Maastik

RTI, 12.11.1998, 98/99, 1580 Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Ebavere kaitsekorra muutmine: 2008. aastal valmistavad LKK kaitse planeerijad ette materjalid järgmiste alade kaitsekorra muutmiseks. http://www.lk.ee/index.php?main=482

Ebavere maastikukaitseala: http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=92

Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestati Väike-Maarja valla üldplaneering. Üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne ( 2007 Tartu; Arvo Järvet: http://www.v-maarja.ee/systematic/files.php?id=817)

4.9.2 Ebavere maastikukaitseala

Väike-Maarja vallas on viimastel aastatel seoses kaitsealadega kujunenud põhiprobleemiks Ebavere maastikukaitseala kasutamine spordi- ja puhkepiirkonnana. Tegemist on Väike-Maarja vallas ainukese reljeefilt ja maastikuliselt alaga, mis pakub mitmekesiseid võimalusi inimeste spordiharrastuste jaoks, sh murdmaasuusatamises tipptasemel. Kuid samal on tegemist kaitsealaga, mis alates 2004.a. kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu Ebavere loodusalana. Tegemist on olukorraga, kus tuleb ühitada looduskaitse ning tervisespordi ja elanike puhkuse huvid – st sotsiaalsed vajadused.

Kaitseala kaitse korraldamise aluseks on Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 246. Ebavere tervisespordikeskuse senine arendamine on toimunud vastavuses kehtiva kaitse-eeskirjaga, kusjuures seda tegevust alustati enne kaitse-eeskirja kinnitamist. Piirangu- ja sihtkaitsevööndis suusaradade rajamine on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev tegevus. Eeldatavasti võib tekkida mõnikord konflikt kaitse-eeskirjas punkt 9. all sätestatud nõuetega: Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kuna talvel on suusarajad kasutamiseks avatud pidevalt, siis peaks suusatamise ning kelgutamise jaoks olema taotletud luba kogu talveperioodiks, sest ei või teada, millal on radadel vähem või rohkem kui 50 inimest.

Ebavere tervisespordikeskuse arendamine mõjutab kõige enam loodusalal kasvavat metsa, mis Natura inventeerimisandmete alusel kuulub Euroopas ohustatud elupaigatüüpi rohundirikkad kuusikud (9050). Kaitseala kaitse-eesmärkidest tulenevalt on vajalik esitada rida soovitusi Ebavere tervisespordikeskuse loodussäästlikuks arendamiseks, et leevendada looduskaitse ning tervisespordi ja puhkemajanduse vahelisi vastuolusid:

1) loobuda elektriõhuliinidest nii mäe jalamil olevate teenindushoonete piirkonnas kui ka radade valgustamisel, asendades need maakaabelliinidega, mis ei vaja laiu trassikoridore;

2) maasiseste kaabelliinide puhul mitte rajada eraldi trassikoridore, vaid paigaldada kaablid suusaradade alla;

3) radade valgustamisel kasutada kõrgete postide asemel maastikku paremini sobivaid madalamaid valgustusposte;

4) pindmise erosiooni ilmingud järsematel nõlvadel tuleb kohe likvideerida, et vältida erosiooninõgude edasist laienemist;

5) suusaradade ääri suvel mitte niita, et seal säiliks ja areneks looduslik/looduslähedane kooslus; rajaservade puhastamine teha sügisel pärast vegetatsiooniperioodi lõppu (pärast ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist alla +50 C);

6) raja profileerimisega selle servadesse jäänud kivid ja munakad vedada ära, et võimalikult vähe oleks näha pinnasepaigaldustööde jälgi;

7) vääriselupaiga piires ei tohiks raiuda võsa ega metsa põhipuuliikide järelekasvu;

8) tervisekeskuse hoonete ümbruses rakendada maastikuhoolduse võtteid, mis aitavad kaasa tehisobjektide paremale sidumisele loodusega;

9) talviste murdmaasuusatamise tippvõistluste ajal takistada piirdeaedadega pealtvaatajate ligipääs suurema kaitseväärtusega kohtadesse.

Kokkuvõtvalt on kõige positiivsem arengustsenaarium Ebavere tervisespordikeskuse täielik väljaehitamine ja seeläbi kohaliku kultuurmaastiku korrastamine ning sotsiaalkeskkonna atraktiivsemaks muutmine. Planeeritavad tegevused ei põhjusta Arendaja oskuslikul ja heaperemehelikul planeerimisel/teostamisel olulist negatiivset mõju piirkonna looduskeskkonnale. Küll aga võib kaasa tuua tugevat positiivset mõju piirkonna sotsiaalsele keskkonnale. Positiivse tulemusena tuleb märkida tervisekeskuse teeninduskompleksi jaoks endise Ebavere karjamõisa hoonete ärakasutamist, mis näitab head suhtumist ajaloo- ja arhitektuuripärandisse. Ebavere maastikukaitseala kaitse ning puhke- ja tervisspordi arendamise ühitamisel on põhjendatud käsitleda lisaks ka ala, mis jääb väljaspoole kaitseala ning Natura võrgustiku ala, kuid moodustab osa Ebavere mäe metsast. Väljaspoole kaitseala jääva Ebavere mäe metsa suhtes on soovitav rakendada näiteks raiepiiranguid sel määral, et tegemist oleks püsimetsaga ning mille majandamisel arvestatakse puhke- ja tervisespordi maastikukasutuse vajaduste ja nõuetega. Nimetatud asjaolu peaks täiendavalt käsitlema üldplaneeringus. (lk.45-47.)