Luuletused ja laulud

Regilaulu andmebaasis on järgmine lugu:

H II 12, 722/3 (60) < Väike-Maarja khk. -W. Lurich (1890)

Nime küsija
Üks kodukäia tuli ühe noore naise juurde ja lubas teda ära kägistada, kui ta ei ütle mis tema (koduk) nimi on, omas hirmus ütleb naine kõiksugu kensakaid nimesi, aga iga nime juures naeratab kodukäia ja ütleb: "See ep ole minu nimi, see ep ole minu nimi, ütle või ma kägistan Sind ära". Naine ei saand aga õiged nime välja. Viimaks ütles kodukäia: "Kui Sa homme õhtu minu nime ei tea, siis viin Sind kaasa hauda.

Naisel tuli hirm peale, ta jooksis ühest nõia juurest teisele, pag. 723 ühe targa juurest teisele, keegi ei teadend aga nõu anda. Üks vanake tee peal ütles naisele: "Mine homiku vara Ebavere mäe peale ja vaata ida poole."

Naine läks ka sinna ja nägi oma kodukäiad tansimas ja laulmas:

Ah kui hüvä1
Et keegi ei tüva2
Et mu nimi on Tebärpits.
Naine oli ülirõõmus, et nime teada sai ja ütles seda, kui kodu käia pärima tuli, naine ei näind ilmaski enam kodu käiad.

1 (hea)
2 (tea)

H II 37, 439/40 (24) < Väike-Maarja khk., Kiltsi v. - Tõnu Wiedemann < Leenu Seemann; Kai Jõula (1891)

Hiie noorem poeg
Kus me lähme vasta ööda,
Vasta ööda vasta kuuda,
Vasta pilgesta pimedad,
Vasta tähta tillukesta,
Eidame öömajale
Lähme homme homikulla
Varasella valgeella,
Et ei kuule Hiie kukke
Hiie kukke hiie koera,
Hiie endised hagiad.
Kohe kuulis kõige noorem,
Kõige noorem, kõige nõrgem,
Kõige virgem, kõige viksim,
Kõige traksim kõige targem,
Hakkas sisse kutsumaie,
Tulge seia sissejen,
Sees siin siidi müidaneksi,
Kalevida kaubeldakse,
Siidi müidi süllalana,
Kalevida vaksalana
Poorti poole küindralana,
Musta muidu moodilana.

EÜS VII 1900 (92) < Väike-Maarja khk., Vao v., Ärina k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Juula Õun, 75 a. (1910)

Hiie noorem poeg + Neiud vastu ööd käimas
Õekesed, hellakesed,
Kus me lähme vasta ööda
Vasta ööda, vasta kuuda
Vasta pilgesta pimedat
Meie upume uduje
Meie kaume kasteesse
Lähme homme hommikulla
Et ei kuule hiie kuked
Ega näe hiie neiud
Kuulis hiie noorem poega
See hüüdis üle värava,
Üle kahe kolme aja
Tule seie neitsikene
Siin ju siidi müüdaneksi
Kalevit siin kaubeldakse
Siidi müüdi sülla kaupa
Kalevit ju vaksa kaupa
Mõdu ilma mõetematta
Saia ilma sallardita.

EÜS VII 2477 (441) < Väike-Maarja khk., Vao v., Kiltsi k. - J. Välbe & W. Rosenstrauch < Kai Meibaum, 59 a. (1910)

Viru sepp
Oh minu hella vennakene
Võta alla Hiie halli
Käe kõrva kulda kõrvi
Sõida sepale Virule
Tagujale targemale
Ette õeruta hõbeda
Taha tilguta tinada
Tee mulle terava sirbi
Siis ma põimin pika põllu
Siis ma laanin laia välja.

H II 11, 324/5 (90) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889)

Arg kosilane
Neiud mängivad mäela,
Kudruskaelad kopelissa,
Helmed helkvad, pärjad läikvad,
Rõu rõngad rõgisesid,
Peigu varjulta vaatama,
Oleks mull püssi püstaks neidu,
Oleks mull võrku, võtaks neidu.
Neidu kuulis, kostis vastu,
Ma pole püssil püüetava,
Ei ole võrgul võetava,
Ega koa noodal nopitava,
Lind on püssil püüetava,
Kala on võrgul võetava,
Vähk on noodal nopitava,
Mind püütaks Püha jõela
Kui saab papi kirjalane,
Ei mind peta peened särgid,
Kata karratud kasukas,
Mata manteli alus,
Küll mind petab peene liiva,
Matab moa musta mulda,
Varjab valge tornikene,
Liiva Peeter lingukene,
Kalmu Andres kaunikene,
See toob muldaje õluta,
Liiva toob sea lihada,
Alla mulla ahvenida.

H IV 1, 274/5 (3) < Väike-Maarja khk. - Anna Elken (1888)

Helise, mets + Laulu võim
Helise helise metsa,
Kõmise, kõmise kõrbe,
hüüa vastu hiie metsa,
pane vastu palgi metsa,
minu hea hääle tõttu
Kumedama kurgu tõttu,
lahedama laulu tõttu!
Kuhu mu heali kuulduneksi,
senna metsa murduneksi,
Puud pikad pinuje lähävad,
halud ristati ajavad,
ilma noorita mehita,
Teravaida kirveeida
Oleks need mehed kodune,
Kui need kirveed koduje
Nad teeksid kivile kirjad,
raiuksid rahale ristid;
teeksid kirjad kinnasteije
tanu kirja taevaaie
põlle kirjad põrmandalle
räti kirjad räästaaie.

Eesti regilaulu andmebaas