Eesti Natura 2000 alade nimekiri esitti Euroopa Komisjonile 1. maiks 2004.

Keskkonnaministeeeriumi juhistest võib lugeda "Natura aladele ei või aga planeerida suurte massiturismi objektide ehitamist."Mis on massiturism?

Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestati Väike-Maarja valla üldplaneering. Üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne (2007 Tartu; Arvo Järvet: http://www.v-maarja.ee/systematic/files.php?id=817). Väljavõtte keskkonnamõju hindamise aruannest:

Kaitsealad ja hoiualad

4.9.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõike 2 punktile 2 hinnatakse kavandatava tegevuse mõju Natura võrgustiku aladele täiendavalt. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k on kehtestatud Väike-Maarja vallas järgmised Natura 2000 võrgustiku alad:

1) Ebavere loodusala Lääne-Viru maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liigi elupaiga kaitseks. Pindala 38 ha. Kaitstav elupaigatüüp: rohundirikkad kuusikud (9050). Liik, kelle elupaika kaitstakse: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa).

Ebavere Natura 2000 võrgustiku ala

Eraldi tuleb peatuda Natura 2000 võrgustiku Ebavere loodusala teemal, sest Ebavere mägi ja selle lähiümbrus on Väike-Maarja elanike kõige tähtsam tervisespordi- ja puhkeala. Natura kaitseväärtuste – rohundirikkad kuusikud ja kaitsevajadusega liigi karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) – kaitse korraldaniseks lülitati Ebavere maastikukaitseala kogu ulatuses Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Natura alade väljavaliku ajal aastail 2002–2004 oli Ebavere mäel loodud juba tervisespordikeskus, mida hiljem on edasi arendatud. Seoses suusaradadega kaitsealuses metsas võib eeldada vastuolu looduskaitse ning tervisespordi ja puhkemajanduse vahel. Seda oleks pidanud arvestama ka Ebavere Natura 2000 ala väljavaliku käigus, sest Natura

2000 põhimõtted ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Natura alaks arvamine ei välista majandustegevust väljavalitud aladel. Natura alal on võimalik teatud tingimustel arendada ka suuremaid projekte – näiteks kui sellele arendusprojektile puuduvad alternatiivid ja kui selleks on olemas tungivad vajadused. Ebavere mägi ongi selliseks kohaks, kus kohalike elanike tervisespordi ja puhkuse veetmise tungivad vajadused on olemas (lk.44).

Natura 2000 võrgustiku Ebavere loodusalal on kaitstav elupaigatüüp rohundirikkad kuusikud (tüübi nr 9050). Rohundirikkad kuusikud kasvavad parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel viljakatel muldadel, sageli laugetel nõlvadel ja jalameil. Peamiseks puuliigiks on kuusk, kuid nii I kui II rindes kasvab sageli lehtpuid. Eestis käsitletakse rohundirikaste kuusikutena salukuusikuid (naadi ja sinilille kasvukohatüüp) ja soostuvaid kuusikuid (sõnajala ning angervaksa

kasvukohatüüp). Loodsuliku arengu käigus võivad viljakates kasvukohatüüpides domineerima hakata ka laialehised puuliigid.

Rohundirikkad kuusikud ei ole Eestis haruldane ega piiratud levikuga metsaelupaik. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kehtestatud loodusalade nimekirjas on kokku 110 ala, mis moodustab 21.6 % kõigist loodusaladest, kus kaitstavaks elupaigatüübiks on rohundirikkad kuusikud. Loodusalade kogupindala, kus esineb vaadeldavat tüüpi kuusikuid, on kokku 329 079 ha1, millest Ebavere loodusala moodustab 0.01 %, mis on äärmiselt väike osatähtsus. Seda tüüpi kuusikud esinevad laialdaselt suurepindalalistel Natura 2000 võrgustiku aladel nagu Karulas, Haanjas, Otepääl, Lahemaal, Kõrvemaal ja Põhja-Kõrvemaal ning mujal. Täiendavalt esineb rohundirikkaid kuusikuid vanade loodusmetsade koosseisu (tüüp nr 9010). Ebavere loodusala on väikesepindalaline (38 ha) rohundirikaste kuusikute esinemisala. Väiksema pindalaga on ainult 6 sama elupaigatüübi Natura ala, ülejäänud on suurema pindalaga. Rohunirikkad kuusikud on ka Ebavere mäe läheduses oleva Äntu loodusalal kaitstav elupaigatüüp.

Eeltoodut arvestades on ettepanek Ebavere loodusala arvata välja Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjast. Väljaarvamine Natura nimekirjast väldib võimalike bürokraatlike lahkarvamuste kujunemise Ebavere loodusala küsimuses. Kõige olulisem on siinjuures see, et Ebavere mägi kui geomorfoloogiliselt ja kvaernaargeoloogiliselt oluline pinnavorm koos seal esineva elustikuga on piisavalt hästi kaitstud maastikukaitseala kaitserežiimist tulenevate nõuetega. Tervisespordi ja puhkekeskuse kasutamisvõimalusi seoses maastikukaitse kaitse-eesmärkidega selgitatakse käesoleva KSH aruande järgmises osas (lk.45).

Kuna Ebavere Natura 2000 võrgustiku ala ei ole ainulaadse elupaigatüübiga – rohundirikkaid kuusikuid esineb Eestis suurtel pindaladel, on ettepanek Ebavere loodusala arvata välja Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjast (lk.53)

Ebavere tervisespordikeskuse puhul on kõige positiivsem arengustsenaarium selle täielik Väike-Maarja valla üldplaneeringu KSH aruanne 54 väljaehitamine ja seeläbi kohaliku kultuurmaastiku korrastamine ning sotsiaalkeskkonna atraktiivsemaks muutmine. Kaitseala kaitse-eesmärkidest tulenevalt on vajalik rakendada esitatud soovitusi Ebavere tervisespordikeskuse loodussäästlikuks arendamiseks, sh kaitsealaga piirneval metsaalal. (lk.53-54.)

Mis on massturism?

Ebavere loodusala kaitse on tagatud Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga. Kaitse-eeskirja järgi on kaitsealal lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Üle selle on vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Uute ehitiste püstitamine kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud ainult kaitseala tarbeks ja piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul. Valitseja võib keelduda kooskõlastamast rahvaüritusi ja ehitiste püstitamist, kui see võib kahjustada loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või selle seisundit. Massiturismi mõistet pole lõpuni defineeritud, seda on kasutatud lihtsalt tavamõistena, iseloomustamaks ettevõttmisi, millega kaasneb ala massiline külastamine, nagu näiteks kuurort vmt. Igal konkreetsel juhul tuleks muidugi lähtuda kaitstavatest loodusväärtustest alal ning sellest, kas planeeritav ettevõtlus võiks neid elupaiku kahjustada või mitte. Allikas: Keskkonnaministeerium 17.3.2009