Eesti ETNO 2001

Meenutab Krista Sildoja 28. aprillil 2021:

Viies laager järgis sama mudelit, mis eelminegi. Kohtusime Viljandi linnas 21. - 26. juulil 2001. Pidasime laagrit kultuurikolledži Posti tänava hoones. Nagu varemgi kirjutasin, läks asi suhteliselt käest just selle tõttu, et me lihtsalt ei mahtunud enam majja koos festivalitiimiga ära. Ilmselt ei olnud kellelgi enam mugav :) Aga me ei raatsinud Viljandit veel jätta sel korral.

Laagrisse tuli 37 laagrilist, pluss õpetajad. Jagunesime viite erinevasse väiksemasse gruppi. Kui eelmisel korral liitusid etnolaagriga tantsijad, siis sel aastal oli väga-väga vaja ka laulugrupp moodustada. Eesmärgiga osata laulda rahvalaule loomulikult ja mõnuga. Uskuge või mitte, aga 2001. aastal ei olnud see veel mitte tavaline praktika, et lauldakse rahvalaule vabatahtlikult. Kutsusin laagrisse laulugruppi vedama oma pikaajalise eeskuju ja sõbra Õie Sarve. Seekordsesse laagrisse jõudis tagasi ka Tuulikki Bartosik, kellega olime etnolaagri 1997. aastal koos käima lükanud. Tuulikki võttis Rootsist kaasa Etno ajaloo esimese välismaalasest õpetaja Bengan Jonassoni. Teist pilligruppi juhendas Sofia Joons. Tantsugruppi vedasid eest Ülle Kärner, Janika Viilma ja Kaie Kasemets. Anneli Kont ja Raivo Sildoja tutvustasid laagrilistele meie muusikpärandi ajaloolist poolt. Laagris olid abilisteks nonstop pillimeestena Toomas Valk ja Siim Sarv ning olmelise poole eest aitas hoolt kanda Ene Talas (nüüdne Sillamaa).

Esimest korda jõudsid etnolaagrisse ka välismaalastest osavõtjad, kes olid kuidagi seotud mõne eestimaise laagrilisega - ega muidu ei oleks nad osanud tullagi, sest me ei teinud veel reklaami väljapoole. Mäletan, et meil olid laagris osavõtjaid Soomest, USA-st, Rootsist, Ungarist. Registreerimislehelt loen, et isegi üks muusik Ghanast oli planeerinud tulla, aga küllap tal jäi tulemata taaskord mingi viisajama pärast.

Korraldusliku poole pealt tuli sel korral meile (st Pärimusmuusika Festivalile) lisaks appi Viljandi Kultuuriakolledži täiendõppe osakond, kes tegi meil võimalikuks kolme inimese töötamise - nendeks olid Ene, Raivo ja Anneli. Lisaks aitas sama osakond tasuda osaliselt toidurahasid ja muid kulusid. Kasutasime seda privileegi lahkesti. Taaskord esinesin ka oma isiklike kollektiividega folgil ohjeldamatult (Vägilased, Wirbel jt), manageerisin ka Suure Toa lava - niiet võib arvata, et olin kõige selle lõpetuseks taas suhteliselt läbi. Et siis puhata ja taas jalgele tõusta. NB! Vahetult peale eelmise laagri lõppu olen vormistanud juba tulevase laagri ideed tutvustava tekstina. Leidsin oma märkmetest ja laagri visioonipaberilt lause, et “laager hakkab üha rohkem muutuma rahvusvahelise ETHNO suunas”.

Eesti ETNO 2001: täieliku albumi koos kommentaaridega leiate FB-s