3.kohtumine

Orienteeruv ajakava:

14.00 - 14.30 vaatame üle oma digipädevuste analüüsi

14.30 - 15.30 digitaalsete õpikeskkondade loomise võimalusi: Moodle, Classroom, Trello vm.

15.30 - 15.45 tõmbame hinge

15.45 - 16.45 lingikogu kasutegur õpetaja töös, lingikogude loomise võimalusi

16.45 - 17.15 ettevalmistus arengupartnerluseks

1. Digitaalsete õpikeskkondade liigid

Digitaalne õpikeskkond kui vahend on orienteeritud õppeprotsessi enda läbiviimisele veebis, mis võimaldab hallata nii õppesisu (õppematerjalid, harjutused, testid jne) kui ka õppeprotsesse (juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine).

Inglise keeles kasutatakse enamasti termineid virtual learning environment (VLE) või learning managemnet system (LMS).

Sellised õpikeskkonnad võivad olla kas kommertsiaalsed või vabavaralised. Õpetajad täiendavad neid oma kursuste ja õppematerjalidega.

Suletud, avatud ja kombineeritud õpikeskkonnad

• Suletud õpikeskkonnad on loodud spetsiaalselt õppetöö läbiviimiseks ja sisaldavad kõiki olulisi vahendeid ja tegevusi ühe kvaliteetse e-kursuse loomiseks, haldamiseks ja läbiviimiseks.

Suletud keskkondadesse sisenemiseks on vaja ennast sisse logida. Kursused on enamasti kinnised ja nõuavad sisenemisel kasutajanime ja parooli.

Meie vaatleme suletud keskkondadest: Moodle ja Classroom.

• Avatud keskkondadeks nimetame sotsiaalse tarkvara (blogid, vikid jne) kasutamisega tekkinud õpikeskkondi, mis ei ole loodud õppeprotsessi läbiviimiseks, kuid neid saab kohandada õppetööks.

Meie vaatleme avatud keskkondadest: Trello e projektihaldus ja Google Sites e veebileht.

• Kombineeritud keskkonnaks nimetatakse suletud ja avatud õpikeskkonna ühendamisel tekkinud kombinatsiooni, kus osa õppetööd toimub suletud õpikeskkonnas, osa avatud õpikeskkonnas.

Meie kasutame oma õppetöös kombineeritud keskkondade metoodikat: Google Sites avatud keskkond õppematerjalide jagamiseks, Google Meet suhtlemiseks ja Google Sites õpimapp õppija enesearengu reflekteerimiseks.

Erinevate keskkondade head ja vead

Igal keskkonnal on oma head ja vead ning nende sobivus sõltub õppijatest, õpieesmärkidest ja tegevustest. Kuna mingil määral on suletud ja avatud keskkondade näol tegemist vastanditega, siis võib ühe negatiivseid külgi vaadelda samaaegselt kui teise eeliseid.

Avatud keskkondade eelised:

• materjalid keskkonnas on kättesaadavad kõigile, ka väljaspool õpikonteksti olevatele inimestele. See annab võimaluse kaasata õppetöösse vanemaid, vanavanemaid, sõpru, jne. s.t. võimaldab luua kogukondi ja võrgustikke, kus õppija ei ole üksi.

• kuna avatud keskkond koosneb reast erinevatest tarkvara lahendustest, siis tutvudes mõnega neist omandatakse teadmised ja oskused, kuidas järgmised funktsioneerivad, mistõttu muudab keskkonna loomise ja haldamise lihtsaks ja kasutajasõbralikuks.

• info kiirem liikumine ja kättesaadavus; samas ka erinevatest kanalitest tuleva informatsiooni kombineerimine uueks.

• igast arvutist vaadatav/jälgitav, ei eelda isikliku arvuti olemasolu, materjalid kättesaadavad veebist.

• suurem võimalus operatiivseks ja kiireks tagasisideks, kuna võimaldab näidata pooleli olevat tööd ning nõu küsida nii õpetajatelt kui ka õppijatelt.

• võimaldab heita pilk teiste õppijate töödele, mis võib pakkuda uut arusaamist ülesandest ning seega tekivad uued mõtted.

• paindlikkus ja valikuvõimalused töövahendite valikul vastavalt vajadustele, võimalus kohandada keskkond selliselt, mis kõige paremini toetab õpiprotsessi, lisada uusi vahendeid või vajadusel osad eemaldada tekitades optimaalse õpikeskkonna.

• lisaväärtusena pakub võimaluse õppida infotulvas orienteeruma ja käsitlema erinevaid veebipõhiseid vahendeid.

Peamised negatiivsed aspektid, mida saab avatud keskkondade puhul välja tuua:

• ajab õppijaid segadusse, kuna keskkond pakub suurel hulgal uusi vahendeid, mis ei pruugi kõigile tuttavad olla ning kohati pakub ehk liigagi palju võimalusi. Juhul, kui õpikeskkond on üles ehitatud tundmatutest vahenditest, siis õpiprotsess on aeganõudev ja mahukas, kuna on vaja tutvuda uute vahenditega, mis moodustavad õpikeskkonna. Tagajärjeks võib tekkida olukord, kus õppijad tunnevad ennast liialt koormatud uute vahenditega tutvumisel, mistõttu sisuline pool saab liiga vähe tähelepanu. Siinkohal oleks üks lahendus, kus õppijad ise loovad oma õpikeskkonna vahenditest, mis neile juba tuttavad.

• hõlmab endas liiga palju informatsiooni, mis seostub vahendite avatusega ning vabalt kättesaadavusega. Eeldab oskust filtreerida enda jaoks oluline informatsioon.

• keeruline haldamine – võib tekkida olukord, kus ei tajuta infovoogude liikumist erinevate vahendite vahel, mistõttu ei osata informatsiooni süstematiseeritult lisada. Õppijal ei teki ülevaadet kogu keskkonnast kuna seda iseloomustab kaootilisus ja konkreetse struktuuri puudumine.

• puudub garantii arendajate osas, valitud vahendid võivad muutuda ühel hetkel tasuliseks või kaduda.

Kokkuvõttes on nii suletud kui ka avatud ülesehitusega keskkondadel nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Milline nendest just sobivaim on sõltub suuresti õppijatest, õpetajast, õpiprotsessi iseloomust ning soovitud eesmärkidest. Samas ei tähenda, et peaks valima ühe või teise lähenemise. Väga edukalt on võimalik integreerida mõlemad lähenemised oma õpitegevustesse.

Allikad ja lisalugemine:

• Marandi, T., Pilt, L. http://kodu.ut.ee/~triinm/moodul5/epe.html

• IT lahendused koolis http://www.slideshare.net/samiznaetekto/it-lahendused-koolis

• Piir, M. http://www.e-ope.ee/_download/repository/Slaidid_Marju_Piir.pdf

• Personaalne õpikeskkond ja digitaalne arengumapp http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/

• Väljataga, T., Tammets, K PERSONAALSED ÕPIKESKKONNAD http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2641/Personaalsed%20%C3%B5pikeskkonnad%20-%20materjalid.pdf

1.2. Õpikeskkondade analüüs

1.3. Õpihalduskeskkondade lühiülevaated

2. Lingikogud

Sotsiaalne järjehoidja e lingikogu on veebirakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku.

Eelised:

• järjehoidjaid saab kasutada erinevate seadmetega,

• viiteid erinevatele veebilehtedele saab teistega jagada,

• saab leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid,

• järjehoidjatele saab lisada märksõnu, et neid oleks (oma loetelust) lihtsam leida.

Allikas: http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=7866

Ka veebibrauserid pakuvad võimalust oma lemmiklehekülgi märkida/salvestada sõltumata arvutist.

2.1. Lingikogude loomise võimalusi

Väga hea ülevaate saad https://geekflare.com/best-bookmark-managers/

Spetsiaaltarkvarad

Linkide kogumine Google Chrome laienduse abil

3. Ettevalmistus kogemusringiks

Järgmisel korral räägime lähemalt esimese kolme kohtumise järgsetest kogemustest: mis kõnetas kõige rohkem, mille üle mõtisklesid jne - see kõik on enam-vähem kirjas ka Sinu õpimapis.

Sinu õpimapiga tutvub vahetult enne järgmist kohtumist Sinu arengupartner, vaata altpoolt paare, üks on ka kolmik, tegin sinna nooled, kes keda :)

Järgmisel korral rääkige veidi omavahel ja seejärel tutvustab arengupartner teistele Sinu arengu säravamaid seiku.

Ja siis teed Sina tema kohta sedasama!

Iseseisev töö

1. Katseta lingikogumist ja lingikogujaid.

2. Korrasta oma õpimapp:

• lihvi veel disaini

• kontrolli, et arengupartner Sinu mapile ligi pääseks

• tee valmis kõik postitused esimese kolme kohtumise kohta

Tähtaeg 23.oktoober.

24. ja 25. oktoobril tutvu oma arengupartneri õpimapiga - vaata, kas saad aru, kuidas on tal kursus sujunud, mis on eriti põnev olnud, mis vajaks ülevaatamist.

Ole valmis kohtumisel andma partnerile soovitusi õpimapi arendamiseks või õppija enesearenguks.