeruka teksti puhul tuleks rakendada ka siseringe: lõigu ning lause- ja sõnatasandit. Teinekord on aga ülesehitus õpilastel selge, kuid just lausetasand vajab rohkem tuge, näiteks juhul, kui tekstid kipuvad olema üheülbalised ja üldsõnalised. Siin aitavad lõigutasandi tegevused  toetada sidendust ja lausemoodustust. Lause- ja sõnatasand aitab tegelda õigekirja ja grammatikaküsimustega. 

Žanriõpetuse rakendamise eesmärk on kirjutamist harjutada. Toestavad harjutused mudeldavad õppijale kirjutamisprotsessi, mida ta võiks hiljem osata iseseisvalt järele teha. Seega võiks ŽÕÕR olla pigem kirjutamisülesannet ettevalmistav kui kirjutamise hindamiseks mõeldud tegevus.

Järgnevalt tutvustatakse ŽÕÕRI etappe ja erinevaid harjutusi, mida teksti ülesehituse, lõigu ning lause- ja sõnatasandil teha. Õpetajad võivad siit kõike kopeerida ja kohandada või eeskujuna kasutada. Kuigi ŽÕÕRis on igal tasandil kolm etappi, valib õpetaja tegevused vastavalt sellele, mida tema õppijad vajavad.  Mõistlik on alustada lugemiseks valmistumisega, edasi võiks liikuda süvalugemise ja ülejäänud lõigutasandi tegevustega (ühine ja iseseisev läbikirjutamine), kuid seejärel võib valida, kas minnakse veel sügavamale ja asutakse tööle ka lausetasandiga, või on õpilased juba valmis pöörduma tagasi ülesehituse juurde. 

Süvalugemine

Nüüd vaadeldakse lähemalt, millistest lausetest tekst või katkend koosneb, igat käiku uuritakse lähemalt ja tuvastatakse sammud. Õpilased saavad teksti kätte käsilehena, et selle peale märkmeid teha. Õpetaja võib samal ajal panna teksti dokumendikaamera alla ja järge pidada, tekst võib olla ka tahvli või ekraanil. Teksti ülesehitus - käigud ja sammud - peaks samuti nähtaval olema. 

Teksti hakatakse lugema käik haaval nii,  et õpetaja nimetab käigu ja õpilased loevad selle ette, kohe leitakse ka sammud.  Veelkord uuritakse tundmatuid sõnu, väljendeid, vaadeldakse sõnade või väljendite asukohta lauses. Selle etapi lõpuks ei tohiks olla tekstis enam mitte midagi tundmatut või arusaamatut. I kooliastmes võiks keerulisemad kohad lugeda ette kooris.

Ühiselt ja iseseisvalt läbikirjutamine

Kui tekst on tuttav ja ülesehitus selge, valib õpetaja välja 1-2 lõiku, mille eeskujul asutakse kirjutama uut samasuguse ülesehitusega lõiku. Seejuures järgitakse süvalugemise etapis analüüsitud lõigu keelt. Hea oleks jätta sama lõik silme ette, teabetekstide puhul tuleks ligi hoida ka tehtud märkmeid. Teabetekstide puhul kasutatakse uut ülesehitust, kuid sama teemat, ilukirjandusliku teksti puhul kasutatakse samu ilukirjanduslikke keelevahendeid, kuid vahetatakse ära tegelased, sündmused ja aegruum. Argumenteeriva teksti puhul jäetakse samaks näidisteksti autori hinnang, kuid vahetatakse teema või probleem.

Siin etapis on äärmiselt oluline kasutada metakeelt, paluda leida fraase, osalauseid, nimetada verbe, sidesõnu, hinnangut väljendavaid rõhumäärsõnu. Nii saab õpetada korraga nii keelt kui süsteemi kui ka keelt kui suhtlusakti.

Ühisel läbikirjutamise eesmärk on kohandada teksti autori kasutatud keelevahendeid õpilaste endi keelevahenditega. See teeb õpilastele nähtavaks kirjutamise kui keeleliste valikute langetamise protsessi, mis tavaliselt on emakeeleõppijal vaistlik. 

Ühiselt tahvlile koostatud lõik võib erineda sellest lõigust, mida igaüks enda vihikusse kirjutab. Kui õpetaja palub koos mõelda uuele sammule ja see saab tahvlile kirja, võivad õppijad enda vihikusse siiski midagi muud kirja panna. Sedasi saab siiski igaüks autonoomseid valikuid teha. Teine võimalus on ühiselt koostatud lõigu järel paluda igaühel üksi uus lõik koostada.

Selle etapi ajal võib õpetaja otsustada, kas on tarvis kasutada ka sisemise ringi tegevusi ehk segipaisatud lauset ja lause kirjutamist või minnakse edasi üleshituse koostamise juurde. 

Lisalugemist

Alex Feldmanni magistritöö

Merilin Aruvee uuringuartikkel

Metoodiliste materjalide kaust Google Drive'is

 Viited

• Aruvee, M. (2021). Žanriõpetus kui ainekirjaoskuse tugi: esimene katseuuring. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 17, 5-27.
• Rose, D. (2020). Book One: Preparing for Reading and Writing. Vt readingtolearn.com.au
• Bawarshi, A. S., & Reiff, M. J. (2010). Genre: An Introduction to History, Theory, Research, and Pedagogy. Parlor Press.
• Hyland, K. (2011). Learning to write. Issues in theory, research, and pedagogy. In R. Manchón (Ed.), Learning-to-write and Writing-to-learn in an Additional Language (pp. 17–37). John Benjamins Publishing Company.
• Rose, D. (2015). New developments in genre-based literacy pedagogy. In C. MacArthur, S. Graham, & J. Fitzgerald (Eds.), Handbook of Writing Research (2nd ed.). New York: Guilford.
• Rose, D. (2015). New developments in genre-based literacy pedagogy. – Handbook of Writing Research (2). Toim Charles A. MacArthur; Steve Graham, Jill Fitzgerald. New York: Guilford.
• Rose, D.; Martin, J. R. (2012). Learning to write, reading to learn: Genre, knowledge and pedagogy in the Sydney School. London: Equinox.