Lambad pärimuses

Eesti Kirjandusmuuseum pealiskaudse vaatluse põhjal tundub, et lambast tehakse regilauludes üsna sageli juttu, võibolla pisut harvem kui lehmast ja hobusest. Enamasti mainitakse regilauludes lammast ühenduses villaga; kui villast juttu ei tehta, siis on kõne all lammaste karjatamine ja karjused. Villast ja sellega seotud töödest on sageli juttu ka lammast mainimata. Vahel räägitakse ka muude loomade, nt hundi villast. Paljud värsid kinnitavad, et lammas on olnud naturaalmajanduses tähtis tegelane: ema hoolitsusest rääkivates väga levinud lauludes on alati värss, kus lammas antakse lausujale (s.o tervendajale) tasuks; mardi- ja kadrisandid soovivad lambaid lauta (vill on eriti oluline just kadripäeva kombestikus). Siit tuleb ilusti välja ka see, kuidas on seotud just sama häälikuga algavaid sõnu: lammas - lausuja, lammas - laut; sageli nimetatakse, et heal lambal on lahked villad. Järgnevad laulud on välja otsitud meie regilauluvara napist kümnendikust, aga just vanemast materjalist, Jakob Hurda kogudest. Mõned laulud lisasin ka rahvalaulude antoloogiast vastavate teemade alt. Mõned neist lauludest on väga levinud, nt esimene lastelaul, aga seda "kuldvillaga kutit" vist küll rohkem pole üles kirjutatud. (Eesti Kirjandusmuuseum, Kanni, Labi, 2005).

Kanni, Labi: Regilaulud lammastest. Eesti Kirjandusmuuseum. 2005.

Vanasõnad

  • Siis maksvat veel heina teha, kui ühe vikatihoobiga lamba suutäie heina maha lüüa saab

  • Kes heinasaadu silumata jätvat, sellel jätvat ka lammas poja lakmata

  • Enne jaani tett heina süüen lamba ei röögi

  • Kui lammas iga päev nii palju heinu saab, kui ta vill, mis niites saab, siis ta pole veel pisku söömaga olnud

  • Lammas sööb talvel oherdiaugu läbi koorma heinu ära

Allikas: Folklore.ee (18.1.2011)

Uteaugu saun (saun Veadlas)

Selle nime tekkimise kohta on kirja pandud järgmine lugu. Endise Porkuni vallas Veadla külas jagati maid ja asutati talukohad. Igale kohale oli vaja nime ning kaaluti missugused selleks sobivad. Neil maadel karjatati varem lambaid. Maapind oli seal nõgusid ja lohke täis, kus lambad armastasid hüpelda ja kepsu lüüa. Kui parajasti ühele talule nime pandud, jooksnud lambad sellel maatükil kuristikes. Nii otsustatigi talule anda nimi - Ute augu. See nimi kirjutati valladokumentidesse ja see nimi jäigi. (Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek; Eisen, Matthias Johann: Laste warandus. Uued ja vanad. Salmid ja laulud. Esimine raamat. Tartus 1881.)

Viru Kuningas

Viru Kuningas – on tõesti kuninglik see loom
peas sarvedest tal moodustunud kroon
ja nagu sobilik on kuningate killas
ta elab villas
ta elab villas peenes
mis talviti on must
kuid oh üllatust
kui suvepäike läbi kammib villa peene
ta pruuniks läheb tarbimata päevakreeme
ta päritolu sisaldab vaid valitumaid geene
emaks Vana Hall ja isaks Viru Vesse
ei kahtlusplekke mahu tema puhtusesse
ei miski risustada saa Viru liini üllast
mis sest et alguse ta saanud Risukülast
nüüd Viru Kuninga ma lasen utekarja
need uudishimu sugugi ei varja
ja järgijätmata kõnnivad tal taga
vist pilti teha tahavad koos Viru Kuningaga
neid fotograafil pildistada lasin
kuid lõpuks selgus on igas utes peidus
päris tõetruu koopiamasin

- Margus Konnula 10.10.2011-

"Olleme ommal maal tännani kaht suggu lambaid tundnud, mis on Saksa ja maa lammas. Wiimane suggu on põhja-maa lammas, ja on wägga hea, et jämmedat willa annab, mis ommane on, et temmost head watlat tehha."

"Olgu nüüd sellega kuidas on, siis on meie maa lammas, meie kohta arwatud, üks kallis ja tännowäärt Jummala armo kingitus, mis meile ihhokatte ja mu ello tarwituste poolest suurt head ja kassu sadab; agga ei olle õmmetige sedda willa temma käest sada, kennest penemad kallewid sünniks tehha: ning, et sedda wimast häddast tarwis on, ja paljogi tarwis lähheb, ostame sedda wõeralt mailt, ja jooksseb meie raha aastati selle kauba eest miljonide kaupa sinna." (Allikas: Marahwa Näddala-Leht; 19 1825-05-13.)

Salm 16. Lk. 26

Laul 36. Lk 87-88.