Ebavere kirjasõnas

Knüpffer, Georg Martin (1850-del): Väike-Maarja pastor Carl Theodor Knüpfferi poja Georg Martin Knüpfferi 1850.aastatest pärinevate mälestuste saksakeelses käsikirjas on tähelepanek ka Ebavere mäe kohta. "Ebavere mäe kõrgus on 479 jalga. Idast ja läänest on see kaetud põõsastikuga, lõunast kõrgmetsaga, kust jalgtee viib mäkke. Mäe jalamil on kunstlik küngas, kus asuvad paganluse-aegsed hauad, ürgne eestlaste pühapaik, maa pealikute ühine ohverdamispaik. Raginad põõsastes ja tuule vilin männiokstes loovad kujutluse ohvriloomade korinast ja ühe vangilangenu karjetest või hammastekiristamisest, kelle võitjad oma jumalatele tahavad annetada. Õllekapp käib ringi, varesed ja kaarnad istuvad puudelatvades. Kui palju mälestusi nendest aegadest veel rahva seas elab? seda ei tea ükski sakslane siin maal, sest rahva suu võõrastele ei avane." (2008. a tõlge, Väike-Maarja muuseum).

1890. aastal ühe peo puhul Ebavere mäel kutsuti Grenzstein sinna kõnelema. Seal esinesin mina Mäevaimuna. Olin maskeeritud ja samblaga ehitud. Piitsutasin omas kõnes vargust (mida oli eriti palju Porkunis), joomist ja petmist: “Ennevanasti, kui viidi hobusevaras vangi, siis jooksis igaüks teda vaatama. Nüüd on aga Porkunis ja Triigis nii palju hobusevargaid, et igaüks võib neid käega katsuda...” - “Kui ostan pagarilt naela saia, siis saan teise naela auke...” jne. Ajasin rahva nii tigedaks, et pidin läbi metsa koju hiilima. Grenzstein kirjutas minu kõnest “Olevikus” ja mind kutsuti kõnelema Peterburi ja Riia eesti seltsidesse. (Jakob Liiv) Allikas: Radar 26.2.2009 Kõned, peod EKLA, f 199, m 58, 115 (288) < Väike-Maarja khk. - Olga Männik (1931/32)

Laulupidu Ebaverel

1894. aastal peeti Ebavere jalamil esimene kohalik laulupäev, kus ühendkoore juhatas Assamalla õpetaja Juhan Elken ja kõnedega esinesid Ado Grenzstein, Jakob Tamm, Jakob Liiv jt. Allikas: http://www.hot.ee/zolki/Ebavere.html

Liiv, Jakob (1896): Mäevaim ja Rahatuli Ebaveres

Tamm, Jakob Sonetid Ebavere mäele "Suits Ebavere mäel", "Ebavere mägi", "Lüpsik" ja "Rahatuli Ebavere metsas".

Liiv, Arnold 1924. Ajaleht Kodu, artikkel "Väike-Maarja"

"Keset lõunapoolset kiltmaad, ligi kolm wersta kirikust lõuna-õhtu poole, on "Ebavere mägi", mille kõrgus 445 jalga. Ebavere seisab mitmest mäekingust koos, ning on lõuna poolt järsk. Mäe otsas oli mõni aeg kõrge waatetorn (majak), mida suurte sõjawäe manööwrite ajal Wene walitsus ehitada laskis. Waade selle otsast olla suurepärane olnud: Tallinn, Narwa ja n. ed. olla piksilmaga täitsa näha olnud. Majak paistis pea igale poole kogu kihelkonnas. Enne ilmasõda mädanes ta niiwõrd ära, et tuul tema ümber paiskas! Kes nüüd Ebavere mäele ronides ümbruse waatamisest lõbu tunda tahab, peab mäel asuwate kuuskede otsa ronima. Mäel olla wanarahwa jutu järele wanad eestlased ülijumala Uko ja Taarale ohverdanud. Õhtu poolt mäejalast voolavad allikad wälja, ning asub seal nõndanimetatud "Täku tiik" - mudane allik. Mäetippude kaewamiste juures leidub mulla, savi ja ka lubjaga tehtud müüride jäänuseid. Wana jutu järele pole muidu rahvast Ebawerest Uku teenistusest ära wõõrutada saadud, kui ehitatud "Uus kirik" (Väike-Maarja) kolm wersta põhja poole."

Elken, Johan artikkel "Wäike-Maarja". Rosenberg, E kogumik "Virumaa", 1924.

"Ebawere mägi on Kiltsi raudteejaamast 3 1/2 kilomeetrit Wäike-Maarja poole, aga W.-Maarjast 3 klm. Kiltsi poole, tee ligidal. Mägi on kolmeastmeline ja mõnes kohas kuni 45 kraadi järsk. Mäe nõlwadel kaswawad kuused, sarapuud, pihlakad, lepad, lõhmused, ka tammed, toomingad j.m. Kõige warasemad lilled ja taimed katawad kewadisel ajal metsaalust, mida igasuguste lindude laul omajagu ülendab, mille pärast ka mägi on Wäike-Maarja ümbruskonnale armsaks jalutuskohaks. - Mäe otsast, kuhu Simuna, Koeru, Jaani ja Wäike-Maarja kirikud ära paistawad, on huvitav ümbrust silmitseda.

J.Jung´i "Muinasajateadus Eestimaalt" räägib, et ennewanast olnud mäel wäga ilus mets ja ohwrikoht. Selles metsas olla ka sündinud saarlaste jumal Tarapiita, kes siit kohe olla Saaremaale ära lennanud. Jungi "Läti Hindreku kroonika" järele, 24 ptk. paragrahv 75, olla preester Ebawere mäel 1220. a seal tehtud eestlaste ebajumalate kujud maha raiunud, mille juures paganad imeks pannud, et werd wälja ei tulnud, ja hakanud seda ennem preestrite kõnet uskuma (W.-Maarja kirikuraamatute järgi olla mungad Hindrik ja Diedrich need kujud maha raiunud 1219.a).

Üldse on rahvasuu Ebawere mäest loonud wäga palju muinasjutte, millest mitmed räägiwad muistsest linnast mäe harjal. Selle tõttu on mäge peetudki maalinna asemeks, mis aga tõenäolik pole (wõrdle lhk. 39).

Praegu ei ole mäel inimeste kätetööst igatahes suurt midagi aimata, olgu siis üks paekiwidest keldrimüüri sarnane neljanurgeline jäänus, ja ülemises mäe osas auk, milles wanalinna kaew olla olnud. Ka kellegi mõisa lusthoonest leiduwad mäel wundamendi jäänused."

Meri, Lennart (1976): Hõbevalge

Meri, Lennart (1983): Hõbevalgem

Merilaas, Kersti Lapsepõlv

Meerja, Erich (1998): Mäe kutse

Leppik, Eduard (1995, 2000): Väike-Maarja lood

Eesti loodus 2/3 1999: Ebavere maastikukaitseala - Riina Pomerants

19.9.2008: Virumaa-Teataja: Kaasik, Ahto: Ebavere - hiied teelahkmel

1/ 2009: Loodusesõber: Kaasik, Ahto: Ebavere hiiemägi

Maavald. Kaasik, Ahto: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=3090&op=lugu