Geoloogia

Maapinna erosioon ja rajade kulu :Eesti Mets (2008, nr 3): Metsapuhkuse keskkonnamõjud nõuavad uurimist

Üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne ( 2007 Tartu; Arvo Järvet: http://www.v-maarja.ee/systematic/files.php?id=817)

LISA I. Väike-Maarja valla väärtuslike maastike iseloomustus

Ala nr. 1 EBAVERE

Ala klass: I

Ala tüüp: 4,6,8

Ala pindala: 23,5ha

Ala asukoht: Lääne-Viru Maakond, Väike-Maarja vald

Ala tähtsus: maakondlik, võimalik riiklik

Ala kirjeldus: Pandivere kõrgustiku üheks tuntumaks ja kõrgemaks mäeks on Ebavere mägi Vao ja Väike-Maarja vahel. Mägi kerkib merepinnast 146m kõrgusele, tema suhteline kõrgus Rakvere-Tartu maanteelt on 35m, Põltsamaa jõe poolt (loodeküljest) 44 m ning see on kõrguselt kolmas mägi Pandivere kõrgustikul. Loode-kagu suunaline piklik, järskude nõlvadega Ebavere mägi on tekkelt oos. Oosi keskosa moodustab kuppeljas kuhik, mille külgedel on lohkusid ja külgorge (eriti sügav lohkorg on kaguküljel). Mäe põhjanõlv on laugem, lõunanõlv aga järsem, kus nõlvade kalle on kuni 33° . Kirdeküljel on 5–6m suhtelise kõrgusega astang. Ebavere mäest põhja pool jätkub madalamate küngastega mõhnastik. Mägi on kõrgemaks kohaks läbi Pandivere kulgevast põhja-lõuna suunalisest vallseljakute ahelikust, mis peale katkestusi jätkub põhja pool Porkuni-Lemmküla oosidega. Suurem osa Ebavere mäest on kaetud viljaka kamarkarbonaatmullaga, mistõttu domineerivad sinilille-tüüpi kuuse-segametsad keskmise vanusega 100–110 aastat. Puistus domineerivad kuusk ja kask, kasvab ka haaba, pärna, vahert jne. Alusmets on rohke, valdavalt sarapuu, kuslapuu. Alustaimestik on lopsakas ja liigirikas. Praegu leiab Ebavere mägi aktiivset kasutamist mitme spordiala esindajate poolt: oma rajad on siin suusatajatel, orienteerujatel, jalgratturitel.

Hinnangud:

Kultuurilis-ajalooline väärtus (KAV): 3

Esteetiline väärtus (EV): 2

Looduslik väärtus (LV): 3

Identiteediväärtus (IV): 3

Rekreatiivne ja turismipotentsiaal (RTP): 3